KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2594

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 19.02.2021 korralduste nr 12.2-3/054961-1 ja 12.2-3/054963-1 alusel Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Eesti Metsamehed OÜ käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli tulemused esitati kontrolliaktides, mis kannavad kuupäevi 30.09.2021 ja 01.10.2021, kuid on allkirjastatud 25.10.
2. Maksuhaldur andis kaebajatele võimaluse esitada kontrolliaktide kohta arvamus ja vastuväited hiljemalt 09.11.
3. 3-21-2594
4. Kaebajad esitasid MTA-le 03.11.2021 taotluse eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2021, põhjendades seda asja mahukuse, puhkusel viibimise ja karantiinikohustusega.
5. MTA pikendas 04.11.2021 e-kirjaga tähtaega kuni 12.11.2021, märkides, et seaduslikul esindajal oli võimalik tutvuda kontrolliaktidega varem ning vastuväidete esitamine ei saa võtta palju aega, sest enamik dokumentidest olid juba kaebajate käsutuses.
6. Kaebajad esitasid 06.11.2021 taotluse eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.
7. Kaebajad ei viivitanud kontrolliaktide vastuvõtmisega, kinnitades nende kättesaamist päev pärast allkirjastamist. Kaebajate senine lepinguline esindaja ei saa muude kohustuste tõttu neid esindada ega tähtaegselt arvamust ja vastuväiteid esitada. Uue advokaadi leidmine ebaõnnestus. Üksiti kuluks uuel advokaadil asja materjalidega tutvumiseks ligikaudu kaks nädalat. Kaebajate seaduslikul esindajal ei ole võimalik advokaatidega kohtuda, sest viibib haiguslehel ja hiljem puhkusel ning naastes peab jääma isolatsiooni.
8. MTA pikendas 08.11.2021 e-kirjaga tähtaega kuni 19.11.
9. Kaebajate seaduslik esindaja ei tööta kontrollitavates äriühingutes ja on töötuna arvel. Juhatuse liikmel tuleb ettevõtte tegevus korraldada selliselt, et tema kohustused saaksid tähtaegselt täidetud. Seni on töökohustusi täitnud assistent või abi, kes saaks seda teha ka nüüd. Seepärast ei ole haiguslehel või puhkusel viibimine põhjus, miks menetlustähtaega pikendada. Advokaatidega on võimalik suhelda elektrooniliselt. Maksumenetluses ei ole seaduslik esindaja kaasaaitamiskohustust täitnud ning on kahtlus, et taotlus on esitatud menetluse venitamiseks.
10. Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Eesti Metsamehed OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule 10.11.2021 kaebuse, milles palusid tuvastada MTA 08.11.2021 toimingu õigusvastasus osas, milles maksuhaldur ei pikendanud vastuväidete esitamiseks antud tähtaega kuni 20.12.
11. Kontrolliaktid on allkirjastatud 25.10.
12. Seega ei olnud kaebajate seaduslikul esindajal võimalik nendega varem tutvuda. MTA andis vastuväidete ja tõendite esitamiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja. Senine lepinguline esindaja ei saanud muude kohustuste tõttu tööd vastu võtta. Kaebajad üritasid leida uut esindajat, kuid keegi ei olnud nõus nii lühikese tähtaja tõttu neid esindama. Kaebajate seaduslik esindaja on 03.11.2021–12.11.2021 haiguslehel ning 19.11.2021–03.12.2021 reisil. Reisilt naastes peab jääma isolatsiooni. Arvestades asja mahukust, saaks vastuväited esitada kõige varem 20.12.
13. MTA ei ole põhjendanud, miks ei saanud tähtaega pikendada kuni 20.12.
14. Õigusvastasuse tuvastamine aitab ära hoida õigusvastase maksuotsuse tegemist. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus kaebajate suhtes läbiviidavate maksumenetluste peatamiseks või maksuotsuste koostamise keelamiseks.
15. MTA palus tagastada kaebus

§ 121

lg 2 p 1 alusel ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata või rahuldamata. Kontrolliakt on menetlustoiming, mistõttu toimub ka selles määratud tähtaja pikendamine menetlustoiminguga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2016 määrus nr 3-15-3183).

§ 45lg-st 3 tulenevalt ei ole kaebajatel õigust menetlustoimingut vaidlustada.

See ei riku nende mittemenetluslikke õigusi asjas tehtavast maksuotsusest sõltumatult. Menetlustoimingu õigusvastasus ei tingiks vältimatult ka kaebajate õigusi rikkuva maksuotsuse tegemist. Võimalikku ärakuulamisviga on võimalik kõrvaldada vaide- või kohtumenetluses. Ühtlasi on kaebajatel õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid kui tuvastamiskaebus. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb kaebuse tagastamise tõttu jätta läbi vaatamata või rahuldamata. 2

§ 45

lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Enamasti tuleb isikul ära oodata menetluse lõpptulemus (vt ka Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-3-1-73-13, p 15). Praegusel juhul puudub kaebajatel menetlustoimingu vaidlustamiseks kaebeõigus ning kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

Menetlustähtaja pikendamata jätmine kaebajate soovitud tähtpäevani ei riku nende mittemenetluslikke õigusi asjas tehtavast maksuotsusest sõltumatult. Menetlustoimingu õigusvastasus ei tingi ka vältimatult kaebajate õigusi rikkuvate maksuotsuste tegemist. MTA-l on uurimispõhimõttest tulenev kohustus arvestada maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis. Eriarvamuse esitamiseks antava tähtaja eesmärk on isik maksumenetluses ära kuulata. Ärakuulamine on menetlusnõue, mille järgimist kontrollib kohus maksuotsuse õiguspärasuse üle toimuvas vaidluses. Kui kaebajad leiavad, et neid ei ole maksumenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud, tuleb neil ära oodata lõplikud maksuotsused ning seejärel vaidlustada maksuotsused mh põhjusel, et nende tegemisel rikuti menetlusnõudeid. Kaebajatel on võimalik oma õigusi kaitsta tühistamiskaebusega, mis on tõhusam kui tuvastamiskaebus. Eriarvamuse esitamiseks antud tähtaega ei saa pidada ebamõistlikult lühikeseks. MTA rahuldas kahel korral osaliselt kaebajate taotluse tähtaja pikendamiseks. Seega oli kaebajatel eriarvamuste esitamiseks kokku 24 päeva alates kontrolliaktide kättesaamisest. Kaebajad ei ole tõendanud raskusi professionaalse esindaja leidmisel. Õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud kaebuse puhul ei saa kohaldada esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse määrusega ei saa tekitada tagajärgi, mis ei ole kaebuse rahuldamisega saavutatavad. Seepärast jääb taotlus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. Eesti Metsamehed OÜ ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.11.2021 määrus ja saata haldusasi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Menetlustoimingu vaidlustamist peab lubama, sest on ilmne, et menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla õiguspärane. MTA on oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet ja ärakuulamisõigust. MTA arestis kontrolliaktide alusel kaebajate pangakontod enne, kui saabus vastuväidete esitamise tähtaeg (haldusasjad nr 3-21-2655 ja 3-21-2657). Õigus esindajale on mittemenetluslik õigus ning võimatus kasutada vastuväidete esitamiseks õigusabi rikub kaebajate õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest. Õigusvastasuse tuvastamine aitab muuta maksumenetlust läbipaistvamaks. Halduskohus viivitas lahendi tegemisega. Kaebuse eesmärgi saavutamine on jätkuvalt võimalik. 10. MTA palus jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. 3

§ 207lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Kaebaja vaidlustab halduskohtu määrust täies ulatuses. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

12. MTA vastusele on lisatud 02.12.2021 maksuotsused nr 12.2-3/054963-20 (Eesti Metsamehed OÜ) ja nr 12.2-3/054961-21 (Balti Metsahooldus Grupp OÜ). Nimetatud tõendid on määruskaebuse lahendamisel asjakohased ja ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde (

§ 62lg 2 ja § 198 lg 2 p 3).

13. Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Halduskohus märkis õigesti, et kontrolliaktis määratud tähtaja pikendamine on menetlustoiming (nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2016 määrus nr 3-15-3183, p 11). Menetlustoimingu vaidlustamise võimalus on

§ 45

lg 3 alusel piiratud juhtudega, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumatult lõplikust haldusaktist või toimingust või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või toimingu tegemise. Seejuures peab menetlusviga olema sedavõrd oluline ja ilmne, et juba menetluse käigus võib järeldada, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (vt ka Riigikohtu 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, p 21). Kaebeõiguse piirangut õigustab võimude lahususe ja tasakaalu põhimõte. Halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu tegevuse üle toimub reeglina järelkontrollina ning kohus ei saa üldjuhul haldusorgani õigusvastast tegevust oma otsustega ennetada. Kui isik soovib kaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb tal lõpptulemus ära oodata. Kaebeõiguse piirang teenib ka haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe eesmärki, sest aitab tagada, et menetlus viiakse läbi mõistliku aja jooksul üleliigseid kulusid vältides. 14. Praegusel juhul ei ole tingimused menetlustoimingu vaidlustamiseks täidetud. Arvamuse või vastuväidete esitamise tähtaja pikendamata jätmine ei riku kaebajate õigusi lõplikust haldusaktist sõltumatult. Kaebajad soovisid kasutada esindaja abi arvamuse või vastuväidete esitamiseks maksumenetluses, et vältida nende õigusi rikkuva maksuotsuse tegemist. Järelikult on õiguste kaitse seotud menetluse eeldatava lõpptulemusega ning õigus esindajale ei ole lahutatav menetluse lõpptulemusest. Halduskohus hindas õigesti ka menetlustoimingu võimaliku õigusvastasuse mõju maksuotsusele. Isegi kui maksuhaldur tegi kaebajate ärakuulamisel vigu ja maksuotsus tuleks hiljem tühistada, ei ole vaidluse asjaoludest tulenevalt tegemist niivõrd olulise ja ilmse veaga, mille puhul võiks eeldada maksuotsuse vältimatut tühistamist. Maksuhaldur pikendas kahel korral kaebajate taotluse alusel eriarvamuse esitamise tähtaega, mille järel oli kaebajatel seisukohtade esitamiseks aega 24 päeva. Ärakuulamisõiguse rikkumist ei saa järeldada sellest, et maksuhaldur esitas halduskohtule maksukorralduse seaduse § 1361 lg 1 alusel taotluse saada luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Ringkonnakohus selgitas 10.12.2021 määruses nr 3-21-2657 (p 11), et maksuhaldur otsustab asjaomase taotluse esitamise kaalutlusõiguse alusel ning seda võib teha maksumenetluse igas staadiumis. Täitmist tagavate toimingute sooritamine ei võta kaebajatelt õigust esitada kontrolliaktile arvamust või vastuväiteid ja maksuhaldurilt kohustust neile vastata. Ka tingib ärakuulamisõiguse rikkumine haldusakti tühistamise eelkõige siis, kui haldusakt on antud kaalutlusõiguse alusel. Maksuotsus ei ole kaalutlusotsus. Üksiti on võimalik ärakuulamisvigu kõrvaldada maksuotsuse õiguspärasuse üle toimuvas kohtumenetluses. Seda, kas kaebajatele 4

§ 45

lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks ei olnud täidetud, tagastas halduskohus kaebuse õigesti

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei olnud eeltoodut arvestades alust. 15. Eelnevat arvestades jääb Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja Eesti Metsamehed OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.11.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5