Obsah (8)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-139631 Tsiv

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 04.12.2019 sõlmisid pooled (kostja ja xxx) laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 700,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 03.01.2020 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 660,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokulepitud maksegraafiku alusel. Laenulepingute alusel sai kostja laenu summas kokku 1360,00 eurot (700 + 660). Kostja on teostanud tagasimakseid kogu summas 86,72 eurot. Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr xxx, xxx on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevad laenud ja lepingute põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, seega arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel s.o. hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Seega on põhivõlg summas 1273,28 eurot (1360,00 – 86,72). Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Kuna kostjaga sõlmitud lepingud nr xxx, xxx on refinantseerimislepingud, siis arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja esitab uue intressiarvestuse. Laenulepingus nr xxx leppisid pooled intressimääraks 15,8% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole. Kostjal on intressi võlgnevus alates

1. osamaksest, s.o. 03.01.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. 02.04.2020 summas 36,20 eurot (9,20 + 9,11 + 8,99 + 8,90). Laenulepingus nr xxx leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 03.01.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o. 18.04.2020 laenusummalt 660,00 eurot 2 lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas summas 86,06 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 86,06 eurot. Kokku on intressi võlgnevus summas 122,26 eurot (36,20 + 86,06). Lepingus nr xxx on pooled kokku leppinud lepingutasu. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 11.
2. ja laenulepingu põhitingimuste punktile
3. on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr xxx sõlmimise eest on 35,00 eurot. Lepingus nr xxx on pooled kokku leppinud lepingutasu. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 11.
4. ja laenulepingu põhitingimuste punktile
5. on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr xxx sõlmimise eest on 84,60 eurot. Seega on lepingutasu võlgnevus summas 119,60 eurot (35,00 + 84,60). Kuna kostjaga sõlmitud xxx, xxx on refinantseerimislepingud, siis arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 1273,28 eurot laenulepingus xxx kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o. 15,8% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega viivitatud perioodi eest alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast s.o. alates 19.04.2020 kuni hagi esitamiseni s.o 02.03.2022 ning nõuab viivist summas 376,06 eurot. xxx on saatnud kostjale tasuta tasulisi maksemeeldetuletusi lepingu kehtivuse ajal, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid lepingu kehtivuse ajal kooskõlas VÕS 113.2 lg 1 ja xxx üldtingimuste järgi laenusaaja on kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Lepingu kehtivuse ajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. xxx on saatnud lepingu kehtivuse ajal kostjale 4 tasulist meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud sissenõudmiskulud on 20,00 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1273,28 eurot, intress 122,26 eurot, lepingutasu 119,60 eurot, sissenõudekulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 376,06 eurot; viivised VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 03.03.2022 kuni põhinõude summas 1273,28 eurot täitmiseni; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 385,00 eurot ja hageja õigusabikulud 360,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.05.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. 3

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 385 eurot Kuna hageja esitas kostja vastu hagi tsiviilasja hinnaga 2043,06 eurot, millise summa pealt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I järgi on riigilõivu määraks 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis on korduvalt jäetud kohtu poolt käiguta seal esinevate puuduste tõttu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 120 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 470 eurot (350+120).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (470 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kohus selgitab hagejale, et kuna käesolevas tsiviilasjas on hageja tasunud 35 (385-350) eurot riigilõivu ettenähtust enam, on hagejal õigus

§ 150

lg 1 p 1, lg 4, lg 6 alusel esitada avaldus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4