Obsah (8)

§ 424§ 73§ 50§ 69§ 57§ 74§ 56§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2022.a Tallinn Kriminaalasja number 1-22-2439 Kohtukoosseis Orvi Koik, Julia Katškovskaja ja Sten L

§ 424lg 2 järgi Harju Maakohtu 18.

aprilli 2022 otsus lühimenetluses Andro Roosileht ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova Natalia Duškina Süüdistatav Andro Roosileht, isikukood: 37405074929, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, töökoht XXX, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud: 13.11.2014 Harju Maakohtu poolt

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 1 kuu 10 päeva,

§ 73alusel tingimisi katseajaga 3 aastat, s.o.

kuni 12.11.2017,

§ 50

alusel mootorsõiduki juhtimis õigus on ära võetud 1-ks kuuks; - 26.07.2019 Harju Maakohtu poolt

§ 424lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 1 aasta vangistust (kandmata 11 kuud ja 28 päeva),

§ 69

alusel asendati ÜKT-ga 358 tundi 18-kuu jooksul, karistus on täidetud 24.08.2020.

§ 50alusel mootorsõiduki juhtimis õigus on ära võetud 5ks kuuks.

Kaitsja Kristina Suvalova asemel Gennadi Kull Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus 1 RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a otsus osaliselt, s.o osas, millega kohaldati kohtuotsuse täitmise tagamiseks Andro Roosilehe suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse kandmise alguseks loeti 16.04.2022.a. Tühistatud osas teha uus otsus: Tõkend vahistamine tühistada ja vabastada Andro Roosileht viivitamatult vahi alt.

68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o 16.04.2022 kuni 16.06.2022 karistusaja hulka. Kandmata karistus 10 (kümme) kuud vangistust. Andro Roosilehel ilmuda vanglasse karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt. Määrata Advokaadibüroole Kristina Suvalova makstava riigi õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks Andro Roosilehele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 129,60 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Andro Roosilehte (Roosileht) süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 26.07.2019.a Harju Maakohtu poolt

§ 424

lg 2 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 16.04.2022 kella 16.19 ajal Harjumaal, Tallinnas, Tartu mnt 33a juures suunaga Pronksi tn poole mootorsõidukit BMW 420D reg/nr XXXXXX, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,31 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, mõõtetulemus 1,19 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Seega pani Andro Roosileht toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas Andro Roosilehe süüdi

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Kohaldati kohtuotsuse täitmise tagamiseks Andro Roosilehe suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse kandmise alguseks loeti 16.04.2022.a.

§ 50

lg 1 p 1, § 424 lg 4 p 2 alusel võeti Andro Roosilehelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOONID: 3. Apellatsioonid esitasid süüdistatav Andro Roosileht ja tema kaitsja Kristina Suvalova. Süüdistatav taotleb asendada vangistus üldkasuliku tööga või jätta vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata. Vähendada lisakaristuse pikkust. Alternatiivselt taotleb vähendada karistuse määra. Lisaks taotleb süüdistatav tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamise tühistamist või alternatiivselt asendamist elektroonilise valvega. 3.1 Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 18.04.2022.a otsus kriminaalasjas nr 1-22-2439 osaliselt, nimelt põhi- ja lisakaristuse mõistmise osas, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega asendada Andro Roosilehele mõistetud vangistus

§ 69

alusel üldkasuliku tööga või jätta vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata või mõista kergem karistus. Vähendada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaega.

1. Süüdistatav märgib, et ta ei ole nõus mõistetud karistuse määraga. On viibinud vangistuse juba 30 päeva ning selle aja jooksul on mõelnud juhtunu üle järele. Kahetseb siiralt oma tegu. Oma teoga on põhjustanud südamevalu ja pettumust oma lastele ja lähedastele. Vanglas viibib esimest korda ja see on suur šokk. Tunneb karistuse raskust ja mõistab teo keelatust. Harjumus vabaneda alkoholiga muredest ja pingetest on toonud teda vanglasse. Soovib vabanedes oma probleemiga tegeleda. 4.1 Varasemad karistused on mõju avaldanud. On suhtunud karistustesse tõsiselt ja täitnud kõiki tingimusi. Aasta vanglas viibides nulliks kõik tema saavutused tööelus. Soovid enda lähedastele tõestada, et selline asi enam ei kordu. 4.2 Vähendada tuleks lisakaristuse pikkust. Ühistransport liigub harva ja tööülesandeid oleks väga raske täita. 4.3 Süüdistatav leiab, et tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ei ole põhjendatud. Maakohtus selgitas, miks on oluline tema jaoks viibida vabaduses kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Temast sõltuvad paljud inimesed ning enne karistuse kandmisele asumist peaks tegema toiminguid, et anda firmaga seonduvad asjad üle. Ilmub vanglasse karistust kandma kui karistus jääb jõusse ja ei hoidu kõrvale.
2. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud teo raskusega ning isiku süü suurusega. Kohus ei võtnud arvesse kõiki otsuse langetamiseks tähtsaid asjaolusid ega põhjendanud vastava karistuse liiki ja määra mõistmist. Andro Roosilet avaldas kahetsust nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil, mida arvestas kohus karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud puudusid. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist, leidis kohus võimalikuks mõista isikule põhikaristuse alla keskmisemäära, mis on proportsionaalne isiku süü suuruse ning ka eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. 3 5.1 Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et maakohus on täies ulatuses ignoreerinud Andro Roosilehe seletusi ega pole nõuetekohaselt põhistanud, miks antud juhul saab karistuseks olla vaid reaalne vangistus. Kohtu järeldus, et süüdistatav ei ole isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele ei tugine tuvastatud asjaoludele. Andro Roosileht tunnistas end täielikult süüdi ning kahetses, mida kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna. Vabaduses on isikul olemas elukoht aadressil XXX. Samas on Andro Roosilehel töökoht firmas MTÜ X, ta on samuti väikeettevõtja ja juhatuse liige mitmetes äriühingutes ja mittetulundusühingutes. Andro Roosileht seletas, et vabaduses olemine on väga tähtis, kuna tema peab ülal pidama oma lapsi ning aitama eksabikaasat, kes õpib ning kellel tuleb operatsioon, mistõttu on tema töövõime pärast seda piiratud. Samas juhib Andro Roosileht ainuisikuliselt firmasid, nendega on sõlmitud erinevad lepingud, mida täitmine pole ilma tema vabaduses olekuta võimalik. Tekkinud olukord viib selleni, et firmade kohustused on täitmata, millega kaasnevad suured võlgnevused, kohtumenetlused, koostööpartnerite kaotus ning äriühingute maksejõuetus. 5.2 Kohus on viidanud varasemale karistatusele, kuid käesoleval ajal on süüdistatava elulised asjaolud niivõrd muutunud, et isikul on väga tugev motivatsioon olla vabaduses ning ta on nõus täitma selleks kõiki nõudeid, mida kriminaalhooldus ette näeb. Andro Roosileht on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Enne käesoleva kriminaalasja raames arutatava süüteo toimepanemist oli viimati Andro Roosileht kuriteo toime pannud rohkem kui 2,5 aastat tagasi. Pärast seda ei ole isik ühtegi õigusrikkumist sooritanud, s.h väärteokorras. Andro Roosileht tegi ära kõik talle eelmise kohtuotsusega määratud ÜKT tunnid, talle polnud mingeid etteheiteid kriminaalhooldaja poolt ning katseaeg kulges probleemideta. Seega alusetud on kohtu viited sellele, et Andro Roosileht olevat oma käitumisega näidanud, et üldkasulik töö ning sellega kaasnevad kontrollnõuded ei ole teda mõjutanud seadusekuulekalt käituma. Nii karistuse kandmise ajal kui ka pikka aega pärast seda käitus isik õiguskuulekalt, seega käitumiskontroll mõjutas teda väga positiivselt. Käesoleva kuriteoni on viinud rasked elulised asjaolud, mille esinemist ka kohus ei sea kahtluse alla. 5.3 Kohtu põhjendused reaalse karistuse mõistmise kohta ei tugine kõikide tõendite analüüsile ega kummuta istungil esitatud süüdistatava ja tema kaitsja argumente taotletava karistuse kohta. Kohus on viidanud sellele, et süüdistatava suhtes on ära proovitud pea kõik seaduses sätestatud ja süüdlast säästvad mõjutusvahendid. Seetõttu asus kohus seisukohale, et tuleb loobuda senistest juba äraproovitud ja kasutuks osutunud mõjutusvahendite kasutamisest. Siinjuures juhib apellant kohtu tähelepanu sellele, et Andro Roosileht pole kunagi vahi all olnud ega reaalset vangistust kandnud. Seega praegu viibib isik kinnipidamisasutuses esimest korda. Vahi all viibitud aeg on avaldanud oma mõju ning käesolevaks ajaks on saavutatud ka šokivangistuse eesmärk, mistõttu on apellandi taotluse rahuldamine oleks kooskõlas nii üldkui ka eripreventsiooni eesmärkidega, kuna nüüd on isiku suhtes kohaldatud mõjutusvahend (osaline reaalne vangistus), mida varasemalt ei rakendatud. Samas on võimalik mõista Andro Roosilehele ka lühemaajalist vangistust, juhul, kui kohus ei nõustu vangistuse ÜKT-ga asendamise või vangistuse osaliselt tingimisi kohaldamata jätmisega. 5.4 Kohus kohaldas süüdistatava suhtes tõkendina vahistamist kohtusaalis karistuse täitmise tagamiseks, täiesti alusetult. Vastavad põhjendused otsuses puuduvad. Vastava tõkendi kohaldamiseks puudusid alused. Andro Roosileht seletas, miks vabadusse jäämine kohtuotsuse jõustumiseni on tema jaoks väga oluline, nimelt suri ema, mida elab isik väga raskelt üle ning 14.05.2022.a pidi toimuma urni matus, samas juhib isik ainuisikuliselt firmasid, millega seoses oli vaja teha vastavaid ettevalmistusi, ning samuti oli vaja korraldada ülalpeetavate elu, juhul, kui mõistetakse reaalne vangistus. Vaatamata isiku ja kaitsja 4 vastavatele taotlustele võttis kohus isikut vahi alla ilma mingi põhjuseta, mis pole õiglane ning näitab kohtu erapoolikut suhtumist süüdistatavasse. 5.5 Apellant leiab samuti, et kohaldatud lisakaristuse pikkus ei vasta levinud kohtupraktikale ega ole proportsionaalne toimepandud teoga. Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid isiku ilma juhtimisõiguseta 1 aastaks jätmist. Kohus piirdus pealiskaudsete väidetega ning ei ole esile toonud neid konkreetse isiku ja juhtumiga seotud asjaolusid, mis tingiksid juhtimisõiguse nii pikaks perioodiks äravõtmist. Samas laieneb lisakaristus kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Andro Roosileht vajab sõiduki juhtimist tööalaselt, kuna töö on seotud objektide, mis asuvad erinevates piirkondade üle Eestis, vahel liikumisega. Töö olemasolu on vajalik nii enda kui ka oma lähedaste ülalpidamiseks. Seega kohaldas kohus karistuse mõistmisel ebaõigesti materiaalõigust. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
3. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, süüdistatava ja kaitsja apellatsioonis toodud väidetega, asub alljärgnevale seisukohale. 6.1 Kolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Andro Roosilehele lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. Kolleegiumil tuleb märkida, et õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt RKKKo nr 3-1-1-79-03, p 11). Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo nr 3-1-1-113-12, p 10; 3-1-1-91-07, p 6.6). Käesoleval juhul on maakohus neid põhimõtteid järginud. 6.2

§ 424

lg 2 sanktsioon näeb ette kuni neljaaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat vangistust. Maakohus on Andro Roosilehte karistanud 1 aastase 6 kuulise vangistusega, mida vähendatud 1/3 võrra. Seega jääb mõistetud karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonides esitatule. 6.3 Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Lisaks on apellandid jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega arvestades Andro Roosilehe jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda on talle maakohtu poolt mõistetud karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, enam kui kohane. 6.4 Andro Roosilehele mõistetud karistus ei ületa tema süü suurust. Karistuse mõistmisel on üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb 5 kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.

§ 424

puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on oluline vahe, kui suures konkreetses alkoholijoobes mootorsõidukit juhiti. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Andro Roosileht juhis mootorsõidukit alkoholijoobes lõpliku tulemusena vähemalt 1,19 mg/l, (2,38‰), seega

§ 424mõttes mitte miinimumi lähedaselt.

Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

1. Kolleegiumil tuleb märkida, et täiesti ainetu on kaitsja apellatsioonis märgitu, et justkui maakohus ei oleks põhjendanud, miks saab antud juhul karistuseks olla vaid reaalne vangistus. Kaitsja on ise apellatsiooni lehekülgedel 2 ja 3 refereerinud maakohtu sellekohaseid põhistusi. Arvestades asjaolu, et Andro Roosilehe karistusandmed eelmiste kuritegude kohta ei ole registrist kustutatud, siis oli maakohus õigustatud võtma aluseks need andmed Andro Roosilehele mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses (tl 44 pöördel-45).
2. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonis toodule vabastada Andro Roosileht koos käitumiskontrolliga osaliselt tingimisi mõistetud karistuse kandmiselt, märgib kohtukolleegium järgmist. Maakohus on asjakohaselt viidanud kohtupraktikas väljakujunenud arusaamale, mille kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt RKKKo nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt RKKKo nr 3-1-1-99-06, p-d 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on kõike ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja kohtupraktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava Andro Roosilehe mõistetud vangistusest osaliselt vabastamata jätab, on maakohus seda siiski teinud. 8.1 Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kolleegium on veendunud, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Andro Roosilehe suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk, kuna ka eelnev põhikaristuse individualiseerimise viis (karistusest tingimisi vabastamine), ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et käesolevas asjas puuduvad alused kohaldada

§ 74sätteid.

Seejuures on süüdistatav eelnevates kriminaalmenetlustes viibinud eelvangistuses 3 päeva ja 2 päeva, mistõttu on isik lühiajaliselt 6 tajunud vabaduspiirangutega seonduvat. Andro Roosilehe käitumine näitab üheselt, et süüdistatav ei ole aru saanud temale varasemalt mõistetud karistuste tähendusest ning konkreetsel juhul ka ohtlikkusest, mida endas kätkeb sõiduauto juhtimine joobeseisundis. Nõustuda tuleb maakohtuga, et eelnevad karistused ei ole omanud mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kuna eelnevad põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et Andro Roosilehele tuleb mõista reaalne vangistus. 9. Seoses apellatsioonis tooduga, et

§ 74

sätteid tuleb kohaldada ka põhjusel, et süüdistatav on saanud aru alkoholi liigtarbimise tagajärgedest, tuleb märkida järgimist. Ainuüksi see, et Andro Roosileht soovib vabaneda alkoholi tarbimisest ning ta on teadvustanud, et kõik tema probleemid on seotud alkoholi liigtarbimisega, ei anna alust kohaldada

§ 74sätteid.

Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, et süüdistatav on sõltuvusprobleeme endale teadvustanud ja soovib nendest probleemidest tulevikus hoiduda. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. 10. Süüdistatav ja tema kaitsja taotlevad

§ 69sätte kohaldamist.

Kolleegiumil tuleb märkida, et kuigi käesoleval juhul on olemas vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga formaalsed eeldused, jätavad apellandid tähelepanuta, et üldkasuliku töö kohaldamisel tuleb arvestada ka materiaalseid eeldusi. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). On ilmselge, et Andro Roosilehe suhtes ei esineks eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut (isiku enda sõnade kohaselt sõltuvusprobleemid alkoholist, korduvalt karistatud, s.h samalaadse kuriteo eest). Seejuures ükski eelnevatest põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest (karistusest tingimisi vabastamine ja vangistuse asendamine üldkasuliku tööga) ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, siis puuduvad asjas materiaalsed eeldused

§ 69kohaldamiseks.

Seejuures kohtupraktika kohasel on

§-s 69 ette nähtud üldkasuliku töö näol tegemist sellise vangistuse alternatiiviga, mille kohaldamata jätmise puhul tuleb isikul asuda reaalset vangistust kandma (üldkasulik töö kui reaalse vangistuse vältimise viimane võimalus).

1. Nõustuda tuleb kaitsjaga, et katseaja ja üldkasuliku töö tegemise aja läbis süüdistatav edukalt ning kuni süüdistuses kirjeldatud kuriteoni suutis ta vältida uute kuritegude toimepanemist. Samas jätab kaitsja tähelepanuta, et süüdistuses kirjeldatud kuritegu on süüdistatava Andro Roosilehe poolt toime pandud kuritegudega samaliigiline ja seetõttu saab tema puhul rääkida retsidiivsest tagasi langemisest endiste eluviiside juurde. Süüdistatava puhul ei ole aasta ja kaheksa kuud (viimane karistus täidetud 24.08.2020) ilma kuritegu toime panemata asjaoluks, mis peaks tekitama veendumuse, et süüdistatav hoidub uute kuritegude toimepanemisest. Seega ei ole kohtu jaoks ustutav, et süüdistatav on võimeline ka ilma reaalselt vangistuses viibimata hoidma end õiguskuulekal teel. Väärib märkimist, et ka kuriteo 7 toimepanemise ajal olid süüdistatavale teada perekondlikud ja tööalased asjaolud (ülalpeetav, abi vajav eksabikaasa, pere ainus toitja, sõlmitud lepingud, kohustused firmas jne), mistõttu need asjaolud ei ole faktorid, mis vähendavad Andro Roosilehe puhul uue kuriteo toimepanemise riski. Kaitsja ja süüdistatava arusaam, et Andro Roosilehest sõltuvad lähedased, tema lapsed ja eksnaine ning kindla elu- ja töökoha olemasolu tingivad automaatselt karistuse asendamise on ekslik.
2. Apellandid on vaidlustanud otsust ka lisakaristuse määra osas. Ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et ka lisakaristuse kohaldamise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud.

§ 50

lg 1 p 1 näeb ette lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt.

§ 50

lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Maakohus on kohaldanud lisakaristuse äravõtmist 1 aastaks, seega alla sanktsiooni keskmise määra. 12.1 Apellatsioonides pole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis tingiksid süüdistatavale mõistetud lisakaristuse määra vähendamise. Andro Roosilehele lisakaristust mõistes on maakohus lähtunud

§-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Seda enam, et varasemalt on isikule kohaldatud lisakaristust

§ 50

lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks, kuid ka see ei ole mõjutanud süüdistatavat uutest kuritegudest hoiduma. Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et kriminaalasjas on lisakaristuse mõistmine toimunud

§ 56alusel ja vastab täielikult karistuse eesmärkidele.

13. Apellandid asuvad seisukohale, et Andro Roosileht on vahistatud ilma ühegi seadusliku põhjenduseta ja rikutud on põhjendamiskohustust. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et maakohus on vahistanud Andro Roosilehe KrMS § 130 lg 41 alusel, kuid lisaks sellele oleks maakohus pidanud ka põhjendama, miks ta asub seisukohale, et Andro Roosileht tuleb vahistada, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. KrMS § 130 lg 41 näeb ette eraldi aluse vabaduses viibiva süüdistatava vahistamiseks kohtuotsuse tegemisel KrMS § 306 lg 1 p-s 9 nimetatud küsimust lahendades. Sellise vahistamisaluse kehtestamise põhiseaduslikuks aluseks on põhiseaduse § 20 p 1 esimene alternatiiv, mis lubab seaduses sätestatud juhtudel ja korras võtta isikult vabaduse süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks. Sarnaselt KrMS § 130 lg-le 4 - kuid erinevalt näiteks sama paragrahvi lõikest 2 - annab KrMS § 130 lg 41 kohtule õiguse võtta süüdistatav vahi alla ilma prokuratuuri vahistamistaotluseta (vt RKKKm nr 3-1-1-94-12, p 14). 13.1 Viidatud lahendis on Riigikohus üheselt märkinud, et vabaduses viibiva süüdistatava vahistamine KrMS § 130 lg 41 alusel on üldjuhul võimalik üksnes kohtuotsusega. KrMS § 130 lg 41 alusel on võimalik süüdistatav vahistada üksnes ühel alusel - talle mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks. Vangistuse täitmise tagamine tähendab sellise olukorra vältimist, kus süüdistatav asub kohtuotsuse jõustumisel vangistuse kandmisest kõrvale hoiduma, s.t ei ilmu KrMS § 414 lg-s 1 ette nähtud korras vanglasse ja läheb pakku. Seega nõustub kolleegium apellantidega, et maakohus pidanuks selleks, et isik KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada, ära näitama need faktilised asjaolud, millest järeldub, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. 13.2 Maakohus on viidanud, et peab vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine ning vahistada süüdistatav kohtusaalis. Maakohus leiab, et tõkendi kohaldamine on vältimatult vajalik, et tagada karistuse täitmine, kuid miks see on vältimatult vajalik otsuse põhjendustest ei selgu. Seega on maakohus rikkunud KrMS § 312 p 7 sätestatud tõkendi 8 kohaldamise põhjendamise kohustust ning tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. 13.3 Tulenevalt KrMS § 312 p 7 sättest tulnuks maakohtul Andro Roosilehe vahistamist põhjendada, näidates need faktilised või süüdistatava isikust tulenevad asjaolud, mis olid aluseks järeldusele, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma (süüdistatava varasem kõrvalehoidumine menetlusest, tema vähesed sotsiaalsed kontaktid Eestis, elukoha puudumine vms). Seejuures süüdistatava karistamine vangistusega iseenesest tõkendi kohaldamiseks alust ei anna. Kolleegium on seisukohal, et maakohtul ei olnud põhjendatud alust kohaldada tõkendina vahistamist ning vahistada süüdistatav kohtusaalist. Veelgi enam, kolleegiumi hinnangul ei esinegi Andro Roosilehe puhul märkimisväärset riski, et karistuse täitmine võiks tema puhul olla raskendatud. Arvestades süüdistatava isikuandmeid, siis on need kõik sellised, mis sisuliselt välistavad võimaluse, et Andro Roosilehe puhul võiks karistuse täitmisele pööramine osutuda riigi jaoks ressurssi nõudvaks ning riigil võiks osutuda võimatuks talle KrMS § 141 lg 1 ettenähtud korras teatise edastamine selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Neil põhjendustel asub kolleegium seisukohale, et Andro Roosilehe vahistamine KrMS § 130 lg 41 alusel oli põhjendamatu ja see tõkend tuleb tühistada. Andro Roosilehe eelvangistuses viibitud aeg tuleb arvestada

§ 68lg 1 alusel karistusaja hulka. 14. Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. Kr

MS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Andro Roosilehele riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb hüvitada kohtuotsusega tutvumise ning kaitsealusega suhtluse eest (60 minutit) ja apellatsioonkaebuse koostamise (75 minutit) eest kokku 122 eurot, millele lisandub käibemaks 24,40 eurot. 14.1 Ringkonnakohus peab iseenesest põhjendatuks ja vajalikuks apellatsioonimenetluses tehtud toiminguid. Samas sätestab advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 108 euro ühes kohtuastmes. Seega on ainsa erandina ette nähtud kohtuistungil osalemine, millise toimingu eest võib ühes kohtuastmes taotleda tasu 108 eurost piirmäära ületavalt. Seega maksimaalseks hüvitamisele kuuluvaks tasu suuruseks kohtuotsusega tutvumise ning kaitsealusega suhtlemise ja apellatsiooni koostamise eest võib käesoleval juhul olla 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot. Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on seega kokku põhjendatud ning kuulub rahuldamisele koos käibemaksuga kokku summas 129,60 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. 15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2, § 342 lg 1, lg 2 p 1, 2 tühistab kolleegium Harju Maakohtu 18. aprilli 2022. a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue kohtuotsuse. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ 9