Obsah (8)

§ 657§ 442§ 238§ 163§ 162§ 445§ 654§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2022, Tartu Tsiviilasja number

§ 657

lg 1 p 2 alusel materiaal- ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata tsiviilasi 4 maakohtule uueks lahendamiseks. Kui ringkonnakohus peab võimalikuks asjas teha ise uus otsus, palub kostja lõpetada poolte kaasomand X kinnistu suhtes selliselt, et jätta kinnisasi kostja ainuomandisse; kohustada kostjat hüvitama hagejale tema kaasomandi mõttelise osa kaotamise eest 50 500 eurot (1/2 kinnisasja väärtusest); kohustada hagejat andma Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale nõusolek registriosa nr XXXXXX alla kantud kinnistu II jaos järgmiste kannete tegemiseks: kustutada kanne hageja kinnisasja kaasomanikuks olemise kohta, kanda kinnisasja uue ainuomanikuna sisse kostja ja asendada hageja nimetatud nõusolek kohtuotsusega. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on jätnud vastuhagi sisuliselt lahendamata. Kostja leiab, et kohtuotsuse põhjendustest (p-des 6 ja 7) nähtuvalt on kohus teinud põhimõttelise eksimuse poolte huvide kaalumisel, mis tuleneb Riigikohtu praktika ebaõigest tõlgendusest. Maakohus on teinud Riigikohtu praktikale tuginedes eksliku järelduse, et juhul kui kumbki kaasomanik soovib kaasomandi eset enda ainuomandisse, siis sellisel juhul võib kohus asendadagi poolte huvide kaalumise rahalise kaalutlusega ja jätta kinnistu, sõltumata selle väärtusest omanikule, kes teisele rohkem maksab. Ilmselt seetõttu ongi maakohus rahuldanud hageja alternatiivse nõude ning jätnud kinnistu omandamisele suunatud vastuhagi põhjendused täielikult arvestamata. Kui poolte huvid on üldjuhul samaväärsed, siis see ei tähenda, et need on ka antud juhul samaväärsed. Ja kui poolte huvid on „eelduslikult“ samaväärsed, siis samaväärsuse eeldus kehtib üksnes vastupidise tõendamiseni. Kostja sooviski seda vastuhagiga teha. Poolte huvid ei ole võrdväärselt kaalukad – kostja soovib võimaldada poolte ühisel sugulasel koos enda paljulapselise perega vaidlusalusel kinnisasjal elada, samas kui hageja soovib täiendavat puhkekohta, mis eelduslikult valdava osa ajast seisaks tühjalt. Kusjuures tähendaks hageja huvide kostja omaga võrdväärseteks pidamine poolte ühise V.S. ees oleva tänuvõla eiramist. V.S. hooldas poolte ema tema vanas eas. Kohus on samuti jätnud tähelepanuta selle, et kostja nõuab hagist menetluslikult eraldiseisva vastuhagiga kinnisasja kaasomandi lõpetamist selle hinna kindlaksmääramise ja väärtuse hüvitamise teel, kuid mitte enampakkumise teel. Sellest lähtuvalt peab kohus vastuhagi suhtes otsuse tegemisel hindama poolte huvisid ja ei saa jätta selle põhjendustele hinnanguid andmata põhjusel, et hagis taotleti kaasomandi enampakkumisega lõpetamist. Seda tegemata jättes on kohus vastuhagi rahuldamata jätmisel AÕS § 77 lg-t 2 vääralt kohaldanud ja jätnud õigusvastaselt enda diskretsiooniõiguse kasutamata ehk seda rikkunud. Selleks, et kohus saanuks võtta seisukoha poolte huvide samaväärsuses, oleks kohus pidanud uurima ja sisuliselt arutama kostja poolt pakutud tõendeid, sh üle kuulama V.S. ja kostja elukaaslase K.M. tunnistajana. Kohus oleks pidanud hindama kostja väidet ja tõendeid, et erinevalt hagejast puudub kostjal teistest isikutest sõltumatu koht, kus elada ning praeguse kooselu purunemisel oleks kostja teistest isikutest täielikult sõltuv. Kohus ei ole neid tõendeid vastu võtnud ega seetõttu saanudki võtta põhjendatud seisukohta selles, kumma poole huvid on kaalukamad. Kostja hinnangul võib kohus lähtuda viidatud Riigikohtu lahendis toodud eeldustest üksnes seni, kuni üks pooltest ei esita neid eelduseid ümberlükkavaid väiteid. Kui pool soovib esitada eelduse ümberlükkamiseks tõendeid ja oma väiteid põhjendada, tuleb kohtul seda võimaldada ning otsuses tõendite uurimise järel selgitada, miks kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust (

§ 442lg 8).

Menetluse käigus on hageja kinnitanud, et ei kiida heaks V.S. kinnistul elamist ja on andnud märku, et kavatseb nõuda tema ja tema pere sealt lahkumist (vt hageja

1. mai 2021 vastuse pd 17 kuni 19). Pärast otsuse tegemist on täiendavalt ilmnenud asjaolu, et hageja kavatseb kinnistu omandamise korral selle müüa. Seda asjaolu soovib kostja edasises menetluses tõendada V.S. ütlustega. Ka see asjaolu kinnitab, et tegelikkuses on kostja huvi kinnisasja omandamise vastu kaalukam kui hagejal. 5 Isegi kui kaasomandi enampakkumisel lõpetamine oleks õigustatud, ei oleks see õigustatud alghinnaga 65 000 eurot ega 56 000 eurot. Kohus on otsuse resolutsioonis teinud ilmselt kas trüki- või hooletusvea, kuivõrd hageja taotles enampakkumisega kinnisasja kaasomandi lõpetamist selliselt, et enampakkumise alghinnaks oleks 56 000 eurot, mitte 65 000 eurot. Kohtu vea tulemusel on kohus väljunud hagi ja vastuhagi piiridest. Kinnisasja väärtusena tuvastas kohus korrektselt 101 000 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, miks enampakkumise alghind peaks olema 65 000 eurot. Asi tuleb saata uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik ise vastuhagi läbi vaadata, kui maakohus seda sisuliselt teinud ei ole.
2. Hageja kostja apellatsioonkaebusega ei nõustu ning palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kohus on vastuhagi sisuliselt lahendanud. Asjaolu, et kinnistul elas V.S. (kostjaga väidetavalt seotud isik), ei muuda kinnistut kostjaga rohkem seotuks. Asjaolu, et hagejal on väidetavalt muud kinnisvara, ei muuda samuti vaidlusalust kinnisasja kostjaga rohkem seotuks. Maakohus toimis menetlusõigust järgivalt kui jättis kostja tõenditaotlused rahuldamata. Kohus võtab vastu üksnes sellise tõendi ja korraldab üksnes sellise tõendi kogumise, millel on asjas tähtsust (

§ 238lg 1).

Hageja arvates on tegemist vastuhagi (aga ka hagi) rahuldamise seisukohast tähtsusetute tõendite ja väidetega, mistõttu jättis kohus õigustatult tõenditaotlused rahuldamata. Hageja on selgitanud, et V.S. on

1. a omandanud Sepa kinnistu koos sellel asuva elumaja ja kõrvalhoonetega, kus on ka rahvastikuregistri andmetel V.S. elukoht alates
2. a lõpust. V.S.le kuulub veel erinevaid kinnisasju ning tal on võimalik kasutada ka oma ema korterit X alevikus. V.S.l puudub vaidlusalusel kinnisasjal elamiseks õiguslik alus ja tema „panused“ kinnistusse on ilmselt tõendamata. Hagejale teadaolevalt asub kostja faktiline elukoht Maramaa külas, Tartu vallas, kus kostja elab koos elukaaslasega. Kostja pojal M. M. on mitmeid kinnistuid, kus kostja saab vajadusel elada. Väited püsiva/tegeliku elukoha puudumisest on otsitud. Kohut eksitav on kostja väide, et kostja abistas emal erastada vaidlusalune kinnisasi, kinkides selleks talle endale kuulunud erastamisväärtpaberid. Hageja tegi poolte emale sarnasel ajal samuti EVP kinke-kande, kinkides emale ca 4 000 EVP-d rohkem kui kostja.
3. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse, millega kohus rahuldas hagi teisel alternatiivil (otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning jättis menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (otsuse resolutsiooni p-d 5 ja 6). Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi esimesel alternatiivil s.o lõpetada hageja ja kostja kaasomand X kinnistu suhtes, jättes kinnisasi hageja ainuomandisse; kohustada hagejat hüvitama kostjale kaasomandi mõttelise osa kaotamise eest 58 000 eurot (1/2 kinnisasja väärtusest); kohustada kostjat andma Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale nõusolek registriosa nr XXXXXX alla kantud kinnistu II jaos järgmiste kannete tegemiseks: kustutada kanne kostja kinnisasja kaasomanikuks olemise kohta; kanda kinnisasja uue ainuomanikuna sisse hageja; asendada nimetatud kostja nõusolek kohtuotsusega; jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude pealt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus kohaldas kaevatava otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõigust ning rikkus oluliselt menetlusõigust, kui jättis kaasomandi hagi I alternatiivil rahuldamata. Maakohus rikkus kaevatava otsuse tegemisel oluliselt menetlusõigust, kui jättis menetluskulud poolte endi kanda. 6 Ka olukorras, kus kumbki pool nõuab asja omale, on võimalik kinnisasi jätta ühele poolele. Hageja on menetluses toonud välja piisavalt asjaolusid ja tõendanud, et tal esineb ülekaalukas huvi kaasomandi jagamiseks viisil, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse. Hageja on arvamusel, et kohus oleks pidanud menetluskulud kostja kanda jätma, kuna kohus rahuldas hagi. Kohus rahuldas hagi täielikult, mistõttu ei kuulu

§ 163lg 1 kohaldamisele.

Haginõuded olid esitatud alternatiivsetena. Kohus valis II alternatiivi ning rahuldas hagi selle alternatiivi järgi. Otsus tehti täielikult kostja kahjuks ja kohaldamisele kuulub

§ 162lg 1.

1. Kostja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse põhjusel, et kohus on valinud tema poolt pakututest vale alternatiivi. Rahuldades alternatiivnõude, on kohus rahuldanud hagi. Hageja ei saa vaidlustada hagi rahuldavat kohtuotsust, kui kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Kuna alternatiivnõuded oli järjestamata, võis kohus oma diskretsiooni alusel valida nõude, mida rahuldada, ega pidanud isegi võtma teise nõude osas seisukohta (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-2243, p 25 ja nr 3-2-1-129- 13, p 14). Kohus ei rikkunud menetlusõigusnorme jättes menetluskulud poolte kanda. Kuna kostja põhjustas menetluse, siis tuleks kõik kulud jätta kostja kanda. Vähemalt menetluskulude lahendamise seisukohalt on oluline tuvastada hageja ja kostja vaheliste läbirääkimiste asjaolud. K.M. saab anda asjakohaseid ütlusi, millega kostja soovis tõendada, et mõistlikke kompromisse on tõrjunud just hageja ja tegelikult on hageja olnud nõus kaasomandi jagamisega selliselt, et kinnistu jääb kostja omandisse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada enampakkumise alghinna määramise osas ja teha selles osas uus otsus, millega määrata kaasomanike vahelise enampakkumise alghinnaks 56 000 eurot (

§ 657lg 1 p 2).

Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada ka kohtuotsuse täitmise korra määramisega (

§ 445lg 1).

Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Kostja apellatsioonkaebus ja hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

1. Maakohus on asjas tuvastanud, et pooled on õde ja vend, kes on saanud kinnistu kaasomanikeks pärimise teel. Kinnistul asub poolte lapsepõlvekodu ja kumbki pooltest ei ole kinnistut pärast lapsepõlve kodust lahkumist elukohana kasutanud. Pooled ei vaidle kinnistu väärtuse üle, mis on 101 000 eurot, vaidlus on kinnistul kasvava metsa väärtuse üle. Mõlemad pooled soovivad kaasomandi lõpetamist ja kinnistu andmist tema ainuomandisse teisele kaasomanikule hüvitise maksmise vastu. Maakohtu menetluses nõustus hageja alternatiivselt kaasomandi lõpetamiseks kinnistu müügiga kaasomanike vahelisel enampakkumisel alghinnaga 56 000 eurot, pakkumise sammuga 3000 eurot.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lähtudes tuvastatud asjaoludest tõendeid õigesti hinnanud ning AÕS § 77 lg-s 2 lubatud ja poolte taotletud asja jagamise viise arvestades jõudnud õigele lõppjäreldusele, et vaidlusaluse kaasomandi lõpetamiseks on põhjendatud müüa kinnisasi kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata

§ 654lg 6 alusel.

Maakohtu otsuse põhjendustest on jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine ning on võimalik aru saada, kuidas kohus sellisele seisukohale kaasomandi lõpetamise viisi osas jõudis. Ringkonnakohus rõhutab, et kaasomandi lõpetamise otsus on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda üksnes juhul, kui maakohus on rikkunud diskretsioonipiire 7 (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-13306 p 11). Käesoleval juhul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ning on lõpetanud kaasomandi poolte huvisid kaaludes õiglaselt (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17 p 10). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et olukorras, kus mõlemad pooled soovivad saada kinnistu ainuomanikuks ja nende huvid on võrdsed, on käesoleval juhul kõige õiglasem see, et kinnistu ainuomanikuks saab pool, kes on nõus omavahelisel enampakkumisel maksma teisele kaasomanikule suurema hüvitise. Maakohtu viited Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17 on põhjendatud,
3. Ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse osas, milles kostja vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni enampakkumise alghinna määramise osas. Hageja taotles maakohtu menetluses enampakkumise alghinnaks 56 000 eurot ja maakohus on sellega kohtuotsuse põhjendavas osas (p 9) nõstunud. Kohtuotsuse resolutsiooniga on kaasomanike vahelise enampakkumise alghinnaks määratud aga 65 000 eurot. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et soovib alghinnaks määrata 56 000 eurot. Ringkonnakohus tühistab selles osas otsuse resolutsiooni p-s 2 ning määrab arvestades hageja nõuet enampakkumise alghinnaks 56 000 eurot.
4. Hageja taotleb apellatsioonkaebuses kinnistu kaasomandi lõpetamist kinnistu jätmisega tema ainuoamndisse ja asjakohaste kandemuudatuste tegemist kinnistusraamatusse. Ringkonnakohus hageja apellastioonkaebust kaasomandi lõpetamise viisi osas ei rahulda ja nõustub ka maakohtu põhjendustega, et kuna kinnistu müük enampakkaumisel toimub täitemenetluse seadusikus sätestatud koras, siis tehakse kandemuudatused kinnistusraamatus enampakkumise akti alusel ning kohus neid otsustusi poole asmel teha ei saa. Maakohus on otsuse põhjendavas osas (p 10) märkinud, et ta määrab

§ 445

lg 1 järgi hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja kora, mille kohaselt viib enampakkumise läbi Tartu kohtutäitur, kelle poole hageja või kostja esimesena pärast kohtuotsuse jõustumist pöördub. Enampakkumine viiakse läbi täitemenetluse seadustikus sätestatud koras. Maakohus jättis aga kohtuotsuse resolutsioonis kohtuotsuse täitmise korra osas seisukoha võtmata, millega rikkus

§ 442lg-t 5 ja § 445 lg-t 1.

Tegemist on menetlusnormi rikkumisega, mille ringkonnakohus saab hageja vastuapellatsioonkaebuse alusel parandada.

1. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus jättis vastuhagi sisuliselt lahendamata. Kostja taotles vastuhagis kaasomandi lõpetamist viisil, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse koos kohustusega tasuda hagejale hüvitisena omandi kaotuse eest 50 500 eurot. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Kuna käesolevas asjas ei saavutanud kaasomanikud kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes ja hageja taotles ühe jagamise viisina ka asja jagamist kaasomanikevahelisel enampakkumisel, siis oli maakohus õigustatud kaaluma mõlema poole pakutud viise. Maakohus on otsuse p-s 7 hinnanud põhjendatult poolte huvid kinnistu omandamise vastu võrdseks ja tuvastanud, et kummalgi poolel ei ole sellist ülekaalukat huvi, mis annaks alust lõpetada kaasomand viisil, et üks pooltest saaks kinnistu ainuomanikuks. Seejuures hindas maakohus ka poolte väiteid nende huvide osas, seotust kinnistuga ja nende omavahelisi suhteid. Kaasomandi lõpetamise võimalikke viise hinnates on maakohus 8 lahendanud sisuliselt ka vastuhagi. Kostja ei ole vastuhagis põhistanud ega menetluses tõendanud, et antud juhul ei ole poolte huvid samaväärsed. Ringkonnakohus möönab, et maakohus ei ole eraldi hinnanud kostja väiteid seoses asjaoluga, et kinnistut kasutab koos oma perega poolte tädipoeg V.S., kes asus sinna kostja väitel elama juba poolte ema nõusolekul ja hooldas poolte ema tema vanas eas. Kostja peab oma kaalukaks emotsionaalseks mittevaraliseks huviks V.S.le antud lubadust kinnistu ainuomanikuks saades lubada tal koos perega kinnistul edasi elada, samas kui hageja soovib üksnes täiendavat puhkekohta. Ringkonnakohus leiab, et kostja võimalikud kokkulepped tädipoeg V.S.ga ei muuda kostja huvi kinnistu ainuomanikuks saamise osas olulisemaks võrreldes hagejaga. Kostja huvi tagada V.S.le elukoht ei saa olla määrav kaasomandi lõpetamise viisi valikul, sest tegemist on pigem kolmanda isiku huviga, millel ei saa olla eelist võrreldes kaasomanike endi huvidega. Kolmanda isiku huvi jätkata kinnistu kasutamist ei ole poolte suhetes käsitletav kostja ülekaaluka huvina hageja ees. Kostjal on elukoht olemas. Kostja ei ole avaldanud, et ta sooviks hakata kinnistut ise kasutama. Kohtul puudub igasugune alus uskuda kostja väidet, et ta võib jääda elukohata 40 aastase kooselu purunemise tõttu. Kostja saab oma huvi kinnistu ainuomanikuks saamise vastu realiseerida kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kui see ei õnnestu, siis saab kostja saadud hüvitise eest omanda muu kinnisasja, et tagada endale teistest isikutest sõltumatu vara, kui ta seda soovib. Maakohtu otsuse muutmise aluseks ei ole ka kostja väited apellatsioonkaebuses, et pärast maakohtu otsuse tegemist avaldas hageja, et ainuomanikuks saades ta võõrandab kinnistu. Kostjal on võimalik kinnistu omandada enampakkumisel.
2. Vastuseks hageja vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et selles avaldatud väited ei anna alust kaasomandi lõpetamiseks teistsugusel viisil kui maakohus otsustas. Maakohus lähtus kaasomandi lõpetamise viisi valikul hagiavalduses pakutud teisest alternatiivist ning ei ole otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõigust. Hageja ei ole esile toonud neid asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et hagejal on võrreldes kostjaga ülekaalukas huvi, et kinnisasi jääks tema ainuomandisse. Sellisteks asjoludeks ei ole vanemate eluajal kinnistul asuva elumaja ehitusel osalemine, haljastustööde tegemine, osalemine talutöödes ega ka traktorite muretsemine vanematele. Asjas on tõendatud, et EVP-sid maa erastamiseks kinkisid emale samuti mõlemad pooled. Kuna mõlemad pooled on kinnistul koos vanematega noorpõlves elanud, ongi poolte huvid võrreldavad ja esitatud väidete nng tõendite alusel ei ole kummagi poole ülekaalukat huvi võimalik tuvastada. Maakohus on põhjendatult jätnud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja väited selles, et kaasomandi lõpetamine ei ole osutunud võimalikuks kostja soovimatuse tõttu kokku leppida, ei ole aluseks menetluskulude teistsugusele jagamisele. Mõlemad pooled soovivad kaasomandi lõpetamist ning see eesmärk saab menetluses täidetud, mistõttu on põhjendatud, et mõlemad pooled kannavad oma menetluskulud ise.
3. Arvestades apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust ning asja olemust, jätab ringkonnakohus

§ 171lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks