Obsah (11)

§ 108§ 100§ 82§ 103§ 116§ 118§ 113§ 128§ 115§ 127§ 136

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18666 Tsiviilasi Osaühingu SPITAK

§ 108lg 1.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lg 1).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (

§ 103lg 1 ls 1).

Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

1. Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised asjaolud. Pooled sõlmisid 03.04.2018 nõude loovutamise lepingu (tl 8-9). Samuti sõlmisid pooled 03.04.2018 lepingu lisa kokkuleppe (tl 10-11). Lepingu alusel loovutas hageja kostjale nõudeõiguse Inges Kindlustuse AS vastu summas 65 917,50 USD (lepingu p 2). Lepingu p 3 kohaselt kohustus hageja andma kostjale üle ka kõik nõuet ja õigusi tõendavad dokumendid. Hageja kinnitas lepingu sõlmimisel, et lepingu kohaselt loovutatav nõue on kehtiv ja seda ei ole loovutatud kolmandatele isikutele ning hageja poolt üleantav nõudeõigust tõendav dokumentatsioon on täielik ja tõene (lepingu p-d 4.1 ja 4.2). Lepingust tulenevate kohustustega täitmisega viivitamise korral on poolel õigus nõuda viivitavalt 3 poolelt viivist 0,1% kalendripäevas tähtaegselt tasumata summast (lepingu lisa kokkuleppe p 4). Pooled leppisid kokku, et kannavad nõude menetlemisega kaasnevad muud lisakulutused (õigusabikulud, kohtukulud, riigilõiv, dokumentide tõlkekulud jms) võrdselt (lepingu lisa kokkuleppe p 5). Kostja kinnitas, et juhul kui kohtuvälised läbirääkimised Inges Kindlustus AS-iga ei anna positiivset tulemust, esitab kostja nõude loovutuse alusel omandatud nõude realiseerimiseks kohtusse hagi hiljemalt 31.05.2018 (lepingu lisa kokkuleppe p 5). Pooled leppisid kokku, et kui kohus ei mõista Inges Kindlustus AS-ilt välja hüvitist, kohustub kostja vastava kohtulahendi jõustumisest kandma hagejale 14 pangapäeva jooksul üle 50% hageja poolt kostjale 10.01.2018 tasutud kaubakahju summast 65 917,50 USD, millest on kostja eelnevalt maha arvestanud hageja osa lisakulutustest (lepingu lisa kokkuleppe p 8). Kostja Inges Kindlustus AS-iga kohtuvälisele kokkuleppele ei jõudnud. Kostja esitas Harju Maakohtule hagi Inges Kindlustus AS vastu 65 917,50 euro nõudes. Harju Maakohus jättis 27.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-8372 hagi rahuldamata (tl 1519). Harju Maakohtu otsus jõustus 08.07.
2. Maakohus määras tsiviilasjas nr 2-18-8372 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 05.10.2020 määrusega (tl 43-44). Kostja esitas 07.10.2020 hagejale lepingust taganemise avalduse (tl 28-29). Hageja esitas 15.10.2020 vastuväite lepingust taganemise teatisele ja lepingu täitmise nõude (tl 30-32).
3. Kohus analüüsib kas kostja taganes poolte vahel 03.04.2018 sõlmitud lepingust kehtivalt. Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine) (

§ 116lg 1).

Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 116lg 2).

15. Selleks, et lugeda lepingupool lepingust taganenuks, peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused (vt RKTKo nr 3-2-1-34-13, p 14). Muu hulgas peab tegu olema olulise lepingurikkumisega (

§ 116

lg 2) ja taganemisavaldus peab olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (

§ 118lg 1).

Kostja märkis 07.10.2020 lepingust taganemise teatises, et hageja rikkus lepingu punkte 4 ja 4.2, kuna hageja kinnitas nõuet loovutades, et tema poolt üleantav, nõudeõigust tõendav dokumentatsioon on täielik ja tõene. Kostja on hagiavalduses olulise lepingu rikkumisena märkinud, et hageja on teadlikult varjanud tema eest nõude loovutamise lepingu sõlmimisel asjaolu, et sõidukid ei olnud pargitud tasulisse parklasse liiklusseaduse § 2 punkt 50 mõttes, territooriumil puudus osaliselt piire ja see oli avatud juurdepääsuks kõrvalistele isikutele, puudus valvur ja videovalve süsteem ei olnud töökorras. Kostja märgib ka, et teda teavitanud ta asjaolust, et Joala 25C kinnistu omanik ja hageja on seotud isikud.

1. Lepingu punkt 2 kohaselt loovutas hageja kostjale nõude suuruses 65 917,50 USD. Hageja kinnitas nõuet kostjale loovutades, et tema poolt üleantav, nõudeõigust tõendav dokumentatsioon on täielik ja tõene. Hageja selgitas 03.05.2021 toimunud kohtuistungil, et üle anti kogu dokumentatsioon (kostja vastuse lisa 3, muu meilivahetus, Ingese vastus, kostja vastuse lisa nr 4) (tl 102 pöördel). Seega andis hageja kostjale üle hageja 01.02.2018 pretensiooni Inges Kindlustuse AS-le (tl 66-70), poolte omavahelise meilivahetuse ja Inges kindlustuse AS 09.02.2018 vastuse hagejale (tl 71-72). Vaidlus puudub, et hagejal oli kostjale nõude loovutamise hetkel kehtiv kindlustusleping (kindlustuspoliis VV/17/078), toimunud oli kindlustatud esemete põleng ning sellest oli teavitatud kindlustusseltsi ja politseid. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja tõi välja küll lepingu punkti, mida hageja väidetavalt rikkus, kuid ei ole selge, milline hagejalt kostjale üle antud dokument oli puudulik või vale. Kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi konkreetset rikkumist mille kohaselt ei oleks kostjale üle antud dokumentatsioon täielik ega tõene. Kostja selgitas kohtuistungil, et osad 4 puudused tulid välja enne nõude omandamist, kuid hageja jättis nõude loovutamise lepingu sõlmimisel kostjale avaldamata olulised asjaolud. Kostja leiab, et talle teadaolevad puudused ei olnud märkimisväärsed, mis oleks võinud kaasa tuua kindlustusandja keeldumise ja kostja eeldas, et vastutust ei saa üle kanda vedajale. Hageja 01.02.2018 pretensioonist nähtuvalt oli kostja teadlik, et tegemist oli ebaprofessionaalse valvuriga ning puuduliku või ebapiisava valvega parklaga. Samuti märkis hageja, et ta on vastutav valvuri tegevusetuse ja ebaprofessionaalsuse eest. Pretensioonist nähtub ka, et parklas ei olnud toimivat videovalvet ega tulekustuteid (tl 66-69). Seega olid kostjale nõude loovutamise lepingu sõlmimisel teada asjaolud, et tegemist oli puuduliku ja ebapiisava valvega parklaga. Kohtu hinnangul ei saanud kostja nimetatud asjaolusid teades arvata, et kohus rahuldab kostja nõude kindlustusandja vastu. Asjaolu et hageja ei teavitanud kostjat osaliselt piirde puudumisest ja sellest, et Joala 25C kinnistu omanik ja hageja on seotud isikud, ei ole käsitletav nii olulise lepingu rikkumisena.
2. Kostja tugines lepingu rikkumisena ka pettusele. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Hageja pakkus kostjale kompensatsiooni 100 000 USD. Hageja tasus 10.01.2018 kostjale kokkulepitud tasu. Ei ole usutav, et hageja oleks pakkunud kompensatsiooni või tasunud kostjale kokkulepitud tasu kui ta oleks soovinud kostjat petta. Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja oleks hagejat tahtlikult eksimusse viinud või eksimuses hoidnud ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada kostjat tehingut tegema. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei varjanud kostja eest midagi tahtlikult. Hageja tunnistas pretensioonis kindlustusandjale, et tegemist oli ebaprofessionaalse valvuriga ning puuduliku või ebapiisava valvega parklaga. Need asjaolud olid kostjale enne lepingu sõlmimist teada. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks rikkunud oluliselt poolte vahel sõlmitud lepingut. Hageja ei andnud poolte vahel sõlmitud lepinguga garantiid selles osas, et kostja hagi kindlustusandja vastu rahuldatakse. Kostja pöördus kohtusse kindlustusseltsi vastu teades, et hageja ei täitnud piisavas mahus oma hoolsuskohustust ning kostja ei kontrollinud üle ka kindlustusjuhtumi asjaolusid. Vastavalt ei ole täidetud taganemise materiaalsed eeldused.
3. Samuti ei ole täidetud ka taganemise formaalsed eeldused. Lepingust taganema õigustatud lepingupool kaotab

§ 118

lg 1 p 1 järgi õiguse lepingust taganeda, kui ta ei esita taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsustus (vt RKTKo nr 3-2-1-157-12, p 16). Riigikohtu hinnangul ei saa lepingust taganemise mõistlik aeg

§ 118lg 1 p 1 tähenduses olla vähemalt üldjuhul lühem kui tehingu eksimuse või pettuse tõttu tühistamise tähtaeg Ts

ÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt, st kuus kuud alates pettusest, eksimusest, seega taganemise alusest teadasaamisest. See kehtib siiski juhul, mil mõlema kujundusõiguse teostamise eeldused on põhimõtteliselt täidetud, st lepingupoolel on õigus valida, kas ta taganeb lepingust või tühistab selle. 19.

§ 118

lg 1 p 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganemiseks kui ta ei tee lepingust taganemise avaldust pärast seda kui ta sai olulisest lepingu rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja lepingust taganemine oleks olnud ajaliselt korrektne vahetult pärast lepingu rikkumisest teadasaamist. Kohtu hinnangul oleks pidanud kostja taganema lepingust tsiviilasja nr 2-18-8372 kestel ning hiljemalt kohe pärast tsiviilasjas nr 2-18-8372 kohtuotsuse tegemist, so enne otsuse jõustumist. Kohtuotsus jõustus 08.07.

1. Kostja taganes lepingust alles 07.10.
2. Seega kaotas kostja õiguse lepingust taganemiseks, kuivõrd taganemise avaldus ei ole tehtud mõistliku aja jooksul.
3. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud lepingust taganemise materiaalsed ega formaalsed eeldused. 5
4. Kohus analüüsib põhinõude sissenõutavaks muutumist. Kohtuotsus jõustus 09.07.
5. Poolte vahel 03.04.2018 sõlmitud kokkuleppe p 8 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale hüvitise välja mõistmata jätmise korral vastava kohtulahendi jõustumisest 14 pangapäeva jooksul üle 50% kaubakahju summast, millest on kostjal õigus eelnevalt maha arvestada hageja osa lisakulutustest (tl 10 pöördel). Kohtu hinnangul tuleb kohtulahendina mõista põhilahendit, mitte menetluskulude kindlaksmääramise määrust. Kostjale oli teada kindlustusandja õigusabikulude suurus ning pooled ei leppinud kokku selles, et õigus on maha arvestada kohtu poolt kindlaks määratud õigusabikulud. Seega muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks 29.07.
6. Kostja oma lepingulisi kohustusi täitnud ei ole ning seega on kostja lepingut rikkunud. Vastutust välistavad asjaolud puuduvad ja kostja vastutab nõude loovutamise lepingu rikkumise eest.
7. Hageja on välja toonud, et tasunõude suurus on 23 503,37 eurot. Hageja nõude sissenõutavaks muutumise kuupäeval, so 29.07.2020 on 50% kindlustuskahju suuruseks 28 109,80 eurot. Nimetatud summalt tuleb maha arvestada 50% kostja menetluskulude summast tsiviilasjas nr 2-18-8372 summas 2902,50 eurot (tl 40-41), Inges kindlustuse AS menetluskulude summast 5950,35 eurot (tl 43-44) ja hageja kantud õigusabikuludest summas 360 eurot (tl 45). Seega on põhinõude suurus 23 503,38 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 23 503,37 eurot. Vastavalt mõistab kohus hagejalt välja põhinõude 23 503,37 eurot.
8. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (

§ 113lg 1 ls 1).

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (

§ 113lg 1 ls 3). Ts

MS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldas hageja nõude 23 503,37 eurot. Vastavalt kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Viivis tuleb kostjalt välja mõista alates nõude sissenõutavaks muutumisest, so alates 29.07.2020 kuni 17.12.2020 lepinguga kokku lepitud määras 0,1% päevas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis perioodi 29.07.2020 kuni 17.12.2020 eest määraga 0,1% päevas 142 päeva eest summas 3337,46 eurot. 24. Hageja esitas kostja vastu kahjunõude summas 510 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on

§ 128

lg 3 ja

§ 115lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10).

Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (

§ 115lg 1).

Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (

§ 127lg 4).

Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (

§ 136lg 1).

Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29).

1. Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue 510 eurot on põhjendatud. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust. Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 510 eurot (tl 46). Kohtueelsed õigusabikulud koosnevad järgnevatest toimingutest. Lepingust taganemise teatisega tutvumine 0,5 tundi summas 60 eurot, tsiviilasja nr 2-18-8372 materjalide läbivaatamine 1 tund 120 eurot ning vastuväite koostamine 2,75 tundi 330 eurot.
2. Kostja ei ole kohtueelsetele õigusabikuludele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus peab käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud õigusabi kohtueelsete toimingute eest 6 kogu ulatuses. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Õigusteenuse osutamine juristi poolt oli mõistlikult võttes vajalik. Kohus peab mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot.
3. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg-s 1 sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma otsest varalist kahju nõudekirja esitamise näol. Kostjal tekkis poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus hüvitada lepingus kokkulepitud summa. Kostjale oli ettenähtav, et hageja asub oma nõuet maksma panema ning võib kanda seoses sellega õigusabikulusid. Kuna kohus rahuldas kostja vastu hagi kogu ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista ka kohtueelsed õigusabikulud. Seega on põhjendatud kohtueelsed õigusabikulud summas 510 eurot.

1. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 23 503,37 eurot, viivise 3337,46 ning tekitatud kahju 510 eurot, kokku 27 350,83 eurot. MENETLUSKULUD
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
3. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 7