) § 362 lg 3 ning 361 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 4, ja 5 alusel kuni kaheks kuuks. Puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik tema isikusamasuse ja kodakondsuse kindlaks tegemiseks. Isikul ei ole ühtki kehtivat dokumenti ja isik on tuvastatud tema enda ütluste alusel, mis on ajas muutunud. Rahvusvahelise kaitse taotleja osas ei ole lubatud teha päringud päritoluriiki. Puudutatud isikut on vaja kinni pidada ka rahvusvahelise kaitse menetluses oluliste asjaolude välja selgitamiseks, kuna tema puhul esineb põgenemise oht. Rahvusvahelise kaitse menetlus on algfaasis. Puudutatud isik võib olla rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud enda väljasaatmise edasilükkamiseks. Isik ei esitanud taotlust esimeses turvalises riigis, kuhu ta saabus, vaid umbes kuu aega pärast Eestis kinnipidamist. Esmakordselt esitas ta suusõnalise sooviavalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks 16.03.2022, kuid siis ei olnud võimalik menetlustoiminguid lõpuni viia, sest selgus, et isik ei valda farsi keelt. Isikult võeti nõuetele vastav taotlus vastu 21.03.2022. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, ületades Eesti Vabariigi piiri (Ikla) seaduslikku alust Eestis viibimiseks omamata. Samas ei olnud Eestisse saabumine tema eesmärk, vaid ta soovis siit edasi liikuda Saksamaale. Isik on varem väitnud, et tema ema ja kaks venda elavad Saksamaal. Lisaks on tema seletustes olnud märkimisväärsed vastuolud. Nimetatud asjaolusid arvestades ei ole võimalik
§-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta.
Puudutatud isikul ei ole kehtivaid dokumente ning tema isikusamasus ja kodakondsus vajavad kontrollimist. Vabaduses viibides ei pruugi puudutatud isikul olla motivatsiooni PPA-ga koostööd teha. On tõenäoline, et võimaluse tekkides püüab ta Eestist lahkuda teistesse Schengeni piirkonna riikidesse, kus tal võib olla lähedasi või tuttavaid ning kus võib olla end vajaduse korral ka lihtsam varjata. 2
1 lg 2 p-des 1 kuni 5 ja 7 loetletud toimingud on võimalikud ka siis, kui ei kohaldata kinnipidamiskeskusesse paigutamist ja viimast ei õigusta üksnes nende toimingute tegemise vajadus. Kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada rahvusvahelise kaitse taotlejat, kelle põgenemise oht on väike (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Kohus ei saa anda isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks luba, lähtudes asjaolude kogumist (faktilisest alusest), millele taotleja ei ole kohtumenetluses tuginenud (samas, p 13). Seega ei ole kohus puudutatud isikuga seotud asjaolusid õigesti hinnanud ja on jõudnud valede järeldusteni. Halduskohtu seisukoht, mille kohaselt puudutatud isiku ütlus, et ta ei soovi Eestist lahkuda, ei ole piisavalt usaldusväärne, pidades silmas tema varasemat käitumist, ei ole aluseks põgenemisohu määratlemisele. Kohus ei ole põhjendanud, miks puudutatud isik ei ole 3
-i järgi isiku kinnipidamise alus (vt Riigikohtu 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 9). Ka PPA ei ole põhjendanud, miks puudutatud isik ei ole usaldusväärne. PPA pole kasutanud uurimispõhimõtet ega uurinud kõiki asjaolusid. PPA ei ole puudutatud isikule selgitanud, milliseid tõendeid oleks temal võimalik oma väidete tõendamiseks esitada. Kuna puudutatud isik palus politsei kohale kutsuda ning pöördus PPA poole sooviga saada rahvusvahelist kaitset, näitab see, et isikul on siiras soov kaitset saada. Asjaolu, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, ei saa olla aluseks kahtlustele, et ta võib vabaduses olles Eestist lahkuda. Isiku sooviks oli koduriigist lahkuda ja varjupaika taotleda, seega on selline piiriületus põhjendatud. Puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on ebaproportsionaalne. Jääb arusaamatuks, miks ei ole PPA ega kohus kaalunud teiste järelevalvemeetmete kohaldamist, nt Vao varjupaigataotlejate majutuskeskusesse paigutamist (vt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 13). Puudutatud isik kinnitab, et Vao keskuses elamise ajal täidab ta kõik PPA esitatavad nõudmised. Puudutatud isik märkis ka kohtuistungil, et temal on terviseprobleemid seoses kinnises kohas ja isolatsioonis viibimisega. Ta võib sellises olukorras teadvuse kaotada. PPA ega kohus selle ei ole asjaoluga arvestanud. 8. PPA palub 12.05.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. PPA on oma taotluses ja halduskohus määruses puudutatud isiku põgenemisohu olemasolu piisavalt põhistanud. Isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe riiki saabudes ja kinnitas oma esmases küsitluses, et ta ei soovi Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset ka teistes läbitud Euroopa Liidu liikmesriikides. Isik on oma nime korduvalt muutnud. Tema sihtriigiks on Saksamaa, kuna seal elavad tema ema ja kaks venda ning Euroopa Liidus ebaseaduslikuks reisimiseks on isik kasutanud vahendajate abi. PPA on asjaolusid hinnanud kogumis. Puudutatud isik leiab, et ei ole arvestatud põgenemisohtu maandavate asjaoludega, kuid ei ole neid asjaolusid ise esile toonud. Vabaduses viibides saab ta jätkata oma teekonda Saksamaa suunas. Vastav soov on tõendatud nii isiku ütlustega reisiteekonna ja vahendajatele maksmise kohta kui ka asjaoluga, et Bulgaarias on 15.12.2021 võetud isiku sõrmejäljed ja Serbias on talle vormisatud Subotica vastuvõtukeskuse kaart. Need on objektiivsed tõendid, mis näitavad isiku takistamatu liikumise võimalikkust. Puudutatud isik läbis mitut Euroopa Liidu liikmesriiki (Kreeka, Bulgaaria ja Ungari), kuid ei taotlenud varem rahvusvahelist kaitset. Kõik need liikmesriigid olid tema reisimise ajal turvalised. Kui isikul on tõsimeelne soov saada kaitset, taotleb ta seda esimeses turvalises riigis. Esmasel kinnipidamisel väitis puudutatud isik koguni, et ta ei näe probleemi ebaseaduslikus reisimises, kuna ka teised on seda teinud. Pole eluliselt usutav, et pärast 9 kuu pikkust katset jõuda Saksamaale loobub isik oma soovist nii kergekäeliselt. Seda enam, et ta ei valda keelt, millega ta Eestis toime tuleks, ja tal puudub Eestis tugivõrgustik (kogukond). Samas on Saksamaal tema ema ja kaks venda. PPA on seisukohal, et puudutatud isik taotles Eestis kaitset vältimaks või takistamaks enda väljasaatmist Serbiasse, kus oli tema viibimine viimati registreeritud, ning lootes, et varjupaigataotlejana vabastatakse ta kinnipidamiskeskusest. PPA on oma taotluses ja kohus oma määruses
PPA-l on vaja rahvusvahelise kaitse menetluse raames läbi viia erinevaid ajamahukaid menetlustoiminguid, mis eeldavad isiku kättesaadavust. 4
lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et
lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole
lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad.
lg 2 p-de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes
Selles sättes nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (
Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab
Nimetatud sätete alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ning tema kodakondsuse kontrollimiseks ja väljaselgitamiseks (p 2); rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). 14. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et esineb alus isiku kinnipidamiseks tema isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks (
Nagu PPA on selgitanud, puudub isikul kehtiv reisidokument ja tema isikusamasus on tuvastatud tema enda ütluste alusel, mis on ka aja jooksul muutunud. 15. Samuti on puudutatud isiku kinnipidamisel põhjendatud tugineda
Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–13; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 16–17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p-d 23–24 ja seal viidatud kohtupraktika). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-31-52-14, p 12). Haldusasjast nr 3-22-486 nähtuvalt peeti isik VSS alusel kinni ja PPA tegi puudutatud isikule 24.02.2022 kohe sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (PPA 25.02.2022 taotluse lisa nr 6). Isiku käitumine (ebaseaduslik riiki sisenemine; isiku teekond enne Eestisse jõudmist; rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine Eestis alles mitu nädalat pärast kinnipidamist ja lahkumisettekirjutuse saamist; isiku soov jõuda Saksamaale) annab põhjust kahtluseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 16.
lg 2 p 4 peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja teise liikmesriiki edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, võib see olla piisav koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka Riigikohtu 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 08.0.2021 määrus nr 3-21-2004, p 11). PPA esitas halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
sätete alusel vahetult pärast isiku rahvusvahelise kaitse taotluse saamist, mil esines ilmne vajadus selgitada välja 6
18. Kuna puudutatud isiku puhul ei ole tuvastatud ühegi
lg-s 21 ja VSS §-s 68 nimetatud asjaolu esinemist, ei ole tema kinnipidamise alusena kohaldatav
lg 2 ps 4 sätestatud alus (vt nt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p-d 14–16 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohaldada saab aga
lg 2 p-des 1, 2 ja 5 nimetatud aluseid, sest nende sätete kohaldamisel ei ole kohus rangelt seotud
lg-s 21 ja VSS §-s 68 loetletud põgenemisohule viitavate asjaoludega, kuid tegemist peab
lg 1 järgi olema olukorraga, kus leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei tagaks tõhusalt isiku kättesaadavust vajalike toimingute tegemiseks ning edasiliikumise vältimist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2021 määrus nr 3-21-2004, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul esineb praegusel juhul selline olukord. 19. PPA 22.03.2022 halduskohtule esitatud taotluse kohaselt selgitas puudutatud isik enda kinnipidamisel mh järgmist: ta soovib jõuda Saksamaale, kus elavad tema ema ja kaks venda; hetkel ei soovi ta Eestis varjupaika taotleda; Serbias ta varjupaika ei taotlenud, sest seal on nõrk valitsus ja kehv majandus; tal oli kaasas Subotica vastuvõtukeskuse kaart Q nimele, mis vormistati talle Serbias ja mille alusel ta sai süüa; tegemist oli laagriga, kus toitlustati migrante; ta ei oma reisidokumenti, sest jättis selle Afganistani; ta on kulutanud kogu raha vahendajatele maksmiseks ja võttis selle jaoks ka sugulastelt laenu. Sellised isiku ütlused nähtuvad ka haldusasjas nr 3-22-486 PPA esitatud puudutatud isiku 24.02.2022 küsitluse protokollist. Taotluse lisade kohaselt (dtl 8) on isik saabunud Eestisse mh Euroopa Liidu riikide Kreeka, Bulgaaria ja Ungari kaudu. Samuti on PPA taotluses selgitanud, et EURODAC-i päringule saadud vastuse kohaselt võeti isikult 15.12.2021 Bulgaarias sõrmejäljed. Isiku enda sõnade kohaselt läbis ta Bulgaariat, kuid ta ei tea, milleks temalt sõrmejäljed võeti, ja kinni teda seal ei 7
Halduskohus leidis seega õigesti, et leebemad järelevalvemeetmed ei takista puudutatud isiku Eestist lahkumist. 20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eespool kirjeldatud asjaolusid arvestades puudutatud isiku kinnipidamine ebaproportsionaalne. Vastupidise järeldamiseks ei anna alust ka see, et puudutatud isik ei saa enda väitel kinnistes tingimustes ja isolatsioonis viibida, sest võib sellises olukorras teadvuse kaotada. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus (
Terviseprobleemide olemasolu ei välista isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist, kui PPA suudab isikule tagada vajaliku meditsiinilise abi ja toe (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 määrus nr 3-19376, p 12 ja 10.11.2021 määrus nr 3-21-1607, p 23). Kuna puudutatud isik ei ole määruskaebuses toonud esile ühtki konkreetset juhtumit kinnipidamiskeskuses teadvuse kaotamise vms tervisehäda esinemise kohta, puudub alus arvata, et isikut ei saa tema terviseseisundi tõttu kinnipidamiskeskuses kinni pidada. 21. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 23.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. 22.
§-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.