Obsah (11)

§ 177§ 405§ 637§ 442§ 652§ 232§ 178§ 168§ 150§ 137§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Margó Klaar ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-138474 Kohtuas

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 395 eurot, sh 75 eurot riigilõiv, 220 eurot maksekäsukiirmenetluse kulude hüvitis ja 300 eurot kohtumenetluse õigusabikulu. Hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt, s.o 3 tunni ja 45 minuti ulatuses. Hageja hagiavalduse koostamise, lisade komplekteerimise, riigilõivu tasumise ja dokumentide kohtule esitamise kulu on ülepaisutatud ja nende toimingute mõistlikuks ajakuluks saab pidada ühte tundi. Õigusabi tunnistasumäär 80 eurot ei ületa keskmist tasumäära.

§ 177lg 4 järgi tuleb hüvitiselt tasuda viivist.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 3200 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. 5.
2. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus vääralt, et leppetrahvinõue tuleb VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada. Poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud, sest kostja ei kasutanud leppetrahvide määramise ajal sõidukit. Kostja sõiduk oli remondis ja sõidukit kasutas kostja nõusolekuta Oleg Filitov, mida kinnitab vestlus isikuga, kellele kostja sõiduki remontida andis. Kuna tänaseks on parkimistest möödas kolm ja pool aastat, ei ole kõiki sündmusi ja asjaolusid võimalik täpselt tuvastada. Maakohus järeldas asjas esitatud tõendite alusel vääralt, et hageja on tõendanud, et parkimise päevadel olid parklates nähtavad parkimistahvlid hageja väidetud tingimustega. Hageja esitatud fotod seda ei kinnita, mh ei saa fotode alusel järeldada, kas sõiduk on pargitud tasulisel või tasuta alal. Fotod tahvlitest on tehtud parkimisest erineval ajal. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited mitme erineva sissepääsu kohta. Tahvlid võisid olla lumega kaetud. Võimalik, et sõiduki kasutaja külastas Bliss kohvikut ja parkis seetõttu kaks tundi tasuta. Maakohus leidis vääralt, et hageja ei ole VÕS § 159 lg 2 järgi minetanud leppetrahvi nõudmise õigust. Kostjal tekkis hea usu põhimõttest tulenevalt õigustatud ootus, et hageja ei nõua pea kolm aastat hiljem leppetrahvi. Kostja sai hageja nõude alles maksekäsukiirmenetluses. Andmeid sõiduki kasutaja kohta peab liiklusseaduse § 72 järgi hoidma aga üksnes kuus kuud. Hageja ei ole tõendanud, et ta edastas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul. Maakohus on pidanud mõistlikuks ajaks kolme aastat, mis ei arvesta asja eripära. 5.
3. Kuna leppetrahvinõue on alusetu, on alusetu ka sissenõudmiskulude nõue. 4 2-21-138474 5.
4. Hageja õigusabikulud on ebamõistlikud ja ebaproportsionaalselt suured. Hageja ei kasutanud advokaadibürood. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 1 p 6 ja lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 7. Kolleegium märgib, et

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastas enne

1. jaanuari 2022 kehtinud redaktsiooni järgi 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (lihtmenetlus).
2. jaanuaril 2022 jõustunud redaktsioonis on vastavad summad 3500 eurot ja 7000 eurot. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 100 eurot, sh sissenõudmiskulu 10 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue 2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

8. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses

§ 442lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus lisas otsusele

§ 442

lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

1. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. 9.
2. Kuigi kostja hinnangul ei ole poolte vahel lepinguid sõlmitud ja hageja ei ole edastanud kostjale mõistlikul viisil mõistliku aja jooksul leppetrahvinõuet, ei anna kostja väited alust järeldada, et maakohus oleks vaidlust lahendades ilmselt eksinud. Maakohus asus põhjendatult ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga seisukohale, et iga parkimise puhul saab lugeda lepingu kostja ja hageja vahel sõlmituks, sest kostja oli sõiduki omanik. Kuigi kostja väitel ei kasutanud tema sel ajal sõidukit, ei selgitanud ta maakohtule täpsemalt sõiduki kasutamise asjaolusid ega esitanud vastavaid asjaolusid kinnitavaid tõendeid, hoolimata maakohtu selgitusest. Apellatsioonimenetluses on aga uute asjaolude ja tõendite esitamine

§ 652järgi oluliselt piiratud.

Kostja on apellatsioonkaebusele lisanud uue tõendina 5 2-21-138474 vestluse väidetavalt sõidukit remontinud isikuga, kelle väitel võis sõidukit tõenäoliselt kasutada kolmas isik, kuid kostja ei ole

§ 652

lg 4 tähenduses põhjendanud ega põhistanud, miks ta ei saanud seda vestlust varem esitada, mistõttu on ringkonnakohtul alus jätta hilinenult esitatud asjaolud ja tõend tähelepanuta. Mh ei saaks ringkonnakohus vestlusest tõsikindlalt järeldada, et hagis nimetatud kuupäevadel juhtis kostja asemel sõidukit vestluses nimetatud isik. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse etteheited seoses parkimistingimuste nähtavaks tegemisega parklates. Maakohus asus hageja esitatud tõendeid

§ 232

lg 1 alusel siseveendumuse kohaselt hinnates põhjendatult seisukohale, et hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused olid parkas enne parkimist nähtavaks tehtud. Kostja väited tahvlite võimaliku puudumise, parklate erinevate sissepääsude võimaliku tähistamata jätmise, tahvlite lumega kaetuse ning tasuta parkimiskohal parkimise kohta on otsitud ja oletuslikud ega anna alust arvata, et parkimistingimused ei olnud parkijatele selgelt nähtavaks tehtud. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel võiks kohtul tekkida kahtlus, et tahvleid ei olnud, need ei olnud parkijatele mõistlikult nähtavad või varem paigaldatud tahvlid olid asendatud uute tingimustega tahvlitega. Õige ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga on ka maakohtu järeldus, et hageja ei ole ca kolm aastat pärast rikkumisi maksekäsukiirmenetluse avaldust esitades VÕS § 159 lg 2 järgi minetanud õigust leppetrahvi nõuda, sest hageja jättis vahetult pärast rikkumise avastamist leppetrahviteate sõiduki kojamehe vahele, mida saab parkimislepingute rikkumiste puhul pidada mõistlikuks teate edastamise viisiks. Seejuures ei ole maakohus pidanud VÕS § 159 lg 2 tähenduses teate edastamise mõistlikuks ajaks kolme aastat, nagu väidab ekslikult kostja. Kolleegium mõistab, et ligi kolm aastat hiljem leppetrahvinõuet kohtu kaudu saades võib sõiduki omanik olla häiritud, kui ta ei ole varem mingil põhjusel sõiduki kojamehe vahele jäetud teadet kätte saanud, kuid seaduse järgi kannab selle kättesaamise riisikot sõiduki omanik. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

§ 637lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

9.2. Kuigi kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 395 eurot, ei ole kostja esitanud vastuväiteid riigilõivu ja maksekäsukiirmenetluse kulude kohta. Seega ei ole kostja sisuliselt menetluskulude hüvitise suurust kogu ulatuses vaidlustanud. Kostja vaidleb selgelt vastu üksnes lepingulise esindaja kulule (300 eurot), pidades seda ebamõistlikult suureks ja ebaproportsionaalseks, kuid ei ole ka selle puhul selgelt välja toonud, kas lepingulise esindaja kulud on kogu ulatuses või üksnes osaliselt põhjendamata. Kui kostja pidas lepingulise esindaja kulusid osaliselt, st vähemalt 20 euro ulatuses põhjendatuks, ei ole kostjal õigust esitada menetluskulude hüvitise osas maakohtu otsuse peale kaebust.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Olukorras, kus kostja on eelduslikult vaidlustanud lepingulise esindaja kulu kogu ulatuses, on kostja apellatsioonkaebus selles osas

§ 637

lg 1 p 6 tähenduses õiguslikult perspektiivitu, sest kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks kulu pidada kogu ulatuses põhjendamatuks. Ainuüksi see, et hageja ei ole kasutanud lepingulise esindajana advokaadibürood, ei anna alust jätta hagejale lepingulise esindaja kulusid hüvitamata, kui hagejal oli menetluses lepinguline esindaja. Seda, et mingid konkreetsed toimingud ei olnud vajalikud või kulud muul põhjusel põhjendatud, ei ole kostja esile toonud. Võrreldes kostja apellatsioonkaebuses nimetatud lepingulise esindaja kuludega (3150 eurot), ei saaks hageja esindaja kulud (300 eurot) olla ebaproportsionaalselt või ebamõistlikult suured. 6 2-21-138474 10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Kaebuse menetlusse võtmise korral tekiksid aga apellandil kaebuse rahuldamata jätmise tõttu täiendavad kulud. 11. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (50 eurot). Seejuures on kostja tasunud riigilõivu ettenähtust vähem. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

§ 137

lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Tsiviilasja hinnaks maakohtus oli 100 eurot ning apellant vaidlustas maakohtu otsuse kogu ulatuses. Seega tuleb RLS § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 (1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni) kohaselt tasuda riigilõivu 100 eurot. Kuigi praeguses asjas ei ole apellant kogu ulatuses apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei nõua ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellandilt täiendavat riigilõivu, s.o apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamist (

§ 637

lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Margó Klaar, Gea Lepik 7