Obsah (4)

§ 630§ 442§ 187§ 164

Tsiviilasi nr 2-21-17694 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-3, 16-17)

1. J. S. (hageja) elab alates
2. aasta jaanuari lõpust alaliselt XXX juures. Hageja ema A. S. (kostja) hageja ülalpidamises ei osale ega tasu elatist. Kostja on hageja seaduslikule esindajale teatanud vastuseks elatise nõudele, et keeldub elatise maksmisest. Kuna kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust alates
3. aastast nõuab hageja elatist tagasiulatuvalt alates 10.11.
4. a kuni hagi esitamiseni seadusjärgses määras kokku summas 3504 eurot ja edaspidi seadusjärgses määras.
5. 14.02.
6. a menetlusdokumendis (tlk 16-17) täiendas hageja nõuet, kuna 01.01.
7. a muutus PKS 101 ning seoses sellega on elatise suuruseks alates 01.01.
8. a 213 eurot kuus.
9. Kohtuistungil (tlk 22) loobus hageja tagasiulatuva elatise nõudest ja igakuisest elatisest hagiavalduse esitamisest kuni 31.12.
10. a.
11. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis ajavahemiku 01.01.
12. a kuni 31.03.
13. a eest summas 639 eurot ja alates 01.04.
14. a summas 225,60 eurot kuus. Väljamõistetud summat palub hageja korrigeerida igal aastal
15. aprillil PKS § 101 lg 3-5 sätestatud alustel. KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 18)
16. Kostja on nõus tasuma elatist 50 eurot kuus, mis vastab tema võimalustele. Kostja on XXX ja saab XXX XXX eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja ei ole kordagi elatist küsinud. Kostja on pakkunud, et ostab hagejale riideid vms aga alati on öeldud, et pole vaja ja kõik on olemas. Kostjal on ka teine XXX keda peab toetama. KOHTU SEISUKOHT
17. Hageja on tagasiulatuva elatise ning ajavahemikul hagi esitamisest s.o 11.11.
18. a kuni 31.12.
19. a igakuise elatise nõudmisest loobunud. Kohus võtab selles osas hageja hagist osaliselt loobumise vastu ning lõpetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse tagasiulatuva elatise summas 3504 euro ja elatise perioodi 11.11.

1. a kuni 31.12.
2. a summas 292 eurot kuus väljamõistmiseks.
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
4. Sünnitõendist (tlk 3) nähtuvalt on J. S. ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi nende vanemad S. S. ja A. S. (endise nimega S.), olles ülalpidamiskohustuslaseks PKS § 96 mõttes.
5. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
6. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab isaga ning hageja nõuab kostjalt elatist alates 01.01.
7. a määras, mis vastab PKS § 101 lg 1 arvutatud elatise summa suurusele.
8. 01.01.
9. a kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
10. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
11. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada 2 lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
12. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama.
13. Kuigi kostja on kohtule avaldanud, et on XXX ja tema XXX on veel XXX, ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaksid.
14. Kohus on teinud päringu rahvastikuregistrisse, millest nähtuvalt on kostjal lisaks hagejale veel XXX laps (XXX. a sündinud). Hageja seaduslik esindaja on istungil avaldanud, et on teadlik kostja XXX, seetõttu ongi osaliselt nõudest loobunud. Kostja teine XXX ei ela kostjaga ning kostja ei tasu talle ka elatist. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumise põhjustest.
15. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
16. oktoobri
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Seega asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, ei anna veel iseenesest alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Muid asjaolusid, mis annaksid aluse PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks, kostja tõendanud ei ole.
18. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb hagejale anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
19. PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
20. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 01.01.
21. a kuni 31.03.
22. a eest 213 eurot kuus (s.o kokku 639 eurot) ja alates 01.04.
23. a 225,60 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta
24. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 (järgmine indekseerimine on 01.04.
25. a) ning elatise suuruse arvestamisel võetakse arvesse PKS § 101 lg
27. Elatis tuleb tasuda iga kuu
28. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele nr XXX selgitusega „elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
29. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud

§ 164lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3