KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2018 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number Kohtunik 1-18-3454 (16244001046) Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo

§ 13

lg 1 ja § 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kalmer Kask Istungi toimumise aeg B.I , isikukood XXX, EV kodakondsus, kesk-eriharidus, elukoht xxx, emakeel – vene keel, töötu, varem kriminaalkorras karitamata. Tõkend – puudub. 16.05.2018 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 249, kohus Süüdistatav O T S U S T A S: B.I süüdi tunnistada KarS §

§ 13lg 1 ja § 22 lg 3 järgi. Mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kar

S § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi kohaldamata. Karistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 aasta 3 kuud. Katseaja algus 16.05.

1. Asitõendid: lõplikud otsustused asitõendite suhtes tehakse kriminaalasja nr 16244001046 raames, kui langetatakse lõplik menetlusotsus teiste antud asjast läbikäivate isikute osas. Jätta kõik asitõendid ja salvestised kriminaalasja nr 16244001046 toimiku juurde. Välja mõista B.I´ilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 750 eurot sundraha, 732,60 eurot kaitsjatasu. Menetluskulud summas 1482,60 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele 1 SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700024308 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas ning süüdistatavl ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni õiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtu tuvastatud asjaolud B.I süüdistatakse tegevusetusega kaasaaitamises kehalisele väärkohtlemisele, millega tekitati tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 nädalat. Talle etteheidetav tegevus leidis aset järgmistel asjaoludel: B.I töötas ajavahemikul 01.11 .
2. a - 04.04.
3. a Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseiniku ametikohal, täites patrullpolitseiniku ülesandeid vastavalt Ida prefektuuri poolt antud pädevusele. Vastavalt patrullpolitseiniku (põhitöö nr 580) ameti-juhendi (PPA peadirektori asetäitja varade alal käskkirja ’Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo teenistuskohtade ametijuhendite kinnitamine’ lisa 18) p-le 2 on patrullpolitseiniku ülesandeid täitva politseiametniku pädevuses patrullimine ja liiklusjärelevalve teostamine, avalikus kohas käitumise nõuete üle järelevalve teostamine, korrarikkumiste ennetamine ning tõkestamine, süü-tegude menetlemine ja väljakutsete teenindamine. Vastavalt eelnimetatud ametijuhendi p-le 3.1 on patrullpolitseiniku ülesandeks muuhulgas väärtegude menetlemine ning vajadusel esmaste menetlustoimingute teostamine. Vastavalt ametijuhendi p-le 3.9 täidab patrullpolitseinik talle ühekordselt antud või teenistuse iseloomust tulenevaid ülesandeid. Ameti-juhendi p 4.1 kohaselt vastutab patrullpolitseinik ametijuhendiga ja muude õigusaktidega pandud teenistus-kohustuste õiguspärase, õigeaegse, täpse, kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise eest. Lisaks sellele reguleeris B.I kui patrullpolitseiniku igapäevast tööd PPA peadirektori käsk-kirjaga nr 38 (01.01.
4. a; muudetud PPA peadirektori 30.12.
5. a käskkirjaga nr 517) kinnitatud ’Patrulltegevuse kord’ ja Ida prefektuuri prefekti 05.06.
6. a käskkirjaga nr 35 kinnitatud ’Ida prefektuuris süüteoteadetele reageerimise kord’. B.I , olles teenistuses ja täitmas graafikujärgselt oma ametiülesandeid patrullpolitseinikuna, reageeris 12.08.
7. a väljakutsele, mis oli seotud eelnevalt väljakutse poes A (aadressil: xxx) toimepandud õigusrikkumises kahtlustatava V Ki kinnipidamisega viimase elukohas. Antud tööülesannet täites, viibides V. Ki korteris (aadressil: xxx) ei taganud B.I patrulltoimkonna liikmena / patrullpolitseinikuna ajavahemikul kella 18:00 kuni 18:17 korteri ja selles viibivate isikute puutumatust. Garandikohustusega isikuna (kaitse-garant + valvegarant) jättis B.I järelevalveta korteri sissepääsu ning võimaldas sel moel oma tegevusetusega panna korterisse sisenenud kõrvalistel isikutel - A T ja E T - toime vägivallateo V. Ki suhtes, jättes 2 eelviidatud korrarikkujate tegevuse tõkestamata nii A. ja E. T poolt korterisse sisenemisel, peksmise ajal kui ka peksjate korterist lahkumisel. B.I, olles teadlik sellest, et sündmuskohal asuva kortermaja koridoris / trepikojas viibisid isikud, kes võisid kujutada ohtu V. Ki tervisele, ei võtnud kasutusele meetmeid, et tagada V. Ki tervise ohutus / isiku puutumatus ning ennetada võimalik korrarikkumine. B.I, olles patrull-politseinikuna kohustatud takistama õigusrikkumisi ning rakendama proportsionaalseid abinõusid ohu tõrjumiseks sündmuskohal, ei tõkestanud A. T ja E. T sisenemist korterisse. Selle tulemusena osutus võimalikuks, et A. T ja E. T peksid V. Ki kättemaksuks nende emale eelnevalt tekitatud tervisekahjustuste eest segamatult läbi. Nimelt sisenesid politseitöötajatest takistamatult korterisse pääsenud A. T ja E. T korteri magamistuppa, kus viibis sel hetkel V. K, misjärel mõned minutid kestnud vägivallaakti käigus lõid A. T ja E. T V. Ki kurika-taolise esemega korduvalt vastu pea piirkonda, jalgu, käsi ja keha. Sel ajal korteris viibinud patrull -politseinik B.I mingeid samme peksjate tegevuse tõkestamiseks ei astunud. Pärast peksmise lõppu võimaldas B.I oma tegevusetusega A. T ja E. T korterist lahkuda, jättes korra-rikkujate tegevuse tõkestamiseks ning ka nende kinnipidamiseks vajalikud meetmed rakendamata. V. Kil sedastati pärast peksmist järgmised kehavigastused: xxx. Vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 16E-IDI0081 tekitati V. Kile lühiajaline tervisekahjustus xxx), mis kestab vähem kui 4 nädalat ja tervisekahjustus (xxx), mis kestab üle 4 nädala kuid vähem, kui 4 kuud. Oma ülalkirjeldatud tegevusetusega ei täitnud B.I Ida Prefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalvetalituse parullpolitseinikuna talle ametijuhendiga pandud teenistuskohustusi, PPA käskkirjaga nr 38 (01.01.
8. a, muudetud PPA 30.12.
9. a KK nr 517) kinnitatud Patrull-tegevuse korra punkte 42.1 (patrulltoimkond peab sündmuskohal rakendama proportsionaalseid abi-nõusid ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks, süüteo avastamiseks ja korrarikkuja kinni-pidamiseks), 42.7 (kohaldama vajadusel viibimiskeelu) ning Ida prefektuuri prefekti 05.06.
10. a käsk-kirjaga nr 35 kinnitatud ’Ida prefektuuris süüteoteadetele reageerimise korra’ p 35-1 (patrulltoimkond peab kehalise väärkohtlemise korral kinni kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku ja teostab isiku läbivaatuse). Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada B.I KarS §

§ 13lg 1 ja § 22 lg 3 järgi 6kuulise vangistusega. Kar

S § 73 lg 1 alusel arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut, mõistetud karistus jätta tingimisi kohaldamata. Karistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 aasta 3 kuud. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Kohtu meetmed Kohus leiab, et B.I tuleb süüdi tunnistada KarS §

§ 13lg 1 ja § 22 lg 3 järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele.

Menetluskulud tuleb jätta B.I kanda. Kohtunik Larissa Prokopenko 3