Obsah (12)

§ 121§ 3312§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 24§ 16§ 56§ 4

1-21-2690 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 9. veebruar 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-2690 (20278000993) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistu

§ 121

lg 2 p 2, 3,

§ 3312

ja

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Karistatus Jaak Tampuu, isikukood: 37310032731; elukoht: XXX; XXX; XXX kodanik; XXX; emakeel: XXX; tõkend: puudub (Tartu Maakohtu 01.11.

1. a määrusega kohaldatud ajutine lähenemiskeeld Jaak Tampuu suhtes ja kannatanu kaitseks) karistusregistri andmetel kehtivad karistused puuduvad Kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets (määratud korras) Juhindudes KrMS § 306 kohus otsustas: RESOLUTSIOON
2. Jaak Tampuu süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2. Jaak Tampuu süüdi tunnistada

§ 3312järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

3. Jaak Tampuu süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

4.

§ 64

lg 1 alusel mõista

§ 121

lg 2 p 2, 3,

§ 3312

ja

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima (

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud 1 aasta vangistust) suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 1-21-2690 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata Jaak Tampuu karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 19.06.2020 – 20.06.2020, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 6.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Jaak Tampuu suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Jaak Tampuu peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Jaak Tampuud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. 8.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 9.

veebruarist 2022, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 9. VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada kannatanu P. A. isikuõiguste kaitseks tema vastu pandud kuriteos

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi süüdistatavale Jaak Tampuule lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks. Kohaldada Jaak Tampuule lähenemiskeeld P. A. suhtes selliselt, et: 1) keelata Jaak Tampuul läheneda kannatanu elukohale (käesoleval ajal XXX) lähemale kui 100 meetrit; 2) keelata Jaak Tampuul läheneda kannatanu töökohale (käesoleval ajal XXX) lähemale kui 100 meetrit; 3) keelata Jaak Tampuul suhelda kannatanuga vahetult, võtta temaga ühendust telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu, interneti suhtluskeskkondade või tavaposti teel.

1. Jaak Tampuult välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: 1) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel bioloogilise uuringu tasu summas 14 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 1014,60 eurot; 3) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. 2 1-21-2690
2. Juhindudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Jaak Tampuul tasuda menetluskulud kokku 1904,60 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 158,72 eurot ja viimasel,
3. kuul tuleb tasuda 158,68 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700002206 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-2690“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Sundraha summas 105 eurot jätta riigi kanda.
5. Asitõendid – 3 CD-R plaati asitõendi vaatlusprotokollide lisadega, mis asuvad kriminaalasja toimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebekord Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
6. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus
7. Jaak Tampuud süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi selles, et tema XXX kella 13.00 paiku XXX XXX asuva maja ees kõnniteel kasutas füüsilist vägivalda. Ta lõi jalaga vastu oma XXX P. A. selga, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Samuti kasutas ta P. A. suhtes füüsilist vägivalda XXX. a kella 10.30 paiku XXX XXX ja XXX tänavate ristumiskohas asuva kuuseheki juures kõnniteel kui võttis käega kinni P. A. juustest ning nendest kinni hoides ja neid P. A. peast ära tõmmates tõmbas kannatanu kuuseheki juurde. Sealjuures ütles J. Tampuu P. A.: „Ma lööks su kohe maha, siin samas maa sisse“. Sellega tekitas ta P. A. füüsilist valu. 2. J. Tampuud süüdistatakse

§ 3312järgi kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduvas rikkumises.

Tartu Maakohtu 01.11.

1. a määrusega kohaldati J. Tampuule P. A. suhtes ajutist lähenemiskeeldu. Sellele vaatamata ta helistas ja saatis korduvalt ajavahemikul XXX kuni XXX P. A. SMS sõnumeid. J. Tampuu saatis SMS sõnumeid numbrilt XXX P. A. numbrile XXX järgmiselt: XXX. a SMS-i vahetult pärast lähenemiskeelu kohaldamist; XXX. a SMS-i kell 10.46; varjatud numbrilt helistas J. Tampuu P. A. numbrile XXX XXX. a ja XXX. a.
2. J. Tampuud süüdistatakse

§ 424lg 1 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises.

Ta juhtis XXX kella 00.22 ajal XXX, XXX linn juures mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas 3 1-21-2690 õhus indikaatorvahendi järgi oli 2,51 mg/g kohta. Sellega rikkus J. Tampuu liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohtuotsuse põhjendused 4. Esmalt hindab kohus erinevate süüdistuste tõendatust ja kvalifitseerib etteheidetavad teod:

§ 121

lg 2 p 2, 3 (I),

§ 3312

(II) ning

§ 424lg 1 (III).

Seejärel mõistab kohus karistuse ja otsustab lähenemiskeeluga seonduva (IV). Viimasena lahendatakse menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused (V). (I)

1. J. Tampuule heidetakse ette kahte kehalise väärkohtlemise episoodi oma XXX suhtes. Kannatanu P. A. sõnul elas ta J. Tampuuga koos alates XXX. aastast ning kokku XXX aastat. Tal on XXX, neist XXX on süüdistatavaga ühised. Alates XXX. aasta episoodist ta enam J. Tampuuga koos ei ela, XXX. Kannatanu sõnul oli süüdistatav tema suhtes vägivaldne kogu nende kooselu vältel. J. Tampuu pruukis alkoholi ja ühel hetkel ta lihtsalt muutuski järsku äkiliseks ja vägivaldseks. Sellest kannatanu aga kellelegi ei rääkinud, sest kartis süüdistatavat. P. A. sõnul ei laabunud kooselu, sest ta ei saanud J. Tampuud usaldada. Viimane käis igal pool ja uuris tema järgi, kellaajaliselt, et miks ta kodus pole.
2. J. Tampuule heidetakse ette P. A. jalaga vastu selga löömist, mille tagajärjel tundis kannatanu valu. P. A. sõnul pidi ta XXX XXX minema J. Tampuu juurde, kuid ei teinud seda, kuna viimane oli joobes. Siis aga tuli J. Tampuu enda tuttava M. ja tema XXX ise kannatanu maja juurde. P. A. läks koos XXX välja XXX maja juurde, kui purupurjus J. Tampuu tuli kuskilt põõsast, solvates teda litsiks ja öeldes „ma löön su maha, lehm“, häbenemata isegi, kui inimesed mööda läksid ja XXX kõrval olid. Edasi lõi J. Tampuu teda jalaga vastu alaselga, tahtis temast ka kinni haarata, aga ei saanud, sest ta jooksis eest ära. Sellest löögist tundis P. A. korraks valu ning seda nägid pealt nii tema XXX kui ka M. oma XXX. Seejärel jooksis P. A. XXX tuppa. Tunni aja pärast tuli J. Tampuu uuesti maja juurde tagasi, lõugas ja karjus, kuid XXX sotsiaalmajas oleva valve tõttu ta sinna sisse ei saa (tl 90-91).
3. Politsei- ja Piirivalveameti XXX. a sündmuse protokoll-arvestuskaardi kohaselt teatas P. A. XXX kella 09.57 ajal Häirekeskusele, et XXX ja XXX, kes oli teda laupäeval jalaga selga löönud, on tulnud tema maja juurde, on agressiivselt meelestatud, nõuab, et ta tuleks välja ning tahab rääkida. Teataja kardab teda, mees pidevalt jälitab, on olnud ka lähenemiskeeld. Soovib kohale politseid, kuna ei julge välja minna. Teataja helistab naabri telefonilt, enda telefon välja lülitatud, kuna mees pidevalt helistab (tl 42).
4. Teise episoodi osas rääkis P. A., et XXX tööle minnes tuli ta XXX juures bussi pealt maha ja kõndis XXX poole XXX aadressil XXX. J. Tampuu tuli talle vastu, võttis kohe juustest kinni ja vedas juukseid pidi heki poole, kus ütles: „Ma lööks su praegu siinsamas maa sisse“. Kannatanu tundis valu. Natukese aja pärast tuli kaks politseipatrulli. Algul ei julgenud ta öelda, et J. Tampuu talle kallale tuli, kuid pärast siiski ühele naispolitseinikule ütles. Politseis kuulati ta üle ning tehti tema juustest fotod. Kui ta hakkas juukseid kinni panema, siis tuli tal salk juukseid peast ära, mida politsei ka fotografeeris (tl 92).
5. P. A. ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt teatas kõrvaline meesterahvas XXX kell 10.27 Häirekeskusele, et sõidab suure XXX juurest XXX juurde ning 4 1-21-2690 kuuseheki taga peksab üks mees oma naist - naine oli tal juukseid pidi käes ja vedas teda. Teataja jäi tee äärde ja lasi signaali, kuid tagant tulid autod. Edasi vedas see mees naise juukseidpidi kuuseheki taha (tl 47, helisalvestis pakendis 1HK, tl 48). Politsei- ja Piirivalveameti XXX. a sündmuse protokolli-arvestuskaardi kohaselt teatas H.- nimeline mees kell 10.27, et kuuseheki taga peksab üks mees naist ning vedas teda juukseid pidi. Veel nähtub sündmuse infost, et abivajav isik on P. A. ning et kontrollitav isik J. Tampuu. Kajastatud on P. A. öeldu, mille kohaselt J. Tampuu pidevalt ähvardab ja vaimselt terroriseerib teda, täna kiskus juustest, mille tagajärjel tundis P. füüsilist valu. Jaak toimetatud valvemeneteja juurde (tl 49). Lähisuhtevägivalla infolehe kohaselt teatas juhtumist XXX kell 10.30 mööduja, vägivallatsejaks J. Tampuu, kannatanuks P. A., osapoolte suhteks märgitud XXX; XXX (XXX). Lisainformatsioonina märgitud järgmist: „Mehe sõnul rääkisid nad naisega rahulikult juttu, naise sõnul käskis mees tal endaga kuuseheki taha tulla ja võttis naisel juustest kinni ning tiris ta juustest heki taha. P. tundis valu ja hirmu. Samuti olevat mees lubanud P. maha lüüa. P. kardab Jaaku. Vägivald on pidev ja kestev, Jaak ei lase teda tööle, kontrollib ja võtab ära telefoni, jälitab, ähvardab, on varem löönud ja vägivaldne olnud. XXX P. sõnul XXX“ (tl 51 ja pöördel). P. A. ülekuulamisel tehtud fototabelist nähtub tema peanahal roosakas ala kohas, kust J. Tampuu väidetavalt juustest kinni võttis ja tõmbas ning samuti P. A. peast ära tulnud juuksesalk, mis on pärit piirkonnast, kust J. Tampuu teda tõmbas (tl 43-46).
6. PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestus kuupäevast XXX kell 10.39 XXX XXX aadressilt saadud väljakutsega kinnitab P. A. ütlusi muuhulgas ka selle kohta, et ta kohe ei julgenud ametnikele öelda, et J. Tampuu talle kallale tuli. Nimelt nähtub videosalvestiselt ja asitõendi vaatlusprotokollist, kuidas esmalt meesterahvas väidab, et omavahel lihtsalt räägiti ning käsib naisterahval seda kinnitada: „Niisama seisin, nägite ju. Räägi, ütle kurat!“, mille peale naisterahvas „jah“ ütleb. Kümmekond sekundit hiljem, kui politseiametnik palub naisterahval eemale politseiauto juurde tulla, vastab viimane koheselt küsimusele, kas olete elukaaslased või suhtes: „XXX. Ta tuli kallale“. Edasi kinnitab ta, et J. Tampuu võttis tal juustest kinni ning vedas, samuti räägib, et vägivald on kestnud aastaid ning et ta kardab meest (tl 52-53, videosalvestis pakendis pakend nr 2videosalvestus, tl 54).
7. Kohtu hinnangul on mõlemad süüdistuses esitatud väärkohtlemise episoodid tõendamist leidnud. Teisel juhul käitus süüdistatav viisil, et suvaline möödasõitja pidas vajalikuks Häirekeskuse teavitamist ja abi kutsumist. Selle episoodi salvestistelt nähtub selge kinnitus, et kannatanu kardab süüdistatavat, ta julgeb politseiametnikule toimunust rääkida alles omavahele jäädes. On tõsi, et esimese episoodi puhul on tõendeid vähem. Kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ka vaid ühele tõendile toetuvalt. Vastasel juhul ei oleks võimalik selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna-sõna-vastu-olukordadena. Kuid neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (RKKKo 3-1-1-104-16 p 10).
8. Süüdistatav omapoolseid ütlusi ei andnud. Kaitsja on lihtsalt seisukohal, et süüdistus ei ole tõendatud ning on arusaamatu, miks kannatanu oleks soovinud sellises suhtes edasi olla. Kohus kaitsja käsitlusega ei nõustu. Pikaajalised vägivaldsed suhted ei ole paraku midagi ebatavalist.
9. Riigikohus on selgitanud KrMS § 7 lg 3 sisalduvat in dubio pro reo-põhimõtet. Kui keskse süüstava tõendiallika usaldusväärsuses tekivad kahtlused ning neid ei õnnestu kummutada, tuleb tõepoolest langetada otsus süüdistatava kasuks. Kuid oluline on silmas pidada, et põhjendatud kahtluse korral pole süüdistatava kasuks tõlgendamise kohustus sedavõrd tõendamis-, kuivõrd otsustusreegel, mille poole on põhjust pöörduda alles siis, kui 5 1-21-2690 kohus ei ole tõenditele üldhinnangu andmise tulemil täielikult veendunud süüdistusversiooni paikapidavuses. Keelatud on aga kohtuotsuses pelgalt tõdeda, et kuivõrd isiku suhtes on vaid üks (otseselt) süüstav tõend, tuleb ta in dubio pro reo-põhimõttest tulenevalt õigeks mõista, hoidudes samal ajal selle süüstava tõendi usaldusväärsuse sisulisest hindamisest (RKKKo 120-1301/35 p 11 koos edasiste viidetega). Asjaolusid, mis oleks kannatanu ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud, menetluse käigus ei ilmnenud. XXX. a sündmuse protokoll-arvestuskaardilt (tl 42) nähtub, et kannatanu on süüdistuses etteheidetavale teole järgnenud päevadel politseilt abi palunud. Selles dokumendis kajastatu ongi süüdistatava ja kannatanu suhte lühike ja täpne kokkuvõte – agressiivselt meelestatud, kontrolliv ja pidevalt helistav mees ning teda kartev naine.
10. Süüdistusteksti kohaselt põhjustasid mõlemad teod kannatanule valu, mida viimane istungil ka kinnitas. Valu kui

§ 121koosseisulise tunnuse osas on Riigikohus märkinud järgmist.

Riigikohtu varasemas praktikas on valu tekitamist põhimõtteliselt peetud sobivaks ja põhiseaduspäraseks kriteeriumiks, mille alusel piiritleda

§ 121

järgi karistatavat tegu väljapoole karistusõiguse reguleerimisala jäävast käitumisest. Valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. [---] Järgmisena tuleb lahendada küsimus sellest, kas siis, kui kannatanu kinnitab valu tundmist, piisab lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu. Kohtupraktikas valitseva arvamuse kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt valu subjektiivsusest vastata eitavalt. Nimelt tuleb kohtupraktika kohaselt käsitletaval juhul täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust (RKKKo 3-1-1-29-15 p 11). 15. Kannatanu kinnitab mõlema vägivallateo tagajärjel valu tundmist. Jalaga selga löömise tüüpiliseks tagajärjeks on ka objektiivse kõrvaltseisja vaatevinklist valu tundmine. Samuti tunneb inimene valu siis, kui teda juustest tiritakse. Kannatanu ülekuulamisele lisatud fototabelist (tl 44-46) nähtub roosakas ala kohal, kust süüdistatav tema juukseid tiris, samuti on osa juustest eraldunud. Kohtu hinnangul on sellega valu tekitav kehaline väärkohtlemine leidnud tõendamist. 16.

§ 121

lg 2 p 2 sätestab vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest, kuid ei määratle lähisuhte mõistet. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et

§ 121

kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted (554 SE, Riigikogu XII koosseis). Eeltoodust tulenevalt ei saa lähisuhte tuvastamisel piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus-, 6 1-21-2690 põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet (RKKKo 1-19-3377/32 p 9-10).

1. Kohtu hinnangul on J. Tampuu ja P. A. omavahelised suhted keerulised. Nad olid koos alates XXX. aastast kuni XXX. aastal toimunud kehalise väärkohtlemise episoodini. Koos hakkasid nad väidetavalt elama XXX tõttu, kes hetkel on vanuses XXX eluaastat ning elavad XXX. Mehepoolne vägivald algas P. A. sõnul pärast XXX ning selle vägivaldsuse tõttu olid neil hiljem ka erinevad elukohad. Kannatanu ise hindab kooselu lõpuna XXX. aasta juhtumit, mil J. Tampuu talle tänaval kallale tuli (tl 91, 94, 96). Samas aga nähtub toimikust, et erinevad elukohad on neil juba ammu. Politseiametniku rinnakaamera salvestiselt, mis kajastab XXX. a episoodi, kuuldub muuhulgas see, kuidas P. A. selgitab, et konkreetne tüli sai neil alguse sellest, et P. A. J. Tampuud ei aita – et ta peaks J. Tampuu meelest üüri maksma ja talle kõike ette taha ära tegema (tl 53, videosalvestis pakendis nr 2videosalvestus, tl 54). Kohtuistungil märkis P. A. veel sedagi, et ta ei saanud juba algusest peale J. Tampuud usaldada, sest viimane uuris pidevalt tema järgi. Samas aga kinnitab ta, et mingil määral üksteist armastati (tl 94). Omavahel saadetud SMS-id võimaldavad samuti asuda seisukohale, et vähemalt mingit sorti XXX- ja XXX J. Tampuu ja P. A. vahel veel alles hiljuti oli (tl 35-41).
2. Kohtu hinnangul on tegemist lähisuhtega. Isikud elasid koos arvestatavalt pikka aega, neil on XXX, P. A. on XXX. aasta oktoobris politseiametnikule kurtnud, kuidas J. Tampuu ootab temalt koguaeg arvete maksmist ja tema eest hoolitsemist, vähemalt XXX aasta sügisel oli J. Tampuu nimeks P. A. telefonis „musi“ ning samal ajal saadetud SMS-is tundis J. Tampuu ka muret selle üle, kas P. A. on talle saadetud lilled kätte saanud.
3. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus

§ 24

lg 1 järgi.

§ 121

lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (RKKKo 1-19-5146/52 p 8 koos edasiste viidetega). J. Tampuu puhul on tegemist faktilise retsidiiviga, kuivõrd tal puuduvad kehtivad karistused ning käesolevalt on tuvastatud tema poolt kahe kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanek. 20. Seega on J. Tampuu teod õigesti kvalifitseeritud

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. 21. Kohus on seisukohal, et J. Tampuu pani mõlemad kehalise väärkohtlemise episoodid toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. J. Tampuu teokirjeldustest tulenevalt ei saa rääkida mingist muust tahtluse vormist kui kavatsetusest – esimesel korral lõi ta kannatanut jalaga vastu alaselga, teisel korral haaras aga tal juustest ja rebis neid niivõrd kõvasti, et kannatanul tuli neid peast ära terve salk. Selliseid tegusid saab isik toime panna ainult eesmärgipäraselt. Lisaks teadis J. Tampuu ka seda, et isik kellele ta selliste tegudega korduvalt füüsilist valu tekitab on tema tänaseks XXX ja XXX, s.t tegemist on lähisuhtega. 7 1-21-2690 (II) 22.

§ 3312

näeb ette vastutuse kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest. Selle paragrahviga kaitstav õigushüve on kohtulahendi täitmine, § 3312 puhul ka isiku õigused ja vabadused, kelle kasuks või huvides tehtud kohtulahendit on rikutud (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021,

1. ptk sissejuhatus, komm
2. (Laos)).
3. Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunik on 01.11.
4. a määrusega kriminaalasjas nr 119-8726 kohaldanud J. Tampuu suhtes ajutist lähenemiskeeldu, keelates tal lähenemise P. A. lähemale kui 100 meetrit, sealhulgas lähenemise tema elukohale XXX, ja töökohale XXX asukohaga XXX, samuti keelates J. Tampuul P. A. ühenduse võtmine telefoni teel (helistamine ja sõnumid), liht- või elektronkirjade saatmise ja suhtlemise interneti suhtluskeskkondade kaudu. KrMS § 408 lg 5 kohaselt jõustus ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrus selle tegemisest (tl 60-61 pöördel). Seda lähenemiskeeldu on J. Tampuu süüdistusteksti kohaselt rikkunud kokku vähemalt neljal korral.
5. P. A. sõnul rikkus J. Tampuu lähenemiskeeldu kohe, kui see peale pandi – esimene kord oli XXX, oli kohus ja samal päeval juba helistas ja kirjutas. Seda sõnumit tal alles ei ole, sest teise telefoni kasutusele võtmisega kustus see ära. Selle episoodi osas taotles prokurör kohtult kannatanu kohtueelse menetluse ütluste avaldamist, kuna istungil ütles ta, et J. Tampuu kirjutas talle XXX saadetud sõnumis rahulikult ja viisakalt, ei ähvardanud ega midagi, kohtueelses menetluses ütles ta aga: „Ühe kõige esimese sõnumi ma kustutasin ära. See esimene sõnum tuli kohe siis, kui kohus oli lähenemiskeelu kohaldanud XXX. Jaak kirjutas mulle, et „ma hävitan sinu kohtus, sa oled südametu.“ Selleks hetkeks oli Jaagul juba lähenemiskeelu otsus käes.“. Kohus möönab, et tegemist on kannatanu ütlustes tuvastatud vastuoluga, kuid samas ei muuda sellise vastuolu tuvastamine J. Tampuule esitatud süüdistuse sisu.

§ 3312

sätestab alternatiividena kas lähenemiskeelu rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht elule, tervisele või varale või siis muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise. J. Tampuule on ette heidetud korduvat lähenemiskeelu rikkumist. Seega ei ole oluline J. Tampuu poolt saadetud sõnumi täpne sisu. Lähenemiskeelu kohaldamise määrus keelab igasuguse suhtluse kannatanuga, olgu selle sisuks siis armastusavaldus või ähvardus.

1. Järgmine SMS tuli P. A. XXX. a kell 10.46 numbrilt XXX: „Tere kallis palun helista mulle küll tead miks seda vaja on sulle vist meeldiks et ma vangis istuks siis saad oma armukesega möllata. Ja ma tõesti armastan sind väga ja see pole kuritegu. P. KALLIS.“ (tl 62). P. A. kinnitas kohtuistungil, et tunneb selle numbri ära, sest see kuulub J. Tampuule. Rohkem J. Tampuu talle sõnumeid pärast ajutise lähenemiskeelu kohaldamist saatnud ei ole (tl 93). Sellele järgnevalt blokeeris P. A. nimetatud numbri ära, et J. Tampuu talle enam ei helistaks (tl 93 pöördel) ning seda asjaolu kinnitab ka XXX ülekuulamise protokolli juurde lisatud foto nr 2, mille kohaselt on number XXX telefonis kuvatud, kui musta nimekirja kantud ja blokeeritud number (tl 64, 68).
2. XXX ülekuulamise juurde lisatud fotolt nr 5 nähtub, kuidas XXX on P. A. telefonile tulnud kõne varjatud numbrilt (tl 66). P. A. sõnul ei helistanud varjatud numbrilt talle mitte keegi teine peale J. Tampuu (tl 93 ja 95 pöördel). Kohtu hinnangul on eluliselt igati usutav, et XXX varjatud numbrilt tehtud kõne taga oli just J. Tampuu, sest alles XXX hommikul oli ta P. A. saatnud SMS-i paludes endale helistada ning kui viimane tema numbri blokeeris, on asjade küllaltki loomulik käik, et ignoreeritud isik ise järgmisel päeval muude (sh varjatud) numbrite kaudu kontakti võtta üritab. 8 1-21-2690
3. P. A. on J. Tampuu poolt ajutise lähenemiskeelu rikkumisega seoses pöördunud ka politseisse. XXX helistas ta seetõttu, et kas J. Tampuu oli maja juures ja ta ei saanud tööle minna või ei saanud ta töö juurest ära (tl 94). P. A. väidet kinnitab tema XXX kell 09.58 Häirekeskusele tehtud kõne, milles ta teatab, et mehele on pandud lähenemiskeeld, kuid 10 minutit tagasi ta helistas. Seda mis tahtis, ei tea, sest ei võtnud kõne vastu (tl 69 ja helisalvestis pakend nr 2HK, tl 70). P. A. XXX ülekuulamise protokolli juurde lisatud fotolt nr 1 nähtub väljamineva kõnena hädaabinumber 112 ning vahetult enne seda punase kirjega varjatud (tundmatu) number (tl 71).
4. Korduv lähenemiskeelu vm isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine tähendab nii faktilist kui ka juriidilist retsidiivi, sh olukorras, kus korduva rikkumise moodustavad kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikukaitse abinõu rikkumised (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 3312 komm 3.
5. (Laos)). Kuivõrd kannatanu ütluste, tema kohtueelses menetluses ülekuulamiste juurde lisatud fotode kui ka Häirekeskusesse tehtud kõne salvestisest tulenevalt on tõendatud, et J. Tampuu on korduvalt rikkunud talle Tartu Maakohtu 01.11.
6. a määrusega kohaldatud lähenemiskeeldu, on tegemist faktilise retsidiiviga ehk olukorraga, kus rikkumised on tuvastatud ühes kriminaalmenetluses. Seega on täidetud

§ 3312sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

29. Kohus on seisukohal, et J. Tampuu pani lähenemiskeelu rikkumise toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

J. Tampuu viibis ajutise lähenemiskeelu kohaldamise istungil ning oli selle kohaldamisest, sh selles sisalduvatest täpsetest keeldudest teadlik. Sellest hoolimata asus ta kannatanuga korduvalt kontakti otsima, mistõttu sai ta tegutseda üksnes kindla eesmärgi nimel ning pidi vähemalt võimalikuks pidama, et oma tegevusega saavutab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu. Samuti teadis J. Tampuu, et vaatamata lähenemiskeelu olemasolule on ta kannatanuga kohtumääruse vastaselt üritanud kontakti saada korduvalt ning seda nii enda isiklikku kui ka varjatud numbrit kasutades. (III) 30. Süüdistuse kohaselt tabati J. Tampuu XXX kella 00.22 ajal joobeseisundis mootorsõidukit juhtimast. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on

§ 424lg 1 kohaselt karistatav.

1. Politseiametnik L. L. sõnul oli ta XXX patrullis kui kella 00.15 ajal tuli välijuhilt info, et XXX tänaval XXX kanali ääres liigub kergliiklusteel rollerijuht, kes võib olla joobes. Info kontrollimiseks sõitsid nad paarimehega mööda kergliiklusteed XXX poolt XXX tänava poole kui märkasid kella 00.22 ajal ühte rollerit enda suunas liikumas, millele andsid sinise-punase vilkuriga peatumismärguande. Roller jäi seisma XXX kohakuti ehk XXX kanali ääres. Juhiga vesteldes tundis ta tema suust tugevat alkoholilõhna ning rolleri pealt maha tulles olid tal ka koordinatsioonihäired. Indikaatorvahendiga tuvastas ta juhi joobeks 1,13 mg/l väljahingatavas õhus (tl 13). Kuna isikul polnud kaasas dokumenti, tuvastas ta ütluste põhjal isikuks J. Tampuu. Edasi keeldus isik tõenduslikku alkomeetrisse puhumast ning enam ametnikega koostööd ei teinud, muutus hoopis agressiivseks ja üritas korduvalt L. L. läheneda. Mingi hetk tõukas L. L. teda, mille peale isik põõsasse kukkus ning karjus, et politsei peksab teda. Edasi polnud J. Tampuu enam millegagi nõus, kuigi talle selgitati, et alkomeetrisse puhumisest keeldumisel võidakse ta viia psühhiaatriakliinikusse, kus saab sunniga verd võtta. J. Tampuu keeldus koostööst ka Raja tn 31 psühhiaatriakliinikus, mistõttu hoiti teda kinni ja võeti verd sunniga. L. 9 1-21-2690 L. kinnitusel ei olnud J. Tampuul võimalust rolleri peatamisest alates tarbida alkoholi, tubakatooteid ega midagi süüa (tl 89-90). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr XXX kohaselt võeti J. Tampuult XXX kell 01.10 verd, mille etanoolisisaldusena tuvastati 2,58 +/0,07 mg/g kohta (tl 16-19). Seega oli J. Tampuu alkoholijoobe lõplikuks tulemuseks 2,51 mg/g kohta. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt (tl 14) kõrvaldati J. Tampuu XXX kell 00.22 mootorsõiduki juhtimiselt seoses joobeseisundiga (alkoholilõhn juhi suust). J. Tampuu peeti kahtlustatavana kinni (tl 32-34).
2. J. Tampuu keeldus 25.11.2021 toimunud kohtuistungil ütluste andmisest (tl 96 pöördel).
3. Politseiametnikust tunnistaja ütluste, joobe tuvastamise saatekirja ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on üheselt tõendatud, et J. Tampuu juhtis XXX kella 00.22 ajal mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis. Seega on täidetud

§ 424lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

34. Kohus on seisukohal, et J. Tampuu pani alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. J. Tampuul tuvastatud joobe näol oli tegemist sisuliselt raske joobega, kus kõik inimese psüühilised, füüsilised ja tajufunktsioonid on tugevalt häiritud. Tunnistaja sõnul oli J. Tampuul tugevad alkoholilõhnad ning koordinatsioonihäired. Kuigi J. Tampuu ei ole sel päeval tarbitud alkoholi koguste kohta kohtus ütlusi andnud, on selge, et enese niivõrd raskesse joobesse viimiseks tuleb isikul ära juua märkimisväärne kogus alkoholi. Ka ei saa taoline joove jääda isikule kuidagi arusaamatuks või tajumatuks. 35. Kohus ei tuvastanud J. Tampuu tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (IV) 36. Karistuse mõistmisel arvestatakse

§ 56

lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-171629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega). 37.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 3312

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 424lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

38. Kohus ei pea karistusliigina rahalist karistust võimalikuks. Esiteks ei võimalda seda süü suurus. Teiseks on J. Tampuu toime pannud eriliigilisi kuritegusid, mis näitab laiemat lugupidamatust õiguskorra suhtes. Kolmandaks on rahalise karistuse puhul tõenäoline selle täitmise võimatus. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt oli aastal XXX J. Tampuu aastanetosissetulek 0 eurot (tl 31). 25.11.2021 toimunud kohtuistungil selgitas ta, et teenib kuus 10 1-21-2690 XXX XXX eurot ning elamise peale kulutab sellest XXX. Seega elatub isik sisuliselt töödest, mille igakuine olemasolu ei ole talle garanteeritud, mistõttu on keeruline prognoosida ka tema poolt rahalise karistuse kohast täitmist. Järelikult on J. Tampuule karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. 39.

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul hindab kohus J.

Tampuu teoüüd keskmisest väiksemaks. Ründed olid pigem väheintensiivsed - tegemist oli kas ühe löögiga vastu alaselga või siis juustest tirimisega, mille kohta on kannatanu ka ise märkinud, et tundis valu üksnes korraks. 40. Ka

§ 3312järgi hindab kohus J.

Tampuu süüd väiksemaks. Vaatamata sellele, et J. Tampuu asus samal päeval lähenemiskeelu kohaldamisega kannatanuga kontakti otsima, ei teinud ta seda ülemäära aktiivselt, samuti ei olnud ajavahemik, mil ta keeldu rikkus ülemäära pikk. 41.

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava teo puhul arvestab kohus, et kuigi J.

Tampuu joove oli märkimisväärselt suur, juhtis ta üksinda pärast südaööd kaherattalist mopeedi, mis oma olemuselt ei pruugi kaasliiklejatele niivõrd suureks ohuks olla. Seega on J. Tampuu teosüü siingi keskmisest väiksem.

1. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
2. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvestada lisaks ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrüki kohaselt puuduvad J. Tampuul kehtivad karistused (tl 28). Seega puudub alus prognoosida karistuse eripreventiivset mõju halvaks. Õiguskorra kaitsmise huvid süü suurusele vastava karistuse korrigeerimist ei tingi.
3. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus J. Tampuu süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõistab talle karistuseks 1 aasta vangistust;

§ 3312

järgi ning mõistab karistuseks 4 kuud vangistust;

§ 424lg 1 järgi ja mõistab karistuseks 4 kuud vangistust.

45.

§ 64

lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus kas mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus suurendab üksikkaristustest raskeimat osaliselt ning mõistab J. Tampuule

§ 64lg 1 aluselt lõplikuks liitkaristuseks 1 aastat ja 6 kuud vangistust.

46.

§ 68lg 1 kohaselt arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. J. Tampuu on kahtlustatavana kinni peetud 19.06.2020 ning vabastatud 20.06.2020 (tl 32-34). Seega on ta eelvangistuses viibinud 2 päeva, mis teeb tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 47. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus karistuse individualiseerimise viisist. Prokurör leidis, et kuna J. Tampuul puuduvad kehtivad karistused, on võimalik tema karistusest vabastamine

§ 74lg 1 ja 3 alusel.

Lisakohustusena pidas prokurör vajalikuks

§ 75

lg 2 p 8 alusel sotsiaalprogrammis osalemist, mille valib talle välja kriminaalhooldusametnik. Kohus nõustub sellega ning leiab, et süüdistatava puhul esinevad riskid, mida kriminaalhooldus saaks täiendavalt maandada. J. Tampuu edasist õiguskuulekal teel püsimist toetaks sotsiaalprogramm, mille valib kriminaalhooldusametnik ning mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Eeltoodust tulenevalt jätab 11 1-21-2690 kohus J. Tampuule mõistetud vangistuse

§ 74

lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, sh osaleb

§ 75

lg 2 p 8 alusel sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 9.

veebruarist 2022, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Kohtuistungil avaldas P. A., et vajab kriminaalasjas kohtuotsusega 100 meetrist lähenemiskeeldu kolmeks aastaks. P. A. kinnitas, et kardab endiselt J. Tampuud kuna teab milline inimene ta on ja usub, et viimane hakkab teda terroriseerima (tl lk 72). Prokurör toetas P. A. taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks ning rõhutas, et vaadates kahe inimese suhteid kohtusaalis on ta tugevalt veendunud, et lähenemiskeelu puudumisel võib ühenduse võtmine toimuda emotsionaalsel moel, kuid välistada ei saa ka vägivallajuhtumeid (tl 98). Kaitsja hinnangul ei toonud kannatanu aga lähenemiskeelu kohaldamiseks välja mõjuvaid põhjuseid, mistõttu tuleb see taotlus jätta rahuldamata (tl 99).
2. KrMS § 3101 lg 1 sätestab, et kohus võib kannatanu taotlusel VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt võib kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
3. Kohtu hinnangul on jätkuvalt põhjendatud J. Tampuu suhtes kohaldada kannatanu kaitseks ka lähenemiskeeldu. Kuigi P. A. on enda sõnul saanud pea kaks aastat rahulikult elada, on kohtul piisav alus arvata, et selle rahu on taganud just lähenemiskeelu olemasolu. Kannatanu on kohtule korduvalt rõhutanud, et ta kardab J. Tampuud. Seda hirmu tõendavad ka kriminaalasjas kogutud tõendid, sh näiteks politsei rinnakaamera video. J. Tampuu ründas P. A. valimata aega ja kohta, tema hoiak reetis nii kohtuistungil kui ka eelmainitud videos pigem agressiivset meelestatust. Vähetähtis ei ole ka see, et P. A. sõnul ähvardab J. Tampuu jätkuvalt teda läbi isa, helistades viimasele purjus peaga ning lubades kannatanu maha lüüa. Samuti on ta kannatanu isal palunud teda hoiatada, et ta jalgrattaga sõites ettevaatlik oleks (tl 96). Kohus tajus ka istungil asjaolusid, mis võimaldavad järeldada, et süüdistatav ei ole jätnud suhet kannatanuga minevikku. Kuivõrd poolte XXX elavad XXX, ei tekita lähenemiskeeld süüdistatavale mingeid probleeme ka XXX suhtlemise korraldamisel. Samas tagab see kannatanule turvalisema elu.
4. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks lähenemiskeelu kohaldamist järgmiselt: 1) keelata J. Tampuul läheneda kannatanu elukohale (käesoleval ajal XXX) lähemale kui 100 meetrit; 2) keelata J. Tampuul läheneda kannatanu töökohale (käesoleval ajal XXX) lähemale kui 100 meetrit; 3) keelata J. Tampuul suhelda kannatanuga vahetult, võtta temaga ühendust telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu, interneti suhtluskeskkondade või tavaposti teel. Lähenemiskeelu kohaldamine kolmeks järgnevaks aastaks on kohtu hinnangul piisav, et võimaldada nii kannatanul kui ka süüdistataval oma eludega ilma üksteiseta edasi minna. (V)
5. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 12 1-21-2690 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
6. Kriminaalasjas on läbi viidud bioloogiline analüüs joobeseisundi tuvastamiseks (saatekiri 378T) maksumusega 14 eurot (tl 16-19).
7. J. Tampuu kaitsjale vandeadvokaat Marko Paabumetsale on kohtueelses menetluses mõistetud välja tasu 291,60 euro ulatuses (tl 24, 25-27, 76, 78-80). Kohtumenetluses esitas M. Paabumets tasutaotlused summas 550,80 eurot, mille kohus rahuldas täielikult (tl 84-85) ning summas 211,20 eurot, mille kohus rahuldas summas 172,20 eurot, kuivõrd kohtuistung kestis taotluses märgitust vähem aega (tl 86-87). Seega on J. Tampuu kaitsja tasu tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 1014,60 (64,80 + 97,20 + 64,80 + 64,80 + 550,80 + 172,20) eurot.
8. KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha. Kõik J. Tampuule etteheidetud kuriteod on

§ 4lg 3 kohaselt teise astme kuriteod. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates

1. jaanuarist
2. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Sundraha suurus käesolevas asjas on seega 1,5 x 654, s.o 981 eurot.
3. Kokku on J. Tampuu menetluskulud 2009,60 (14 + 1014,60 + 981) eurot.
4. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist vähemalt sundraha osas poole võrra ning samuti menetluskulude ajatamist üheks aastaks. J. Tampuu selgitas kohtuistungil, et tema igakuine sissetulek on XXX XXX eurot, kulud aga on eluaseme üür ja kommunaalkulud, mis on kokku XXX eurot. XXX ei tea ta midagi. Seda miks XXX, ei osanud ta samuti selgitada – ta on tööd küll otsinud, aga ei ole sobivat leidnud. Varsti läheb teise maakonda, küll siis otsib. Prokurör leidis, et J. Tampuu menetluskulude ajatamine on otstarbekas, kuid menetluskulude vähendamist pidas ta võimalikuks vaid väga minimaalses ulatuses.
5. Kohus ei näe asjaolusid, mis isiku resotsialiseerumisväljavaadete aspektist võimaldaks menetluskulusid vähendada. Tegemist on XXX inimesega, kes lihtsalt pole pidanud vajalikuks XXX. Kohus jätab riigi kanda kohtuotsuse kuulutamise ajal ja asja arutamise ajal kehtinud sundraha vahe. Nimelt oli kohtuliku arutamise ajal sundraha suurus Vabariigi Valitsuse 19.12.
6. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-st 1 tulenevalt 876 eurot (s.o palga alammäär 584 eurot x 1,5), kuid alates
7. jaanuarist
8. a on see tõusnud 981 euroni (s.o palga alamäär 654 x 1,5). Kuna tegemist on kriminaalmenetlusõiguse normiga, tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemisel ajal kehtivat õigust. Arvestades, et kohtuistung toimus 25.11.2021, kohtuotsuse kuulutamine aga 09.02.2022 kohtu töökorraldusest tulenevatel põhjustel, on põhjendatud ja õiglane jätta sundraha summas 105 eurot riigi kanda.
9. Taotluse menetluskulude hüvitamise ajatamiseks kohus rahuldab. Menetluskulud on piisavalt suured selleks, et nende ühes osas maksmine valmistaks raskusi ka keskmise palga 13 1-21-2690 saajale. Lõppastmes on oluline, et kulud saaksid tasutud õigeaegselt ja täiendavate menetlusteta ning tasumise ajatamine suurendab seda võimalust.
10. Kriminaalasja juures olevad 3 CD-R plaati, millel XXX. a ja XXX. a asitõendi vaatlusprotokollide lisad Häirekeskuse kõne helifailidega (pakendid nr HK1 ja HK2, tl 48 ja tl 70) ning XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll, millel politsei vormikaamera videosalvestis (pakend nr 2, tl 54) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 14