2-20-16900/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-16900 Tsiviilasi B.B.i hagi A.A. vastu elatise vähendamiseks 690 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuni
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): A.A., seaduslik esindaja J.L.; ik XXXXXXXXXXXX, Vastustaja (hageja): B.B., ik XXXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. juuni
6. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
7. Rahuldada apellatsioonkaebus.
8. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
9. B.B. (hageja) esitas
10. novembril 2020 hagi elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja J.L. kooselust sündinud laps A.A. (kostja). Viru Maakohus kinnitas
11. novembri
12. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-8370 poolte kompromissi, mille kohaselt peab hageja tasuma kostjale igakuiselt 210 eurot ning hüvitama tekkinud võlgnevuse 2520 eurot igakuiste 105 euro suuruste maksetega. Hageja on püüdnud hüvitada tekkinud võlgnevust ja tasuda jooksvat elatist, kuid tänaseks on võlgnevus 4000 eurot ja kohtutäitur on arestinud hageja töötasu. Hagejal sündis
13. juulil 2020 teine laps C.C.. Seega peab hageja ülal kahte alaealist last. C.C. igakuised minimaalsed vajadused on kokku 145 eurot, hageja enda kulud on kokku 288 eurot. Hageja sissetulek ei ole võrreldes
14. a lõpuga oluliselt muutunud. Sissetulek on kuni oktoobrini 2020 olnud ligikaudu 500 eurot, seejärel kaotas hageja töö. Hageja pidas võimalikuks tasuda elatist 100 eurot kuus. Hageja leidis, et tuleks arvestada ka lapsetoetusega. Hageja avaldas, et asus tööle ja perioodil
15. maist 2021 kuni
16. maini 2021 töötas hageja XXXX OÜ-s ja enne seda OÜ-s XXXX.
17. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt ei ole hageja sissetulek muutunud. Kostja esindajale teadaolevalt sai hageja suuremat sissetulekut, kuid varjas seda. Kostja kulud on kulu eluasemele 150 eurot, trennile 15 eurot, riietele ja jalanõudele 45 eurot, hügieenile 15 eurot, telefonile 12 eurot, koolitarvetele 25 eurot, taskuraha 5 eurot. Lisaks on kostja kuludeks arvuti soetamine (distantsõppe kohustus), vaba aeg (kino, teater) ja arenguks vajalikud tarbed. Kostja ema sissetulekuks on peretoetus 60 eurot ja sissetulek FIE tegevusest 200 – 400 eurot. Muid kulusid aitab kanda kostja ema elukaaslane. Kostja kulutused
18. a detsembris olid kokku 432,86 eurot. MAAKOHTU OTSUS
19. Viru Maakohus rahuldas
20. juuni
21. a otsusega hagi osaliselt ja muutis Viru Maakohtu
22. novembri
23. a määruse resolutsiooni punktis 1 väljamõistetud elatise suurust. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks kuni viimase täisealiseks saamiseni välja elatise 140 eurot kuus ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
24. Maakohus märkis, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Viru Maakohtu
25. novembri
26. a määrusega on hagejalt välja mõistetud igakuine elatis 210 eurot. Tegemist on olnud kokkuleppega. Eelnimetatud menetluse kestel on hageja avaldanud, et ta on teeninud töötasu ligikaudu 500 eurot kuus. Võttes arvesse, et vahepealsete aastate jooksul on hageja saanud veel ühe lapse, kelle ülalpidamise kohustus hagejal lasub ning arvestades, et hageja on töö kaotanud ning hageja sissetulekud kevadel 2021 tulenevad ajutistest lepingutest, leidis maakohus, et esineb alus ja ka põhjendus elatise suuruse muutmiseks. Hageja töötasu perioodil
27. oktoobrist 2020 –
28. märtsini 2021 on olnud netosummas 300,01 eurot. Hageja ise on avaldanud, et on saanud aprillis netotasu 485 eurot ja märtsis 300 eurot. Kostja on viidanud asjaolule, et hageja on oma sissetulekuid varjanud, kuid ei ole vastavaid tõendeid esitanud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, 2 millest nähtuks, et hagejal puuduvad võimalused töö leidmiseks ning oma sissetulekute suurendamiseks. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejal esineksid piirangud, mis ei võimaldaks tal töötada. Hageja puhul on tegemist terve töövõimelise inimesega, kellel tuleb lisaks iseendale ülal pidada ka oma kahte alaealist last. Hageja on kohtu hinnangul võimeline töötama ametlikult ning täiskoormusega. Samuti ei ole hageja kuidagi tõendanud, mis takistused tal töö leidmisel on. Hageja on vaid üldiselt viidanud koroonapandeemiale. Maakohtu hinnangul tuleb arvestada Ida-Virumaa majanduslikku olukorda ja reaalset olukorda tööturul, kuid on seisukohal, et töötasu teenimine vähemalt Eesti Vabariigi minimaalses töötasus kuus (
29. aastal 584 eurot kuus) on hageja puhul tõenäoline ning võimalik. Kohus lähtub seega sellest, et hageja on praegusel juhul võimeline teenima töötasu vähemalt miinimummääras kuus, s.o summas 584 eurot (bruto). Kohus on teinud järelpärimised registritesse ning tuvastanud, et hagejale ei kuulu kinnisvara, sõidukeid ega osalusi äriühingutes. Maakohtu hinnangul ei ole hageja tema varalist seisu ja sissetulekut arvestades käesoleval juhul võimeline täitma kostja ülalpidamiskohustust kohtumääruses sätestatud suuruses, kahjustamata enese ja oma teise lapse tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hageja poolt makstavat elatise summat. Hagejal on kaks last. Hageja hinnangul on teise lapse kulud kokku keskmiselt 145 eurot kuus. Hageja on rõhutanud oma varasemat elatise võlgnevust. Asjaolu, et hagejal on rahalised kohustused, ei saa olla määravaks edaspidiste kohustuste suuruse määramisel. Sellisel juhul oleks rahaliste kohustuste võtmine võimalus oma edaspidiseid elatise maksmise kohustusi vähendada või lausa vältida, mis ei saa olla kuidagi eesmärgiks omaette. Hageja on palunud elatise määramisel arvestada kostja eest makstava peretoetusega. Maakohus leidis, et on põhjendatud arvestada elatise suuruse juures ka 60 euro suuruse peretoetusega, kuna hageja majanduslik olukord tingib seda. Maakohus leidis, et kompromissiga kokkulepitud suuruses elatise tasumine asetaks hageja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ja tagada mõlema lapse ühetaoline ülalpidamine. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
30. Kostja esitas
31. juulil 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu
32. juuni
33. a otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja Viru Maakohtu
34. novembri
35. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-8379 muutmata ning menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus hageja kanda. Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguslikke norme ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Kostja leiab, et üksnes lapse sünd ei ole selline asjaolu, mis annab aluse jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Maakohus andis menetluses esitatud tõenditele ebaõige hinnangu. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, kes peab teist last ülal. Seega ei ole hageja tõendanud, et esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks, kuid kohus vähendas sellele vaatamata elatist mõjuval põhjusel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Hageja ei tõendanud, et tema teine laps on halvemas materiaalses olukorras kui kostja. Kostja hinnangul andis maakohus suure tähenduse puht-teoreetilistele statistilistele andmetele. Maakohus jättis arvestamata Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Hageja ei 3 esitanud tõendeid selle kohta, et on teinud kõik võimalikud jõupingutused selleks, et võiks saada tulu tööst või muust tegevusest selleks, et rahuldada lapse vajadusi. Samuti ei esitanud ta tõendeid, et tal esineksid takistused väärilise sissetuleku saamisel (näiteks töövõimekaotus). Hageja on 35-aastane terve mees. Kostja ei nõustu maakohtu arvamusega, mille kohaselt tuleb antud juhul arvestada kostjale makstava lapsetoetusega. Kostja märgib, et ka teise lapse üks vanematest saab lapsetoetust 60 eurot. Lisaks juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et juba eelmise kohtumäärusega mõistetud elatise määr 210 eurot on väiksem kui seaduses sätestatud miinimum.
36. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
37. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
38. Hageja nõude puhul on tegemist TsMS § 459 lg-test 1 ja 2 tuleneva taotlusega, s.o jõustunud kohtuotsuse muutmise nõudega korduvate kohustuste osas. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. (Riigikohtu
39. oktoobri
40. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
41. Viru Maakohtu
42. novembri
43. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-8379 kinnitati poolte vahel kompromiss. Seega ei sisalda nimetatud määrus nõudega seotud asjaolusid, mistõttu ei saa asja lahendades lähtuda sellest, kas need asjaolud on võrreldes varasema kohtulahendi tegemise ajaga muutunud või mitte. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu
44. oktoobri
45. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Seega elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, millises ulatuses on hageja võimeline kostjale elatist maksma ja kas kostja igakuised kulud on põhjendatud. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et hageja majanduslik olukord on muutunud ning hagejal on lisaks kostjale pärast maakohtu määruse tegemist sündinud veel üks laps, keda hageja peab ülal pidama.
46. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kostja kasuks väljamõistetava elatise vähendamiseks, kuna hageja ei ole esitanud oma sissetulekutest ja varalisest olukorrast täielikku ülevaadet. Asja materjalidest nähtub, et hageja sissetulek oli kompromissi sõlmimise ajal 500 eurot ja hageja väitel on seda ka käesoleval ajal. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, millest nähtuks, et tal puuduvad võimalused töö leidmiseks ning oma sissetulekute suurendamiseks. Kohtumenetluse käigus on hageja tööd leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja puhul on tegemist terve töövõimelise inimesega, kes on võimeline 4 töötama ametlikult ning täiskoormusega. Hageja ei ole tõendanud, et tal esineksid takistused töö leidmisel. Hageja väitis, et teise lapse ülalpidamisele kulub tal 145 eurot, seega saab ringkonnakohus eeldada, et nimetatud summas teeb hageja teise lapse ülalpidamiseks kulutusi. Hageja on rõhutanud oma varasemat elatise võlgnevust. Asjaolu, et hagejal on rahalised kohustused, ei saa olla määravaks edaspidiste kohustuste suuruse määramisel. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud andmed oma töise tegevuse ja sissetulekute kohta ei ole usaldusväärsed. Maakohus märkis kohtuistungil, et hageja kontoväljavõttest ei nähtu elamiskulusid ja palus hagejal tõendada, millest ta tegelikult elab. Hageja väitis, et söögi ja eluaseme eest maksab tema abikaasa, kuid jättis täitmata kohtu nõude esitada abikaasa konto väljavõte. Maakohtu poolt välja nõutud hageja viimase kuue kuu (
47. november 2020 kuni
48. mai 2021) kontoväljavõttest ei nähtu ühegi kulu kandmist. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kahtlus, et hageja ei ole avaldanud kohtule kõiki andmeid oma sissetulekute suuruse kohta ning on jätnud tulud deklareerimata. Hageja esitatud andmete alusel on eluliselt ebausutav, et hageja esitas kohtule täieliku ülevaate oma sissetulekutest. Hageja väitel kulub tal teisele lapsele 145 eurot, hageja enda kulud on 288 eurot, hageja sissetulek on 500 eurot, seega jääb hagejal üle 67 eurot, kuid ta märkis maakohus, et on nõus tasuma elatist 100 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu kinnitab, et hageja majanduslik seisund ei saa olla selline nagu ta püüab kohtutele esitada. Hageja ei ole usutavaks teinud, et tema majanduslik olukord on nii halb, et seda saaks arvesse võtta mõjuva põhjusena elatise suuruse vähendamisel. Hageja ei ole tõendanud, et tema teine laps on halvemas materiaalses olukorras kui kostja. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, milliseid kulutusi ja kui suures summas ta teise lapse eest kannab.
49. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
50. novembri
51. a määruse resolutsiooni punktis 1.
52. hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurus 210 eurot muutmata. Ringkonnakohus märgib, et alates
53. jaanuarist 2022 muutunud elatise baassumma (miinimumelatise) määramise kord ei annaks hageja hagi rahuldamiseks samuti alust. Alates
54. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi oleks hagejale makstav elatis Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi 213 eurot 44 senti (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
55. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ 5