Obsah (14)

§ 5§ 436§ 231§ 132§ 173§ 162§ 174§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2021, Tallinnas, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13562 Tsiviilasi X hag

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Kohus selgitab kõigepealt kostjale, et kohus on hagiavalduse 18.09.2020 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse võtnud. Kostja on 28.10.2020 menetlusdokumendis avaldanud, et tal puuduvad vastuväited sellele, et kohus asja menetlusse võttis. Kohus selgitab, et seega saab kohus asja lahendamisel otsustada kas hagi tuleb rahuldada või mitte. Menetlusse võtmisest kohus enam keelduda ei saa, puuduvad ka alused hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks.
2. Asjas puudub vaidlus, et hageja on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja XXX ½ suuruse mõttelise osa kaasomanikuna, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (tl 56). Kinnisasja kaasomanike vahelise kasutuskorra kokkuleppe kohaselt kuulub hageja ainukasutusse kinnistul asuv maja nr
3. Kostja valdab nimetatud elamut. Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

1. Hageja on esitanud kostja vastu nõude XXX ½ suuruse mõttelise osa ja sellel asuva hoone nr 9-1 valduse hagejale üleandmiseks. Kohus märgib, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult.
2. Kohus märgib, et antud juhul on hageja esitanud tõendid selle kohta, et ta on kinnistu asukohaga XXX ½ suuruse mõttelise osa omanik. Kinnistusraamatu väljavõttest selgub, et, et hageja on kinnistu asukohaga XXX ½ suuruse mõttelise osa omanik. 3 Kostja ei ole esile toonud, et hageja on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta. Hageja selgitas, et omandas selle kinnisasja osa 07.06.2010 kostjalt pangalaenuga. Ka kostja on oma vastuses kinnitanud, et väide selle kohta, et hageja kostjalt omandas kinnisasja 07.06.2010 on tõene. Kostja kinnitas 08.09.2021 menetlusdokumendis, et hageja leidis ühise kodu päästmiseks võimaluse ja sõlmis pangaga laenulepingu. Samas menetlusdokumendis kinnitas kostja, et kostjale kuulunud kinnistu vormistati hageja nimele ja nii sai hageja kinnistu enda omandisse. Seega on kostja vaidlusaluse kinnistuosa omandi üleminekut hagejale kinnitanud.
3. Kostja on oma menetlusdokumentides viidanud sellele, et tegemist on tema hinnangul perekonna ühisvaraga. Kohus kostjaga ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja ei ole kunagi teineteisega abielus olnud. Kohus osundab, et mitteabielulise kooselu puhul ei teki ühisvara, seega on kostja viited ühisvarale ja perekonnaseadusele asjakohatud. Samuti ei ole asjakohased kostja viited sellele, et kostja on vaidlusaluse elamu ise ehitanud tema vanematele kuulunud metsamaterjalist. Kostja on ise esile toonud, et elamu ehitamine toimus aastail 20082009 enne kinnistu osa hagejale võõrandamist (07.06.2010). Seega ei oma kostja viited elamu ehitamisele ja kostja vanematelt raha saamisele käesoleva asja lahendamisel mingit tähendust. Kinnisasja osa ja elamu omand on hagejale üle läinud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tuvastamist on leidnud, et hageja on vaidlusaluse kinnisasja omanik. Vastavalt AÕS § 68 lg 1 omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
4. Täiendavalt on kohus seisukohal, et antud asjas puudub vaidlus, et kostja valdab XXX asuvat elamut nr
5. Kostja ei ole seda hageja väidet vaidlustanud. Lisaks on kostja 23.10.2020 e-kirjast hagejale kahtlusteta selge, et kostja elamut valdab. Nii on kostja hagejale avaldanud, et palub edasi lükata maja müüki kevadesse sest vastu talve kogu seda kupatust välja kolida käib kostjale lihtsalt üle jõu (tl 51). Seega ei ole kahtlust selles, et kostja kinnisasja valdab ja hagejale kuuluvas elamus elab.
6. Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva kinnistu mõttelise osa ja seal asuva elamu valdamiseks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-03 asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata. Kohus on 18.06.2021 määruses kostjale selgitanud asjas kohalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni ning kostja tõendamiskoormist, kuid kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi väidet ega tõendit, millest nähtuks kostja õiguslik alus kinnisasjal oleva elamu valdamiseks. Kostja on esile toonud, et kostja elab iseenda poolt ehitatud majas õiguslikul alusel. Pooled on vastava kokkuleppe suusõnaliselt elus ka teinud.
7. Nagu kohus eelpool tuvastas, on kostja kinnisasja osa koos majaga hagejale võõrandanud 07.06.
8. Samas ei ole vaidlust selles, et kostja on jätkanud elamus elamist. Kumbki pool ei ole esile toonud, et kostja oleks pidanud hagejale tasuma elamu kasutamise eest tasu ehk üüri, seega ei kasuta kostja elamut üürilepingu alusel. Samuti ei nähtu kinnistusraamatu väljavõttest, et kostja kasuks oleks seatud isiklik kasutusõigus AÕS § 227 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul võib kostja kasutada elamut tasuta kasutamise lepingu alusel.
9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. 4 VÕS § 393 lg 3 järgi kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Asjast ei nähtu, et hageja ning kostja oleks kokku leppinud elamu kasutustähtajas, kumbki pool ei ole kasutustähtajale viidanud, seega on hagejal õigus igal ajal nõuda elamu vabastamist. Hageja ongi seda teinud, kuid kostja ei ole elamut ja hagejale kuuluvat kinnisasja osa vabastanud.
10. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et kostjal esineb muu alus kinnisasja osa ja sellel asuva elamu valdamiseks. Kostja on käesolevas menetluses küll esitanud pangakonto väljavõtteid ja Swedbank AS-iga sõlmitud lepingu, kuid kostja ei ole ära näidanud, kuidas vastavad dokumendid tõendavad elamu kasutamise õigusliku aluse olemasolu. Seega asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tal esineb õiguslik alus XXX ½ suuruse mõttelise osa ja seal asuva elamu nr 1 valdamiseks.
11. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et XXX ½ suurune mõttelise osa ja sellel asuv maja nr 1 tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja otsesesse valdusesse. Kui kostja keeldub kinnisasja ja seal asuva elamu vabatahtlikust vabastamisest, tuleb kostja koos talle kuuluva varaga XXX kinnistu ½ suuruselt mõtteliselt osalt ja sellel asuvast majast nr 1täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta.
12. Kostja esitas kohtule 08.09.2021 menetlusdokumendis taotluse allkirjaekspertiisiks 17.05.2010 laenulepingule. Kostja väidete kohaselt ei ole tema laenulepingu muudatusele XXXXXXXX koostamisest osa võtnud alla kirjutanud ega enda esindamiseks volitust andnud. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd taotlusest ei ole võimalik aru saada, millist asjas tähtsust omavat asjaolu kostja sellega tõendada soovib. Kohus selgitab, et laenulepingul XXXXXXXX ja selle muudatustel ei ole asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise vaidluses mingit tähendust. Kui kostja on seisukohal, et tal on hageja või panga vastu mingeid rahalisi nõudmisi, on tal õigus esitada iseseisev hagi kohtusse.
13. Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
14. Tsiviilasja hind on

§ 132lg 4 p 3 järgi 3500 eurot.

Menetluskulud 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

19.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 20. Hageja esindaja esitas 13.08.2021 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 176lg-te 1 ja 5 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 300 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 2220 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusteenust osutatud 12 h ja 20 minuti ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta, koos käibemaksuga 180 eurot). Hageja menetluskulud on kokku 2 520 eurot. Hageja palub 5 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. 21. Kostja ei ole hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud. 22.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 23. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 300 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 17.09.2020 tasunud riigilõivu 300 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja esindaja on kulutanud 10 töötundi 17.09.2020 hagi ettevalmistamiseks ja selle koostamiseks (sh kaks nõupidamist kliendiga, tutvumine asja materjalidega, hagiavalduse koostamine kohtule). Hageja esindajal on läinud 2 h ja 20 minutit 12.11.2020 menetlusdokumendi koostamiseks.
3. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise toimingutega seotud ajakulu kokku 10 tundi on osaliselt põhjendamatu. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta hageja esindaja eelnimetatud kulu hindamisel. Hagiavaldus on vaid 1,5 lk pikk, sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste andmeid, esindaja allkirja ning taotlusi. Kohus arvestab aga sellega, et kohtueelselt tuli esindajal tutvuda vaidluse asjaoludega ja kostja potentsiaalsete vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et esindaja ajakulu 6 seoses hagiavalduse koostamise ja esitamisega saab olla 8h, vähendades toimingu ajakulu kokku 2h võrra.
4. Kohus, kontrollinud hageja esindaja menetluskulude nimekirjades märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik toimingud mis on tehtud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud ja põhjendatud. Neile õigusabi toimingutele tehtud ajakulu on põhjendatud ega ole ülepaisutatud. Menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot, mis on käibemaksuga 180 eurot, on mõistlik ja põhjendatud ning vastab tavalisele kohtupraktikas aktsepteeritud vandeadvokaadist esindaja tasumäärale. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 8 h 20 min, mis hageja esindaja tunnitasumäära arvestades vastab 1 860 eurole. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 2 160 (300 eurot riigilõiv ja 1 860 eurot õigusabikulu) eurot. 28.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2160 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 29.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 7