← Eesti

2-22-4464/16

Obsah (8)§ 231§ 164§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2022.a, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4464 Tsiviilasi J. R. hagi V. D. vas

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja hageja seisukohad

  1. Hagiavalduse asjaolude kohaselt J. R. (hageja) ema M. R. ja V. D. (kostja) kooselust sündis xx.xx.2004 hageja. Alates hageja vanemate kooselu lõppemist on hageja M. R. ülalpidamisel ja hageja elab ema juures. Kostja hageja ülalpidamises ei osale. Viru Maakohtu 18.01.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuine elatis 160 eurot ja igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 11.09.2020 õpib hageja XXX neljanda taseme kutseõppe esmaõppe (kutsekeskhariduse) õppekaval laborant statsionaarses õppevormis. Õppekava nominaalajaks on
  2. aastat. xx.xx.2022 sai hageja täisealiseks. Täisealiseks saanuna jätkab hageja keskhariduse omandamist XXX. Hageja ei tööta ja sissetulekut praegu ei oma. Hageja emal on raske hagejat üksinda ülal pidada ning teda aitab hageja ema abikaasa. Hageja emal on osaline töövõimetus ja ta töötab OÜ-s XXX. M. R. sissetulekuteks on töövõimetuspension 258,72 eurot või 267,35 eurot kuus ja töötasu ca 572,32 eurot kuus. Hageja emal ei ole võimalusi hageja ülalpidamisel vajalikul määral osaleda. Hageja elab koos ema, tema abikaasa ja noorema vennaga korterites aadressil xxx xx nr xx ja nr xx (so ühendatud korter). Hageja igakuised kulud on järgmised: korteri majandamiskulud (v.a elekter) 58 eurot, elekter 11 eurot, internet 5 eurot, telefon 9 eurot, tervisekulud 40 eurot, toit ja igapäevased majapidamis- ning hügieenitarbed 175 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, vaba aeg 50 eurot, koolitarbed ja erialatarbed 40 eurot, autokool 57,50 eurot kuus, kokku on igakuised kulud ca 545,70 eurot. Majandamiskulud on xxx korteriühistu poolt esitatud arved korteriomandi hooldamiseks ja remontimiseks (sh kommunaalkulud), so ca 232 eurot kuus (hageja elab korteris koos ema, tema abikaasa ja vennaga). Tervisekulud ja ravimid on kulud jooksvale ravimisele (ravimid, vitamiinid, protseduurid jne). Toidule, igapäevastele majapidamis- ja hügieenitarvetele, riietele ja jalanõudele, transpordile, koolitarvetele (s.h erialatarvetele) ning vaba aja veetmisele mineva kulu tõenduseks konkreetseid kuludokumente ei saa olla, kuivõrd hageja hinnangul on tegemist üldtuntud kuludega, mida

§ 231lg 1 kohaselt tõendada vaja ei ole.

Hageja selgitas, et toidule, igapäevastele majapidamis- ja hügieenitarvetele, riietele, koolitarvetele (v.a erialatarvetele) ning vaba aja veetmisele mineva kulu osas on hinnatase võrreldav teiste Eestis elavate lastega. Vaba aja kulude all peab hageja silmas teatri- ja kinokülastusi, kingitusi sõpradele sünnipäevadeks, ekskursioone jms, hagejale eakohast vaba aja tegevust. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista 2 igakuine elatis 250 eurot alates xx.xx.2022 (täisealiseks saamisest) kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, so xx.xx.2025 või kuni õpingute lõpetamiseni. Määrata kindlaks, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt

  1. kuupäevaks. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda J. R. arvelduskontole selgitusega „J. R. elatis“. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda (dtl 2-5).
  2. Hageja leidis, et elatis 150 eurot kuus on ebamõistlikult väike. Hageja märkis, et kuni hageja täisealiseks saamiseni maksis kostja igakuiselt elatist 292 eurot ning võlgnevust ei olnud, millest tuleneb, et kostja majanduslik seisund võimaldab hagejale maksta nõutavas ulatuses elatist. Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud õigeid andmeid oma varalise seisundi kohta. Kostja elab ja töötab juba ammu Iirimaal ning ta omab head sissetulekut (dtl 118-119).
  3. 15.06.2022 kohtuistungil selgitas hageja, et esitatud on tõendid seoses korteri majandamiskuludega. Autokooli osas täpsustas hageja, et eksami eest tasus hageja aprillis 2022 100 eurot ning täiendavate kolme sõidutunni eest 75 eurot. Neid kulusid ei olnud hagis märgitud, kuna need ei olnud veel kantud. Tervisekulud summas 40 eurot sisaldavad igakuiseid vitamiine ja ravimeid. Hagejal on astma ja sellega kaasnevad täiendavad kulud. Majapidamis- ja hügieenitarbed sisaldavad hambapastat, hambaharja ja pesemisvahendeid jms. Majandamiskulude all mõeldakse kulusid, mis kantakse pere huvides. Eraldi on summat raske nimetada. Erialatarveteks oli ostetud mantel praktiliste tundide jaoks. Hagejal ei ole õppimise ajal käinud tasulisel õppepraktikal ning ei ole teinud tasustatavaid töid. Hageja kinnitas, et õppimise ajal makstakse talle stipendiumi 60 eurot ja kompenseeritakse 10 eurot kuus sõidukulu ning suvel eelnevat ei saa. Püsivat sissetulekut ei ole hagejal õppimise kõrvalt võimalik teenida. Õpingute eeldataks lõpetamise ajaks on 30.06.2023 ning hagejal on plaanis minna edasi õppima Tartu Ülikooli. Hageja kinnitas, et ei ole igakuist 20-30 eurot arvutimängude kulu elatise nõudes arvestanud. Hageja omandis on kaks sõidukit ning vanaema ja vanaisa poolt kingitud korterit. Ühes korteris aadressiga xxx xx-xx elavad vanaema ja vanaisa ning teises korteris aadressil xxx xx-xx elab hageja perekond. Hageja ühiselamut ei kasuta. Sõidukid kinkis hagejale vanaema, ühte sõidukit kasutab vanaisa ja teist hageja ise. Hageja ema andmed sissetulekute osas ei ole muutunud. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud elatisega 150 eurot kuus, kuivõrd sellises suuruses elatis ei ole piisav. Hageja jäi selle juurde, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt, sest kostja ei olnud vabatahtlikult nõus elatist tasuma, kui hageja sai täisealiseks ning hageja oli sunnitud kohtu poole pöörduma (dtl 136-137). Kostja vastuväited
  4. Kostja vaidles osaliselt hagile vastu, kuna tegemist on täisealise hagejaga, kes jätkab õppimist ja alates 01.01.2022 on kehtestatud elatise määraks 200 eurot kuus alaealise lapse puhul. Esitatud elatise nõue 250 eurot kuus on põhjendamatult ülemäära suur. Kostja leidis, et hageja kasutab tema kasutuses olevaid rahalisi vahendeid mitteotstarbekalt, mida kinnitab hageja pangakontoväljavõte (vt p.p 30;59;68;72;127;132;136;146;183;89 ja 190; hageja mängib hasartmänge). Hageja õpib XXX ja saab stipendiumi summas 60 eurot kuus ja hagejale hüvitatakse 10 euro ulatuses sõidukulud, mille ulatuses tuleb alandada nõutavat igakuist elatist. Kostja õpib uut ametit ja hetkel on hageja tootmispraktikal Iirimaal linnas Lumerick. Kostja ainsaks sissetulekuks on tootmispraktikal saadav tasu, mis oli
  5. aastal kokku 10 478 eurot, igakuiseks keskmiseks tasuks on 873,17 eurot. Eluruumi kostja ei oma ja kostja üürib eluaset Eestis ja tootmispraktikal olles Iirimaal. Eluruumi üür on 200 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Kostja omandis on mootorsõiduk Volkswagen Bittle, registrimärgiga XXXXXX (ehitusaasta 1999), turuväärtuseks on ca 400-500 eurot. Kuna sõiduk on väga vana, siis ei õnnestunud ka sel põhjusel sõidukit müüa. Muu vara kostjal puudub. Kokkuvõtvalt palus kostja hagi rahuldada osaliselt ning määrata hagejale elatis 150 eurot kuus hagiavalduse esitamisest. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda, kuna tegemist on perevaidlusega (

§ 164lg 1) (dtl 106-107).

3

  1. 14.06.2022 menetlusdokumendis palus kostja hagi kohtuistungil läbi vaadata ilma tema osavõtuta, kuna kostja viibib Iirimaal ning tal ei ole võimalik kohtuistungist osa võtta. Kostja kinnitas, et jääb kirjalikus vastuses esitatud vastuväidete ja põhjenduste juurde ning palus rahuldada hagi osaliselt (dtl 130). Kohtuotsuse põhjendused
  2. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: -hageja on täisealine laps (sündinud xx.xx.2004, sünnitunnistus dtl 6, rahvastikuregistri väljavõte dtl 94-95); -kostja on hageja isa (rahvastikuregistri väljavõte dtl 94-95; 07.09.2012 Viru Maakohtu otsus tsiviilasjas nr xxx dtl 7-10); -hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel (dtl 3); -18.01.2013 Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 15.12.2011 kuni 31.12.2012 summa 145 eurot ka alates 01.01.2013 igakuine elatis summas 160 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni (dtl 11-13); -kostja on 18.01.2013 kohtulahendist tulenevalt tasunud hagejale igakuiselt elatist 292 eurot ning elatisevõlgnevust ei ole (dtl 118-119); -kostja ei ole alates xx.xx.2022 hagejale täisealiseks saamisest elatist maksnud (dtl 3); -hageja õpib alates 11.09.2020 XXX laborandi õppekaval (neljanda taseme kutseõpe, kutsekeskhariduse baasil) statsionaarses õppes ja õppekava nominaalajaks on
  2. aastat, so õpingute eeldatav lõppkuupäevaks on 30.06.2023 (dtl 3, XXX 07.03.2022 tõend nr 3.1-13/60 dtl 15). -hagejale kuulub kinnistu (korteriomand) registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, Ida-Viru maakond (dtl 140-141, kinnistusraamatu väljavõte), kinnistu registriosa (korteriomand) nr xxxxxxxx, asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, Ida-Viru maakond (dtl 142-143, kinnistusraamatu väljavõte), sõiduk Audi A6, registrimärgiga XXXXXX (ehitusaasta 05.01.2005, dtl 144), sõiduk Audi A6, registrimärgiga XXXXXX (ehitusaasta 10.10.2007, dtl 145). -korterid nr xx ja xx asukohaga xxx xx, xxx, Ida-Viru maakond on ühendatud (dtl 3) ja selles elab hageja perekond (hageja, hageja ema ja tema abikaasa ning vend) ning korteris nr xx xxx xx xxx elavad hageja vanavanemad (dtl 136). Pooltel on vaidlus selles, kas hageja kulutused on ülemäärased ning sellega kaasuvalt, kas hagis nõutud elatise suurus on põhjendatud ning kas kostja vastuväitest tulenevalt tuleb elatist vähendada (dtl 106107).
  3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid 4 mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-11915 p 10).
  4. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista igakuine elatis 250 eurot alates xx.xx.2022 (hageja täisealiseks saamisest) kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, so xx.xx.2025 või kuni õpingute lõpetamiseni (dtl 2). Hagis märgitult on hageja igakuised kulud järgmised: korteri majandamiskulud (v.a elekter) 58 eurot (korteris nr xx ja xx, mis on ühendatud, elavad hageja ema, tema abikaasa ja vend, kommunaalkulud on ca 232 eurot kuus), elekter 11 eurot, internet 5 eurot, telefon 9 eurot, tervisekulud 40 eurot (ravimid, vitamiinid, protseduurid, jne), toit ja igapäevased majapidamis- ning hügieenitarbed 175 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, vaba aeg 50 eurot, koolitarbed ja erialatarbed 40 eurot, autokool 57,50 eurot kuus, kokku on igakuised kulud ca 545,70 eurot. Toidu-, igapäevaste majapidamis- ja hügieenitarvete, riiete-, jalanõude- ja transpordi-, koolitarvete (sh erialatarvete)-, vaba aja veetmise (teatri- ja kinokülastused, kingitused sõpradele sünnipäevaks, ekskursioonid, muu eakohane vaba aja tegevus) kulutusi tõendavaid dokumente ei ole, kuivõrd hageja arvates on tegemist üldtuntud kuludega, mida ei ole

§ 231lg 1 kohaselt vaja tõendada (dtl 3, 4).

Hagis ei olnud hageja selgituste kohaselt märgitud autokooliga seonduvaid kulutusi, so hageja tasus aprillis 2022 100 eurot eksami eest ning kolme sõidutunni eest 75 eurot. Tervisekulude osas märkis hageja, et tal on astma ja sellega kaasnevad täiendavad kulud. Majapidamis- ja hügieenitarbed sisaldavad hambapastat, hambaharja ja pesemisvahendeid. Erialatarbena ostis hageja mantli praktiliste tundide jaoks. Lisaks kinnitas hageja, et õppimise ajal makstakse talle stipendiumi 60 eurot ja kompenseeritakse 10 eurot kuus sõidukulu, suvel ta eelnevat ei saa (dtl 136-137). Kostja palus hagi rahuldada osaliselt ning määrata alates hagiavalduse esitamisest hagejale elatis 150 eurot kuus (dtl 107, 130). Kostja leidis, et hagis nõutud igakuine elatis summas 250 eurot on põhjendamatult ülemäära suur. Hageja ei kasuta rahalisi vahendeid otstarbekalt, vaid kulutab raha hasartmängudele. Hagejale makstav stipendium ja sõidukulud (60+10=70 eurot) tuleb väljamõistetavast elatisest maha arvestada. Kostja kinnitas, et õpib uut ametit, on tootmispraktikal Iirimaal Lumerickis, tema sissetulek oli

  1. aastal kokku 10478 eurot, igakuine keskmine sissetulek on 873,17 eurot, eluruumi üür on 200 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Kostja omandis on sõiduk Volkswagen Bittle, registrimärgiga XXXXXX (ehitusaasta 1999), turuväärtuseks on ca 400500 eurot. Kuna sõiduk on väga vana, siis ei ole õnnestunud sõiduki müümine ning muu vara kostjal puudub. Kokkuvõtvalt palus kostja hagi rahuldada osaliselt ning määrata hagejale elatis 150 eurot kuus hagiavalduse esitamisest (dtl 106-107). Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ning märkis, et elatis 150 eurot kuus on ebamõistlikult väike. Kostja maksis hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt elatist 292 eurot, elatisevõlgnevus puudus, millest tulenevalt võimaldab kostja majanduslik seisund (omab head sissetulekut) hagejale maksta nõutavas ulatuses elatist (dtl 118-119).
  2. Kohus selgitab esmalt, et täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär. Seetõttu lähtutakse elatisnõude lahendamisel PKS §-st 99, mille kohaselt 5 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Täisealisel isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist üksnes juhul, kui tal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks (vt ka RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15 p 10). Hageja leidis, et asjas tuleb arvestada sellega, et kostja tasus hagejale täisealiseks saamiseni igakuiselt elatist 292 eurot ja võlgnevust ei olnud ning sellest tulenevalt võimaldab kostja majanduslik seisund hagejale maksta hagis nõutavas ulatuses elatist (dtl 118-119). Kohus hageja seisukohaga ei nõustu, kuna antud asjas ei ole tegemist alaealise lapse elatisnõude jätkumenetlusega ning seetõttu ei saa arvestada eelnevalt tasutud elatise summasid ja ka seda, et varasema lahendi täitmisel elatise võlgnevust ei esinenud. Seejuures sõltub täisealisele õppivale lapsele elatise määramine tema abivajaduse ulatusest. Täiskasvanud lapse elatise nõue eeldused on järgmised: kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapsevanem; hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes; hageja ei ole üle 21-aastane; hageja ei suuda või ei saa end ise üleval pidada; kostja rikub ülalpidamiskohustust, st ei anna hagejale ülalpidamist või annab seda ebapiisavalt. Kohus on seisukohal, et elatise nõudmise eeldused on antud asjas täidetud, st kostja on hageja lapsevanem (isa), hageja õpib kutsekoolis statsionaarses õppes ja tal ei ole võimalik end õpingute kõrvalt ise üleval pidada, kostja ei ole hagejale täisealiseks saamisest elatist andnud. Järgnevalt tuleb kindlaks teha hageja ülalpidamiseks vajalikud kulutused.
  3. Kohus käsitleb järgnevalt hageja põhjendatud igakuiste kulutuste suurust iga kululiigi lõikes eraldi, kuna kostja vastuväite kohaselt on hageja kulud ülemäärased ning põhjendatud elatise suuruseks pidas kostja 150 eurot kuus. Riigikohus on 19.10.2015 lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 10 märkinud, et täisealiseks saanud isikul tuleb oma elatise nõuet tõendada. Kohus peab vajalikuks märkida, et tõendada ei ole vaja iga kulutuse kandmise vajadust, vaid ainult nende kulutuste olemasolu, mis erinevad oluliselt kohtupraktikas mõistlikuks peetud ja üldtuntud kulutustest. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav, et võimalik on tõendada ammendavalt näiteks toidukulu või hügieenitarvete kulu või riiete ja jalanõude kulu kandmist. See eeldaks kuludokumentide kogumist pika aja vältel, kuivõrd riideid ja jalatseid ei osteta kogu aasta kestel, vaid tavapäraselt vahetult enne saabuvat hooaega või selle alguses. Ülalpidamiskohustuse rikkumisel ei saa aga eeldada, et hagi esitatakse alles siis, kui vajalikud tõendid aasta lõikes kogutud on. Kohtu hinnangul saab lähtuda selliste kulude põhjendatuse hindamisel ka üldtuntud asjaoludest, et kõik inimesed vajavad riideid, jalatseid, toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt käivad juuksuri juures ja haigestuvad, st vajavad ravimeid jne, samuti kohtupraktikast selliste kulutuste mõistlike piiride osas. Küll aga on võimalik tõendada suuremate kulutuste, s.o antud juhul eluasemekulu, sidekulude jt kandmist. Hageja on kinnitanud ja vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos perekonnaga (hageja, hageja ema ja tema abikaasa ning vend, so 4 isikut) korteris asukohaga xxx xx-xx xxx (tegemist on ühendatud korteriga). Eluasemekulud: -kommunaalkulud xxx xx-xx xxx 532,96 eurot (periood september 2021 kuni veebruar 2022) (xxx 6 linn, xxx linnaosa, xxx xx korteriühistu arvete nimekiri dtl 47 ja M. B. Swedbank AS pangakontoväljavõte dtl 29-46); kommunaalkulud xxx xx-xx, xxx 856,47 eurot (periood september 2021 kuni veebruar 2022, xxx linn, xxx linnaosa, xxx xx korteriühistu arvete nimekiri dtl 48). Kokku on kommunaalkulud 1389, 43 eurot / 6= 231, 57 eurot/ 4 isikut= 57,89 eurot on hageja osa. -elektrienergia kulud xxx xx-xx, xxx on kokku 78,80 eurot (periood september 2021 kuni veebruar 2022, Eesti Energia AS arved dtl 50-60), 78,80/6= 13,13 /4 isikut= 3,28 eurot hageja osa. xxx xx-xx, xxx elektrienergia kulu on kokku 136,65 eurot (periood oktoober 2021 kuni veebruar 2022, Eesti Energia arved dtl 62-71) 136,65 /5=27,33 /4 isikut= 6,83 eurot. Kokku on hageja keskmised igakuised eluasemekulud summas 68 eurot (57,89+3,28+6,83). Kohus leiab, et hagis näidatult eluasemekulud koos elektrienergia kuluga 69 eurot ei ole ülemäärased ning need on mõistlikus suuruses. Kohus arvestab eeltoodud arvestuse põhjal hageja igakuiseks keskmiseks eluasemekuluks (koos elektrienergia kuluga) 68 eurot. Sidekulud: Tele 2 Eesti 2 arved (dtl 72-92; 15.06.2022 kohtuistungil avaldatult on hageja mob tel nr 58515165 dtl 135). Arvete tasumine on tõendatud M. B. arvelduskonto väljavõttega (dtl 29-46). Alljärgnevalt esile toodult sisaldavad sidekulud üksnes hageja interneti kuumakset, mobiiltelefoni kõnesid, sõnumeid. -arve nr 15112542707 (periood 01.09.2021-30.09.2021) 22 eurot (dtl 72-74); -arve nr 15112786890 (periood 01.10.2021-31.2021) 22 eurot (dtl 76-78); -arve nr 15113029223 (periood 01.11.2021-30.11.2021) 22,36 eurot (dtl 79-81); -arve nr 15113271177 (periood 01.12.2021-31.12.201) 22,34 eurot (dtl 82-85); -arve nr 15113508783 (periood 01.01.2022-31.01.2022) 22 eurot (dtl 86-89); -arve nr 15113745054 (periood 01.02.2022-28.02.2022) 22 eurot (dtl 90-92). Kokku on hageja igakuine keskmine sidekulu summas 132,70/6=22,12 eurot. Igakuine keskmine kulu on arvestatud tõendite alusel, so 6 arvet ja arvete perioodi 6 kuu osas. Seega on hagis näidatud internetija telefonikulu 14 eurot (5+9) näidatud oluliselt väiksemana, kui see arvutusest nähtub. Kohus on seisukohal, et sidekulusid ei saa pidada ebavajalikuks ega ülemääraseks. Tervisekulud: Hagis näidatult on hageja igakuiseks tervisekuluks 40 eurot, mis sisaldab ravimeid, vitamiine, protseduure. 15.06.2022 kohtuistungil selgitas hageja, et tal on astma ja sellega kaasnevad täiendavad kulud. Kohus tuvastas, et hageja ja tema ema pangakontoväljavõtetest ei nähtu, et hageja tarbeks oleks tervisekulusid kantud igakuiselt 40 eurot. Kohus osundab, et igakuised terviskulud on ülemäärased. Niisamuti ei ole hageja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid asjaolu, et hagejal on astma ja sellega kaasneksid igakuiselt täiendavad kulud. Ka ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, milliseid vajaminevaid protseduure tervisekulud hõlmavad, mistõttu protseduuriga seonduvat kohus tervisekuluna ei arvesta. Samas leiab kohus, et eluliselt on usutav, et aasta lõikes vajab hageja haiguste puhul ravimeid ja igapäevaselt vitamiine. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks igakuist terviskulu 15 euro ulatuses. Toidu-, majapidamis- ja hügieenitarvete kulud on hageja hinnangul 175 eurot kuus. Hageja on kohtule selgitanud, et eeltoodud kulud sisaldavad pesemisvahendeid ja hambapastat, hambaharja. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu-, hügieeni- ja majapidamistarbeid (pesu- ja muud vahendid) on üldteada. Enda hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne, mille hulka tuleb arvata ka aeg-ajalt juuksuris käimine. Seega peab kohus viidatud kulu mõistlikuks ja põhjendatuks (so toidukulu 150 eurot, majapidamis- ja hügieenitarvete kulud 25 eurot). Hageja riiete ja jalanõude igakuiseks kuluks on 100 eurot. Kohus selgitab, et üldtuntud on asjaolu, et täisealine isik vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et erinevatel aastaaegadel kantakse vastavalt hooajale erinevaid jalanõusid ja riideid. Arvestades hageja vanusega (sh hageja ei kasva oma riietest enam välja), ei pea aga kohus usutavaks, et igakuiselt tuleks osta riideid 7 ja jalanõusid 100 euro eest. Samuti tuleb arvestada, et hagejal on võimalus valida, millisest poest ja millise hinnaga kaupa ostetakse. Kohus peab põhjendatud riiete ja jalanõude kuluks 50 eurot. Vabaajakulutused on 50 eurot kuus, mis sisaldavad hageja selgituste järgi teatri- ja kinokülastusi, sõpradele sünnipäevakingituste kulu, ekskursioonid ja muu eakohane vaba aja tegevusega seotud kulu. Lisaks eeltoodule on hagejal autokooliga seonduvalt kulud: 57,50 eurot kuus, aprillis 2022 100 eurot eksami eest ning kolme sõidutunni eest 75 eurot (OÜ Viru Autom, B-kategooria õpe, 18.11.2011 kviitung 350 eurot ja 15.03.2022 kviitung 340 eurot, dtl 49). Kohus leiab, et tegemist ja ei ole vältimatute ülalpidamiskuludega (so igapäevaseks toimetulekuks vajalike kuludega, sh ei ole hageja vabaajakulutusi tõendanud) ning kostja ei pea täisealisele õppivale lapsele elatisena vastavat kulu hüvitama. Seetõttu leiab kohus, et tegemist ei ole põhjendatud ega vajaliku kuluga. Kooli- ja erialatarvete igakuine kulu on 40 eurot. Erialatarbena ostis hageja mantli praktiliste tundide jaoks. Kohus märgib, et koolikohustuste kandmisega seotud kulutuste kohta hageja tõendeid ei ole esitanud ning kohus igakuiselt koolikohustuse täitmiseks näidatud kulu ei arvesta. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja igakuised keskmised kulud on kokku summas 330,12 eurot (eluasemekulud 68 eurot, sidekulud 22,12 eurot, tervisekulud 15 eurot, toidu-, majapidamis- ja hügieenitarvete kulud 175 eurot, riiete ja jalanõudele minev kulu 50 eurot). Kohus märgib, et hageja igakuiste kulutuste ja vajaduste suurus ei ole samastatav hageja abivajadusega. Alaealise lapse puhul eeldatakse, et ta ei suuda ega saa endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida. Täisealiseks saanud isiku puhul saab aga eeldada, et ta hangib endale ise eluks vajalikke vahendeid, seejuures üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ülalpidamist. Kohtu hinnangul tuleb asjas elatise väljamõistmisel/hageja abivajaduse ulatuse hindamisel siiski arvesse võtta seda, et hageja on kinnitanud, et ta saab stipendiumi igakuiselt 60 eurot (v.a suvekuudel, dtl 136; igakuine stipendiumi maksmine nähtub ka hageja pangakontoväljavõttest dtl 21, 23, 25, 26, so oktoober, november, detsember 2021 ja jaanuar 2022). Seega alates hagi esitamisest, so märtsist 2022 kuni mai 2022 tuleb saadud stipendium 180 euro (3 x 60) ulatuses elatisest maha arvestada ning kohus vähendab väljamõistetavat elatist 180 euro ulatuses. Kuivõrd hageja ei ole hagis kuluna näidanud transpordikulu, siis ei pea kohus vajalikuks sõidukulu 10 euro osas elatist vähendada.
  4. Kostjalt elatise väljamõistmisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11). Kostja raamatupidamisliku tõendi kohaselt on kostja 2021.a sissetulekuks on olnud töötasu 10 478 eurot (dtl 110-112), igakuine keskmine 873,17 eurot, eluruumi üür on 200 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud (dtl 107). Swedbank AS 01.10.2021 kuni 13.04.2022 kontojäägiks on 177,79 eurot (dtl 114). Kostja omandis on mootorsõiduk Volkswagen Bittle, registrimärgiga 8 XXXXXX (ehitusaasta 1999), turuväärtuseks on ca 400-500 eurot, mida ei ole õnnestunud müüa (dtl 107). Hageja ema M. B.le on Eesti Töötukassa 15.12.2021 töövõimetoetuse määramise otsusega nr TVT/21/064937 määratud osaline töövõimetus ning sellega kaasnevalt töövõimetoetus (dtl 16-18). M. B. Swedbank AS kontoväljavõttest (periood 01.09.201-02.03.2022, dtl 29-46) nähtuvalt on hageja ema igakuiseks keskmiseks sissetulekuks kokku 769,82 eurot (03.09.2021 XXX OÜ töötasu 365,34 eurot, 03.09.2021 Eesti töötukassa töövõimetoetus 267,35 eurot, 05.10.2021 Eesti Töötukassa töövõimetoetus 258,72 eurot, 05.10.2021 XXX OÜ töötasu 572,32 eurot, 02.11.2021 Eesti Haigekassa töövõimetushüvitis 174,45 eurot, 05.11.2021 Eesti Töötukassa töövõimetoetus 267,35 eurot, 05.11.2021 XXX OÜ töötasu 210,46 eurot, 03.12.2021 Eesti Töötukassa töövõimetoetus 258,72 eurot, 03.12.201 XXX OÜ töötasu 572,32 eurot; 05.01.2022 XXX OÜ töötasu 572, 32 eurot; 05.01.2022 Eesti Töötukassa töövõimetoetus 267,35 eurot, 04.02.2022 Eesti Töötukassa töövõimetoetus 267,35 eurot, 04.02.2022 XXX OÜ töötasu 565,46 eurot. Kokku 4619, 51 eurot/6=769,82 eurot (igakuine keskmine sissetulek). Kostja ja hageja ema M. B. igakuised keskmised sissetulekud on enamjaolt samaväärsed. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja ema on hagejat seniajani ülal pidanud. Kostja ei ole asjas täiendavaid tõendeid oma majandusliku seisu ja kulutuste kohta esitanud. Sõltumata eeltoodust on kostja tuginenud oma vastuses sellele, et igakuiseks elatiseks tuleb määrata 150 eurot, siis asub kohus seisukohale, et kostja majanduslik seisund võimaldab hagejale ka 165,06 euro (330,12/ 2= 165,06 eurot kummagi vanema osa elatise suurus) ulatuses hagejale elatist maksta. Kohus leiab, et elatisesumma ümardamine on mõistlik ja kohus loeb elatisesummaks 165 eurot. Kohus leiab eelnevale tuginevalt, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hagiavalduse esitamisest hageja kasuks välja mõista ühekordse maksena elatis summas 421,45 eurot ning alates 14.07.2022 (kohtulahendi tegemisest) igakuine elatis summas 165 eurot kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. -25.03.2022 -31.03.2022 165/31 päeva x 7 päeva=37,26 eurot; -01.04.2022-30.04.2022 165 eurot; -01.05.2022-31.05.2022 165 eurot. -01.06.2022-30.06.2022 165 eurot -01.07.2022-13.07.2022 165/31 päeva x 13 päeva= 69, 19 eurot. Perioodi märts 2022 kuni mai 2022 osas tuleb maha arvestada stipendium 180 eurot (3 x 60). 601,45-180=421,45 eurot.
  5. Hagiavalduses on hageja palunud määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu
  6. kuupäevaks J. R. arveldusarvele selgitusega: „J. R. elatis“ (dtl 2).

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette igakuiselt

  1. kuupäevaks J. R. arveldusarvele selgitusega: „J. R. elatis“.
  2. Kohus märgib, et ei arvestanud antud asja lahendamisel hagejale kuuluva varaga, so kinnistutega registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, Ida-Viru maakond (dtl 140-141, kinnistusraamatu väljavõte), registriosa (korteriomand) nr xxxxxxxx, asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, Ida-Viru maakond (dtl 142-143, kinnistusraamatu väljavõte), ja sõidukitega Audi A6, registrimärgiga XXXXXX (ehitusaasta 05.01.2005, dtl 144), Audi A6, registrimärgiga XXXXXX (ehitusaasta 10.10.2007, dtl 145). Seda eeskätt põhjusel, et viidatud vara arvel ei ole hagejal võimalik 9 ülalpidamiskulusid katta, sest hageja kinnitusel elavad korteris asukohaga xxx xx-xx, xxx tema vanavanemad ja teises korteris xxx xx-xx (ühendatud korteriga nr xx) xxx, mis on ühendatud korteriga nr xx xxx xx xxx, elavad hageja ja tema perekond. Tegemist on eluasemetega ning ühte sõidukit kasutavad vanavanemad ning teist vajaduspõhiselt hageja ise (dtl 136-137). 16.

§ 442lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2250 eurot (250 x 9). 17.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palus 15.06.2022 menetluskulude nimekirjas (dtl 132-133) kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 360 eurot (hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 2 h x 120 sh km=240 eurot; 60 eurot kostja vastusega ja kohtu 14.04.2022 nõudekirjaga tutvumine, kostjale kompromissettepaneku esitamine, seisukoha kostja vastusele koostamine ja kohtule esitamine, 0,5 h 120/2, sh km; 15.06.2022 kohtuistungiks ettevalmistamine ja 15.06.2022 kohtuistungil esindamine 60 eurot, 0,5 h 120/2, sh km). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt ja kohtuasja on põhjustanud kostja, siis on kohus seisukohal (arvestades hagi rahuldamise ulatust), et 66 % ulatuses jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud 34% ulatuses hageja kanda. Kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude puudumise tõttu menetluskulusid, millised peaksid jääma hageja kanda. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 237,60 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.