Obsah (4)

§ 2§ 1§ 22§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-682 Haldusasi Xi kaebus Sotsiaalkindlustusamet

§ 2

lg 11 kohaldub kuni 16aastastele lastele ning vanaduspensioniealistele inimestele. Kaebaja on 32-aastane täisealine inimene. 2

1. Vastustaja ei selgitanud, millisel viisil on töövõimereform väidetavalt mõjutanud kaebaja puude raskusastet.
2. Puude raskusastme määramisel ei ole õige lähtuda üksnes ekspertarsti arvamusest. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel kaalunud mitte ühtegi muud asjaolu (nt kaebaja taotluses esitatud andmed, elu- ja töökeskkonnaga seonduvad asjaolud jms, mida kaebaja on kirjeldanud).
3. 06.10.2021 toimunud istungil märkis kaebaja täiendavalt, et vastustaja ei ole hinnanud õigesti kaebaja liikumise ohutuse aspekti, kaebaja hinnangul pidanuks vastustaja tuvastama vähemalt mõõduka piirangu. Vastustaja ei ole arvestanud asjaolu, et raviarstide epikriisides esinevad puudused – ei nähtu kaebaja piirangute intensiivsus, nt kui pikki vahemaid kaebaja suudab läbida. Kui eeldada, et mõlemad ekspertarstid on olnud eksimatud ning võtta mõlemast ekspertiisist võtmetegevuste kõrgemad skoorid („liikumise“ valdkonnas kombinatsioonis 2-12), oleks aritmeetiline keskmine 1,
4. Lisaks on vastustajal kaalumisruum muuta arvväärtust 0,5 hindepalli võrra lähtuvalt kaebaja kirjeldatud piirangutest. Seega on võimalik, et „liikumise“ valdkonna arvväärtus oleks võinud tulla kokku vähemalt
5. VASTUSTAJA SEISUKOHT
6. Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist.
7. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 3-17-1166 öelnud, et Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, vaid haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. See on ka põhjus, miks isikut ei kuulata reeglina menetluses pärast taotluse esitamist ja eksperdihinnangu saamist uuesti ära. Puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses, ehkki ka puude raskusastme tuvastamise menetlusele kohaldub

§ 1lg 3 ja SÜS § 3 lg 6 kohaselt haldusmenetluse seadus.

1. Vastustaja 12.01.2021 otsusest nähtub, et see põhineb Eesti Töötukassa ekspertarsti (edaspidi ETK ekspertarst) hinnangul (kes on omakorda ekspertiisi teostades võtnud arvesse kaebaja taotluses toodud väiteid oma tervisliku seisundi kohta). Kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele leidis tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust ulatuses, mis annavad aluse tuvastada keskmine puude raskusaste käelises tegevuses. Vastustajal puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid.
2. Asjaolu, et kaebajal tuvastati varasemalt raske puude raskusaste, ei tähenda, et käesolevas asjas oleksid kaks erinevat ekspertarsti (ETK ekspertarst ja vastustaja ekspertarst) teinud olulisi kaalutlusvigu. Ringkonnakohus on asjas 3-19-2182 toonitanud, et puude raskusastme tuvastamise kestus on

-i järgi ajaliselt piiratud (nagu seda oli ka kaebaja raske puude raskusastme tuvastamise otsus). Seetõttu ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et puue tuvastatakse samas raskusastmes.

1. Vaidlus puudub selle osas, et kaebajal esinevad raskused liikumisel ja osaliselt käelistes tegevustes, kuid ekspertiisiga ei ole võimalik aktuaalsetele terviseandmetele tuginedes tuvastada, et piirangud esineksid elulistes situatsioonides ja põhitegevustel.
2. Puude raskusastet ei saa tuvastada üksnes taotleja arvamuse ja soovi põhjal. Kahtlematult tutvub ekspertiis põhjalikult kõigi taotleja või tema esindaja poolt märgitud piirangute ja raskustega ühiskonnaelus osalemisel. Puude raskusastme tuvastamisel tuleb terviseandmeid ja muid objektiviseeritavaid andmeid arvestades kindlaks teha, kas puude raskusastme tuvastamiseks tegelikult alust on. 3
3. ETK ja vastustaja ekspertarstid on jõudnud erinevale seisukohale võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ osas. ETK ekspertiisis hinnati antud valdkond arvväärtusega 0, kuid vastustaja ekspertarst leidis, et õige oleks arvväärtus
4. Vastustaja ekspertarst on põhjendanud, et ohutul ringiliikumisel on kaebajal kerged piirangud. Vastustaja leiab, et kaebaja väide, et tema võtmetegevuse skoor peaks olema 3, kuna talvel lume ja jääga ei ole tal võimalik iseseisvalt ohutult üldse liigelda, ei ole asjassepuutuv. Ettevaatus tundmatutes ja võõrastes kohtades liikumisel on igati inimlik ja õige, samal ajal ei ole alust tuvastada piiranguid võtmetegevuse 6.1 (suudan kohaneda muutustega) alusel, mis puudutab emotsionaalset pinget seoses väljas käimisega. Kaebajal ei esine psüühikahäiret. Erijalatsite kohta abivahendite infosüsteemis kirjeid ei ole. Kui kaebaja puhul on tegemist lumisel pinnasel ohutuks kõndimiseks sobivate jalatsite valikuga, siis see ei tähenda puude raskusastet. Libedal pinnal võivad kukkuda ka inimesed, kellel on kerge piirang liikumisel või ei ole üldse liikumisel piiranguid. Klimaatilised olud ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks.
5. Võtmetegevuse „seismine ja istumine“ osas on ETK ekspertiis leidnud, et skooriks peaks olema 2 ning vastustaja ekspertiis, et skooriks peaks olema
6. Kumbki ekspertarst ei ole leidnud, et põhjendatud oleks määrata skoor 3 nagu kaebaja seda soovib. Kaebaja kirjeldab, et seljavalu tekib tal istudes 1-2 tunni möödumisel. Seljavalu tekkimise kiirus või aeg, isegi intensiivsus aegajalt, ei oma sellist rolli, kui asjaolu, millised igapäevaelu tegevused või igapäevase elu muud olulised tegevused seljavalu tõttu sooritamata jäävad.
7. Kui ekspertarvamuses pole tsiteeritud kaebaja seisukohti, ei tähenda, et kaebaja väidetega poleks arvestatud. Kõiki kaebaja väiteid kõrvutatakse ka terviseandmete ja muude objektiviseeritavate andmetega (kui neid on), et teha kindlaks, kas puude raskusastme tuvastamiseks tegelikult ka alust oleks ning kui jah, siis millises raskusastmes. Üksnes kaebaja väidetele tuginedes puude raskusastet ei tuvastata.
8. Kaebaja liikumisfunktsiooni kõrvalekalded on nähtavad kaebaja haigusloo epikriisidest, kuid kõrvalekalde olemasolu ei võrdu seetõttu veel puude raskusastmega. Iga puude raskusaste on küll puue, kuid iga puue ei ole puude raskusaste. Et saada

-i alusel puude raskusaste, peab puue ületama vähemalt keskmise puude raskusastme lävendi. Keskmisest puude raskusastmest allapoole jäävat puudelist seisundit võib tinglikult nimetada „kergeks puudeks“. Kerge puue pole aga

-i järgi see, mida vastustaja tuvastaks. Kui isiku puue ei ületa keskmist puude raskusastet, siis

-i järgi tuleb isikule teha otsus puude raskusastme mittetuvastamise kohta.

1. Kaebaja on ekslikult liigitanud liikumise valdkonna piirangud käelise tegevuse valdkonna alla ning eeldanud, et kui käelises tegevuses on piirangud, siis selle pinnalt tuleks tuvastada puude raskusaste liikumise valdkonnas. Käelise tegevuse piirangute kirjeldust arvestatakse käelise tegevuse valdkonna all puude raskusastme tuvastamisel.
2. Vastustaja ei ole toetunud puude raskusastme otsust tehes valedele õiguslikele alustele. Otsuses viidatud paragrahvid käsitlevad tööealise isiku puude raskusastme tuvastamist. Vastustaja möönab otsuses olevat viga, et kaebajal tuvastati keskmise puude raskusaste kuna terviseseisundist tulenevalt vajab kaebaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Tõepoolest defineeritakse kõrvalabi ja juhendamise vajaduse kaudu kuni 16-aastaste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastmeid, kuid kaebaja on tööealine isik. Vastustaja kõrvaldas vea vaidemenetluses, selgitades kuidas tööealistel puude raskusastet tuvastatakse ja kuidas seda ka käesoleval juhul tehti. Sisuliselt on ikkagi toimunud valdkondade põhine hindamine, mis on ainuomane tööealiste puude raskusastme tuvastamisele ning see on igati tuvastatav nii ETK ekspertiisist kui ka vastustaja vaidemenetluse käigus antud ekspertarvamusest. Tegemist ei ole sisulise eksimusega, mis oleks muutnud kuidagi kaebaja puude raskusastme tuvastamise otsust. 4
3. Haldusorgan ei pea lähtuma ühest ekspertarvamusest ja haldusorgan võib kõrvutada seda arvamust teise eksperdi arvamusega, mida on käesoleval juhul ka tehtud vaidemenetluses.
4. Kui kaebajal oli mingeid tõendeid veel, millega ta soovis, et vastustaja oma otsust tehes arvestaks, siis oli kaebaja kohustus need vastustajale esitada.
5. 06.10.2021 toimunud istungil märkis vastustaja täiendavalt järgmist: asjaolu, et ETK ja vastustaja ekspertarstide antud arvväärtused „liikumise“ valdkonnas ei kattu, ei muuda lõpptulemust ning seda, et puudub alus tuvastada vähemalt keskmist puude raskusastet. Vastustaja ei teosta kontrolli raviarstide tegevuse üle ning selle üle, kuidas raviarstid visiitide andmeid epikriisides kajastavad. Vastustajal ei ole põhjust raviarsti sissekannetes kahelda. Vastustaja uurimiskohustus ei ole piiramatu – peab esinema põhjendatud kahtlus, et midagi on andmetes puudu või vastuoluline. Sellisel juhul toimub ka isiku ärakuulamine, suheldakse raviarstidega. Kui dokumendipõhiselt puudusi ei tuvastata, siis vastustaja täiendavalt ka ei uuri. Vastasel juhul läheks ühe ekspertiisi tegemiseks 2-3 kuud. SKA-l puudub pädevus teostada visiidipõhist hindamist, seega peab vastustaja lähtuma objektiviseeritud terviseandmetest. Töövõimet hinnatakse töötamise tavatingimuste vaatest lähtuvalt (valdkonnapõhine). Kui isikul esinevad teatud piirangud (nt raskete asjade kandmisel), ei ole see samastatav piirangutega kõigis eluvaldkondades igal ajal, piirang ei pruugi esineda kõigis situatsioonides. Puuduv töövõime ei tähenda automaatselt raske puude raskusastme esinemist. Koormuste reguleerimise vajadus tööülesandeid täites ei võrdu automaatselt kindla puude raskusastmega. Vastustajal puudub õigus lähtuda kahe erineva ekspertarsti hinnangust piirangu aritmeetilise keskmise arvutamisel ning ekspertiisides antud hindeid omavahel kombineerida. Vastustaja võimalust korrigeerida aritmeetilist keskmist 0,5 hindepuntki võrra kasutatakse praktikas juhtudel, kus SKA ekspertarsti ei ole kaasatud. Käesoleval juhul on SKA ekspertarst vaidemenetluses oma hinnangu andnud, andmeid täiendavalt analüüsinud ning see hinnang on lõplik. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Kohtul puudub pädevus tuvastamaks, milline puude raskusaste kaebajal peaks olema. Kohus saab üksnes tuvastada, kas puude raskusastme tuvastamise käigus on vastustaja teinud vigu, mis võinuks mõjutada asja lõpptulemust (nt ilmselgelt oluliste asjaolude arvestamata jätmine, normide ebaõige kohaldamine jne). 29.

§ 2

lg 21 kohaselt tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Puudel on järgmised raskusastmed: 1) sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud; 2) raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud; 3) keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi. Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile (

§ 22lg 1).

Isik võib esitada puude raskusastme tuvastamise taotluse Eesti Töötukassa kaudu, kui taotlus esitatakse koos töövõimetoetuse seaduse alusel töötukassale esitatava töövõime hindamise taotlusega (

§ 22lg 2).

Käesoleval juhul esitas kaebaja Eesti Töötukassa kaudu nn ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks (31.03.2021 kaebuse lisa 2). Kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsust (

§ 23lg 7).

Vastustaja 12.01.2021 otsusest nähtub, et selle aluseks on võetud TIS-is sisalduvad andmed 5 ning Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus (31.03.2021 kaebuse lisa 3). Vaideotsuse alusena on välja toodud kaebaja esitatud vaie, ETK eksperdiarvamus, Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsuse ja ekspertarsti dr Maiu Elkeni arvamus (31.03.2021 kaebuse lisa 5).

1. Sotsiaalkaitseministri 01.07.2016 jõustunud määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 6 lg 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks käesoleva määruse § 4 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Määruse nr 18 § 6 lg 6 kohaselt tuvastatakse puude raskusaste käesoleva määruse § 4 lõike 5 punktides 1–3 ja 5–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või käesoleva määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või käesoleva määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2,76–3,49, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või käesoleva määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tal tuvastatakse sügav puude raskusaste.
2. ETK ekspertarst ei tuvastanud töövõime hindamise käigus kaebajal piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Kaebaja ei ole nimetatud valdkondade võtmetegevuste hindamisega seonduvalt ka vastustajale etteheiteid esitanud. ETK ekspertarst hindas kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel on esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine
3. Seega on ekspertarst jõudnud järeldusele, et esineb alus keskmise puude raskusastme tuvastamiseks käelise tegevuse valdkonnas. Kaebaja märkis 06.10.2021 toimunud istungil, et nõustub „käelise tegevuse“ valdkonnale ekspertarvamuses antud hinnangutega (06.10.2021 istungi helisalvestis, 10:15:04). ETK ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (raske piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (raske piirang). Liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine on 1,
4. Keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,
5. Seega puudus vastustajal alus liikumise valdkonnas puude raskusastme tuvastamiseks (määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1), kuivõrd valdkonna aritmeetiline keskmine jäi alla arvväärtuse
6. ETK ekspertarst kirjeldas „liikumise valdkonna“ piirangute avaldumist ning leidis, et taotlejal on piiratud kehaasendi pikaajaline säilitamine, on piiratud pikkade vahemaade käimine ja mitmel tasapindadel käimine, takistustest möödumine, erineval viisil liikumine. Põhjuseks on parema jala tugifunktsiooni langus, valu, parema hüppeliigese liikuvuse langus. Kõndimisel lonkab. Seisund tingitud parema hüppeliigese struktuuri muutusest. Piirang mõõdukas, esineb igapäevaselt. Sünnist alates parempoolne hemiparees, parema kanna kontraktuur ja 6 deformatsioon. On saanud mitu korda opereeritud (fastsiotoomia), on saanud perioodiliselt taastusravi protseduurid, mis on osalise positiivse efektiga. Samuti leidis ekspertarst, et kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud. Seega on ekspertarst „liikumise“ valdkonna hindamisel leidnud, et kuigi kaebajal esinevad piirangud liikumisel, ei ole need sellise intensiivsusega, mis annaks aluse vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et ohutul ringiliikumisel esinevad kaebajal küll kerged piirangud, kuid klimaatilistest oludest (nt lumi ja jää) tulenev liikumise raskendatus ei ole alus puude raskusastme tuvastamiseks, kuivõrd libedal võivad kukkuda ka inimesed, kellel mingeid liikumispiiranguid ei esine. Kaebaja ei kasuta abivahendeid liikumisel, terviseandmetest ei ole leitav, et kaebaja liikumiskiirus erineks oluliselt tavapärasest, et esineks pidev kukkumise või komistamise oht, samuti ei ole leitav, et kaebaja kõnniulatus oleks märkimisväärselt piiratud. Kohtu hinnangul on nimetatud põhjendused asjakohased ning puudub kahtlus selles, et vastustaja on neist lähtunud ka haldusja vaidemenetluses.
7. Kohus nõustub vastustajaga selles, et asjaolu, et kaebajal on varasemalt tuvastatud raske puude raskusaste, ei ole uue otsuse tegemisel vastustaja jaoks siduv. Vastasel juhul puuduks puude raskusastme korduval hindamisel mõte. Puude raskusaste tuvastatakse teatud perioodiks (12.01.2021 otsusega on kaebajal tuvastatud keskmine puude raskusaste kestusega 01.02.2021 kuni 19.12.2025). Iga uue otsuse tegemisel tuleb vastustajal olukorda uuesti hinnata, võttes aluseks uue taotluse ja aktuaalsed andmed. Muutunud võib olla nii isiku enda hinnang oma terviseseisundile kui ka võib olla lisandunud terviseandmeid, mis kokkuvõttes tingivadki erineva tulemuse võrreldes varasema otsusega. Seega ei saa kaebaja eeldada, et kui tal varasemalt on raske puude raskusaste tuvastatud, siis jõutakse igakordselt puude raskusastme tuvastamise menetluses samale järeldusele. Pelgalt asjaolu, et seekord tuvastas vastustaja kaebajal raske puude raskusastme asemel keskmise puude raskusastme, ei tähenda automaatselt, et vastustaja oleks otsuse tegemisel eksinud.
8. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaebaja väide, mille kohaselt ei ole vastustaja arvestanud kaebaja taotluses toodud kirjeldusi oma terviseseisundi kohta (mh „liikumise“ valdkonna hindamisel). Asjaolu, et kaebaja seisukohti ei ole otsuses tsiteeritud, ei tähenda, et neid ei oleks arvesse võetud. Samamoodi ei järeldu sellest, et kaebaja ja vastustaja seisukoht puude raskusastme osas ei ühti, nagu vastustaja ei oleks otsuse tegemisel kaebaja hinnanguid üldse arvestanud. ETK ekspertiisist (31.03.2021 kaebuse lisa 6) nähtub, et ekspertiisis on kajastatud nii kaebaja enda hinnangud, ekspertarsti hinnangud kui ka terviseandmed, mille alusel ekspertarst leidis, kas kaebaja hinnangud on leidnud TIS andmete alusel kinnitust või mitte. Vaideotsuse koostamisel on vastustaja omakorda tuginenud Eesti Töötukassa otsusele ja ekspertiisile, TIS andmetele ning lisaks kaebaja vaides esitatud seisukohtadele. Juhul kui kaebajal oli täiendavaid andmeid, mis TIS-s ei kajastu, tulnuks kaebajal need esitada. Vastustaja ei pea igakordselt eeldama TIS-i kantud andmete puudulikkust. Täiendavaid päringuid (

§ 23

lg 4, määrus nr 18 § 4 lg 3) tehakse vajadusel erandlikel juhtudel, kui ilmneb, et andmed on olulises vastuolus või puudulikud. Seega on kohus seisukohal, et vastustaja on täitnud asjakohastest õigusaktidest tulenevat uurimiskohustust. Kuivõrd puude raskusastme tuvastamise menetlus on dokumendipõhine, saab vastustaja tugineda vaid objektiviseeritud andmetele kaebajal esinevate terviseseisundist tulenevate piirangute kohta. Ei ole välistatud, et isik võib oma hinnangutes liialdada või vastupidi, mõnda asjaolu alahinnata. Seega ei saa vastustaja puude raskusastet tuvastada üksnes tuginedes isiku enda väidetele, vaid neid peavad toetama ka objektiivsel kujul terviseandmed.

1. Kuivõrd vastustaja on lisaks ETK ekspertiisile lähtunud vaidemenetluses vastustaja enda ekspertarsti antud arvamusest, on vastustaja täitnud kohustuse kaasata täiendav ekspertarst olukorras, kus esinevad lahknevused esialgses ekspertiisis tehtud järelduste ja isiku enda 7 hinnangute vahel. Kaebaja on kohaselt viidanud, et ekspertiis on vaid üks tõend haldusmenetluses. Seetõttu on vastustaja kohaselt kaasanud vaidemenetluses teise ekspertarsti konkureeriva arvamuse andmiseks. Kohus ei pea asjakohaseks kaebaja väidet, et vastustaja on lähtunud üksnes ETK ekspertiisi järeldustest ning on jätnud kasutamata talle antud otsustuspädevuse puude raskusastme tuvastamise menetluses. Käesoleval juhul on mõlemad ekspertarstid, tuginedes TIS andmetele ja kaebaja enda hinnangutele oma terviseseisundi kohta, jõudnud järeldusele, et kaebajal esinevad piirangud vastavad keskmisele puude raskusastmele.
2. Kohus nendib, et 12.01.2021 otsuses on vastustaja tuginenud valele õiguslikule alusele (Tuvastasime Teil keskmise puude raskusastme kuna terviseseisundist tulenevalt Teie igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas, mis viitab

§ 2

lg 11 p-le 3, mis käsitleb puude tuvastamist kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel). Teisalt nähtub, et vastustaja on nimetatud eksimuse vaidemenetluses parandanud – vaideotsusest nähtub, et kaebaja tegevuspiiranguid on hinnatud valdkonna võtmetegevuste raames ning leitud, et kaebajal on tuvastatud keskmine puude raskusaste, sest terviseseisundist tulenevalt on tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine raskendatud (

§ 2lg 21 p-le 3).

Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, kuidas kaebaja kui tööealise isiku puhul konkreetse järelduseni jõuti. Nii ETK ekspertiisi kui ka vaideotsuse põhjal nähtub kohtule, et vastustaja on hinnanud kaebaja terviseseisundit lähtudes tööealisele isikule kohalduvatest normidest. Seega ei olnud tegemist sisulise veaga, mis oleks mõjutanud haldusmenetluse lõpptulemust, vaid tegemist oli eksliku õigusakti viitega, mis parandati vaidemenetluse käigus.

1. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajal tuvastatud puuduv töövõime (31.03.2021 kaebuse lisa 7) ei tähenda automaatselt vastustaja poolt kindla puude raskusastme tuvastamist. Kohus nõustub, et töövõime hindamisel vaadeldakse töötamise tingimusi ja hinnatakse isiku terviseseisundit konkreetselt tööelus osalemise aspektist, tegemist on nn valdkonnapõhise hindamisega. Samas puude raskusastme tuvastamise menetluses vaadeldakse kõiki elulisi situatsioone. Isikul esinevad terviseseisundist tulenevad piirangud ei pruugi avalduda igal pool alati ning ühtemoodi kõigis situatsioonides. Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise menetlused on seega mõnevõrra erineva eesmärgi ning metoodikaga.
2. Kohus on seisukohal, et võimalikku epikriiside puudulikkust ei saa ette heita vastustajale. Vastustaja tuvastab puude raskusastme dokumendipõhises menetluses. Seejuures puudub vastustajal kohustus ja pädevus kontrollida raviarstide tööd, mh kuidas epikriise koostatakse ja TIS-i kantakse. Vastustajal puudub ka alus kahelda raviarstide koostatud andmete õigsuses, kui just ei esine olulisi vastuolusid, ilmselgeid puudusi jmt. Isegi juhul kui kaebajal endal puuduvad meditsiinialased teadmised, on tervisealaste hinnangute andmine ja nende hinnangute seostamine puude raskusastme tuvastamise või töövõime hindamise menetlustega just vastustaja ja ETK ekspertarstide pädevuses. Ka käesoleval juhul on arstiharidusega ETK ja vastustaja ekspertarstid kaebaja TIS andmeid analüüsinud koosmõjus kaebaja enda hinnangutega ning ei nähtu, et ekspertarstid oleks leidnud olulisi puudusi või vastuolusid TIS andmetes, mis takistaksid adekvaatse ekspertiisi koostamist.
3. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja otsuse ja vaideotsuse õigusvastasust järeldada ka asjaolust, et ETK ekspertarst ning vastustaja ekspertarst andsid „liikumise“ valdkonna hindamisel erinevad hinded (skoorid „liikumine eri tasapindadel“, „ohutu liikumine“ ja „seismine ja istumine“ vastavalt 2-0-2 ja 2-1-1). Esmalt märgib kohus, et erinevad ekspertarstid võivadki teatud osas jõuda erinevatele tulemustele ning sajaprotsendilist kattuvust välistab juba ainuüksi inimfaktor. Teiseks ei ole tegemist olulise lahknevusega ning „liikumise“ valdkonna aritmeetiline keskmine on mõlemal juhul 1,33, mis ei anna alust keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Seega ei mõjuta erinevate hindepunktide andmine asja lõpptulemust. 8 Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja hüpoteetiline arvutuskäik kahe eksperthinnangu kõrgemate skooride kombineerimisest ei ole kooskõlas asjakohaste õigusaktidega. Kaebaja loodud talle sobivaim konstruktsioon ei ole kohane väitmaks, et „liikumise“ valdkonnas tulnuks tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste. Ka kaebaja toodud arvutuskäigust nähtub, et sellise kombineerimise tulemusena oleks valdkonna aritmeetiline keskmine üksnes 1,66, mis ei annaks samuti alust keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebaja poolt viidatud määruse nr 18 § 6 lg-s 5 sätestatud võimalus korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra on vastustaja kaalutlusõigus, mitte kohustus. Lisaks selgitas vastustaja istungil, et eelnimetatud korrigeerimist kasutatakse praktikas juhtudel, kus vastustaja ekspertarsti ei ole kaasatud. Käesoleval juhul on vastustaja ekspertarst vaidemenetluses oma arvamuse andnud ning ei ole leidnud, et esineks olukord, kus tuleks kaaluda arvväärtuste korrigeerimist.
4. Kaebaja on seisukohal, et määruse nr 18 § 6 lg 3 ja lg 6 redutseerivad vastustaja kaalutlusruumi nullini ning on õigusvastased (vastuolus põhiseaduse seaduslikku põhimõttega), kuivõrd aritmeetilise keskmise määrab ekspertarst oma arvamuses ning see on vastustajale otsuse tegemisel siduv. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu.

§ 23

lg 1 annab vastustajale õiguse kaasata puude tuvastamise menetlusse arstiõppe läbinud isikuid. Määruse nr 18 § 6 lg 1 kohaselt võtab vastustaja puude raskusastme tuvastamisel arvesse taotluses sisalduvad andmed, ekspertarsti arvamuses toodud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused ning muud asjasse puutuvad andmed. Seega on ekspertarsti arvamus ning selles toodud hinnangud vaid üks tõend haldusmenetluses. Määruse nr 18 § 6 lg 1 toodust tulenevalt on puude raskusastme tuvastamisel õiguspärane lähtuda mh ekspertarsti arvamuses toodud piirangute arvväärtustest. See aga ei tähenda, et vastustajal puuduks võimalus otsuse tegemisel arvesse võtta muid asjaolusid peale eksperthinnangu. Vaidemenetluse käigus on vastustajal võimalik asjaolusid ümber hinnata, kui isik on esitanud oma vastuväited otsusele ning vajadusel ka täiendavaid tõendeid. Ka käesoleval juhul kaasas vastustaja enda ekspertarsti vaidemenetluses arvamuse andmiseks, et välja selgitada, kas võib olla alust, tuginedes kaebaja vaidele, kõrvale kalduda esialgses eksperthinnangus toodud järeldustest ning muuta kaebaja suhtes tehtud otsust. Nagu kaebaja ise on viidanud, on vastustajal lisaks määruse nr 18 § 6 lõikes 5 toodud võimalus arvväärtuse korrigeerimiseks muude asjasse puutuvate andmete põhjal. Eeltoodust tulenevalt ei piira määruse nr 18 § 6 lõiked 3 ja 6 vastustaja otsustusruumi ja -pädevust puude raskusastme tuvastamise menetluses ning on kooskõlas põhiseaduse seaduslikkuse põhimõttega.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul vastustaja 12.01.2021 otsus ja 01.03.2021 vaideotsus õiguspärased. Vastustaja on lähtunud asjakohastest ning asjassepuutuvatest andmetest ja asjaoludest. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud arvestamata olulisi andmeid, mis võinuks mõjutada asja lõpptulemust. Vastustaja on täitnud uurimiskohustust ning ei ole eksinud õigusnormide kohaldamisel. Seetõttu puudub alus otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning SKA kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti hinnata.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt) 9 Tristan Ploom 10