← Eesti

2-22-3762/9

Obsah (9)§ 1§ 31§ 22§ 56§ 33§ 34§ 35§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 04. mai 2022. a. Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-3762 Tsiviilasi L A ja A Ai avaldu

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksevõime hindamisel tuleb lähtuda üksnes hinnangu andmise hetkeks sissenõutavaks muutunud nõuetest (VÕS § 82 lg 7).

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

7. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, asub kohus seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtule esitatud tõenditega ja ajutise halduri aruandega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Ajutise pankrotihalduri 04.04.2022 esitatud aruande kohaselt võlgnikel puudub turuväärtust omav vara. Mõlemal võlgnikul on pidev sissetulek. L A töötab pereõena xxx, sissetulek on ca 1556,12 eurot (bruto). Lisaks on L Ale määratud xxx, päevamääraga 9,5937 eurot (mis on suurem kui riiklikult kehtestatud päevamäär). L Ale arvestatud töövõimetoetus makstakse isiku soovil xxx kontole xxx. A Aile on alates 09.10.2017 määratud xxx. Võlgnikel on kohustusi summas ca 151 869, 69 eurot. 2

(5)
  1. L ja A Ail on ühiselt võetud kodulaen XXX (aruande lisa 8), mille nõudelt on alustatud täitemenetlust kahe võlgniku vastu. 21.03.2022 seisuga on võlgnikel kohtutäitur M K büroo ees kohustusi 146 444, 05 eurot. Kohtutäitur M K büroos on avatud ka Harju Maakohtu 10.09.2012 a. kohtuotsusel või määrusel tsiviilasjas 2-10-42616 põhinev nõue, millega tuleb võlgnikul veel maksta 5 425, 64 eurot. Tegemist on xxx sõidukiliisingu lepingust XXX tuleneva käenduse nõudega xxx. Võlgnike sõnul on maksejõuetuse põhjuseks eelkõige kogu Euroopat mõjutanud majanduskriis, mille tagajärjel ei suutnud võlgnikud õigeaegselt võetud laene tasuda.
  2. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale infole tuginedes ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku tegevuses esialgu kuriteo tunnuseid. Esialgsel hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel

§ 22lg 5 mõttes.

10. Praegustel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi teada ei ole. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetulekuid sellisel määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et võlgnik on

§ 1

lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb

§ 31lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks.

11.

§ 31

lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. 12. Kohus nimetab pankrotihalduriks Terje Eipre, kes vastab

§ 56nõuetele ja kes on andnud selleks nõusoleku.

13.

§ 31

lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). 14. Tulenevalt

§ 34

lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. 15. Kohus selgitab, et

§ 35

lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud

-ses ettenähtud tagajärjed. 16.

§ 35

lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. 17. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. 3

(5)18. Vastavalt

§ 23

lõikele 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama sätte lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kulunud aeg, ülesannete maht, keerukus ja ajutise halduri kutseoskus. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on

§ 23lg 3 kohaselt 130,80 eurot, lisandub käibemaks.

130,80 eurot on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (kuupalga alammäär on 2022. aastal 654 eurot + km). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vastavalt

§ 23

lõikele 2 on ajutine haldur lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse (aruande lisa 13). Ajutine haldur on tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud vastustega järelpärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid. 19. Vastavalt

§ 23

lõikele 4: kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär on 2022. aastal 654 eurot (tasule lisandub käibemaks 130,80 eurot), kokku 784,80 eurot. 20.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

  1. Terje Eipre on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, milles palub määrata ajutise halduri tasuks 1569,6 eurot (12 tundi x 130,8 eurot), tasule lisandub käibemaks 20% ehk 313,92 eurot. Palgafond on kokku 1883,52 eurot koos käibemaksuga.
  2. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on põhjendatud ja õiglane ning võtab arvesse pankrotihalduri töö mahtu, keerukust, kutseoskust, kogemust ning professionaalse taseme jätkusuutlikust.
  3. Kuna võlgnikel puuduvad vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks, siis tuleb hüvitada ajutise halduri taotlusel tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kogusummas 784,80 eurot riigi vahendite arvelt. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 1 098,72 eurot tuleb välja mõista võlgnikutelt solidaarselt. 24.

§ 23

lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. 25. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(5)Fred Fisker Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.