Obsah (8)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-133446 Tsiv

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 02.11.2019 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 100,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei ole midagi tasunud, seega on põhivõlg summas 100,00 eurot. Intressinõue VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenulepingus nr xxx leppisid pooled intressimääraks 44,63 % aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud kuupäevaks. Kostjal on intressi võlgnevus summas 0,96 eurot. Seega on intressi võlgnevus summas kokku 0,96 eurot. 2.

1. Viivisenõue Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 100,00 eurot alates viimase lepingute lõppemisest, s.o. alates 11.11.2019 kuni hagi esitamiseni 23.02.2022 lepingus kokkulepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o. 44,63 % kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega summas 102,10 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 102,10 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 100,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 24.02.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 44,63 % aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 100,00 eurot x 44,63 % = 44,63 eurot. Hageja palub mõista kostjalt I P hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 100,00 eurot, intress 0,96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 102,10 eurot, viivised 2 alates 24.02.2022 kuni põhinõude summas 100,00 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 44,63% aastas, menetluskulud, sealhulgas riigilõiv ja hageja õigusabikulud 240,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale on kätte toimetatud menetlusse võtmise määrus ja hageja nõue ja asjaolud Ametlike Teadaannete kaudu 13.04.
2. Lisaks on kätte toimetatud ka tema isale 26.05.
3. Kostja pidi hagile vastama 10 päeva jooksul. Kostja ei ole hagile vastanud, teda on hoiatatud, et kui ta hagile ei vasta, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kuna kostja hagile ei vastanud, kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena lõivu eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 100 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks on kuludeks esindaja kulud 240 €, ilma käibemaksuta, määr 120 € tunni eest.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 240 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kohus toimetab otsuse kätte kostjale Ametlike Teadaannete kaudu

§ 317

lg 1 p 1 p 1 järgi, kuna kostja andmed ei ole 1) otsuse tegemise ajaks muutnud, 2) kostja ei ole ka otsuse tegemise ajaks avaldanud kohtule oma kontakte ning 3) kohtule teadaolevatel kontaktandmetel, sealhulgas hagi lisaks olevas lepingus nimetatud e-posti aadressil ei ole kostja ka asja materjale kätte saanud ega kinnitanud e-postiga materjalide saamist ega avanud e-toimikus kohtuasja materjale. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4