Obsah (7)
§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-141669 Tsiv
) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx ja A Z sõlmisid interneti vahendusel 21.04.2019 lepingu. Lepingu sõlmimisel avati Kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses. Kostja on Talle avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses võtnud laenu kuus
(6)korda. Kostja on taotlenud kostjale avatud krediidilimiidi raames ja vastavalt esialgse võlausaldajaga sõlmitud kliendilepingu 5.4.1. raames laenu kuus
(6)korda, kokku 5248,00 eurot : 1) 21.04.2019.a summas 300,00 eurot; 2) 02.05.2019.a summas 50,00 eurot; 3) 02.05.2019.a summas 650,00 eurot; 4) 25.05.2019.a summas 950,00 eurot; 5)03.06.2019.a summas 3000,00 eurot; 6) 11.08.2019.a summas 298,00 eurot. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja Kostja jäi xxx-le võlgu kolm järjestikust osamakset, mistõttu xxx ütles Kostjaga sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja nendele ei reageerinud. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le koos kõikide seadusest ja kliendilepingu p 10 ja nõude loovutamise lepingust nr 011210 tulenevate õigustega. Hageja arvestab intressi antud laenu kasutamise perioodi eest. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks oli 45,30 % aastas ja krediidikulukuse määr 56 % aastas. Poolte kokkuleppekohaselt oli laenukasutamise tasuks kokkulepitud laenuperioodi eest 4224,97 2 eurot. Sõlmitud laenulepingu punkti 6.2 kohaselt kohustus Kostja tagastama maksepäevaks lepinguga määratud igakuise kohustusliku laenu tagasimakse summa, millele lisandus laenuandja poolt väljaarvestatud intressisumma. Kuna Kostja ei pidanud kinni kohustusest tasuda igakuist kohustuslikku laenutagasimakse summat ja oli makseviivituses kolme üksteisele järgneva laenu osamaksega (Kostja poolt jäid tasumata 20.10.2019.a osamakse osaliselt, 20.11.2019.a osamakse täielikult, 20.12.2019.a osamakse täielikult), siis xxx ütles 09.01.2020.a Kostjaga sõlmitud laenulepingu ülesse ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Hageja nõuab Kostjalt viivist 0,06 % tagastamata laenu summalt päevas, kuna poolte kokkuleppe kohaselt oli viivisemääraks 0,06 % päevas tagastamata laenu summalt. Laenu tagastamise tähtajast 09.01.2020.a käesoleva ajani on möödunud 805 päeva. Hageja arvestab viivise alates 10.01.2020.a tagastamata laenupõhiosalt 4904,41 eurot ja on arvestanud perioodi 10.01.2020.a kuni 23.03.2022.a viivist summas 4904,41 € x 804 p x 0,06% määras viivise protsent = 2369,89 eurot. Samuti palub Hageja Kostjalt välja mõista alates 24.03.2022.a, kuni põhinõude summa 4904,41 eurot täitmiseni viivist 0,06% tagastamata laenu summalt päevas. Seega seisuga 23.03.2022 on kostja võlgnevus ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le: tagastamata laenusumma 4904,41 eurot, intress summas 550,54 eurot, viivis summas 2369,89 eurot, kokku 7824,84 eurot. Juhul, kui kohus peaks leidma, et xxx ja Kostja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut ja kohus ei rahulda Hageja nõuet Kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust, siis alternatiivse nõudena esitab Hageja Kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Alusetult saadud summa tagastamine. Kostja arveldusarvele on kantud 5248 eurot (Lisa nr 3 – maksekorraldus). Kostja on olnud teadlik, et summa, mis on xxx poolt Kostja arveldusarvele kantud on alusetult saadud ja Kostja ei ole 5248 eurot ei xxx-le, ega Hagejale tagasi kandnud. 23.03.2022.a seisuga on tagastamata laenu jääk 4100,65 eurot. Vastavalt VÕS § 1035 sätestatule, võlgneb kostja hagejale seisuga 23.03.2022.a lisaks tagastamata põhisummale: Samuti tuleb kostjalt välja mõista alates 10.01.2020 (päev peale laenu tagastamise tähtaja lõppu) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt 4100,65 eurot perioodil 10.01.2020 kuni 23.03.2022 viivist summas 4100,65 x 804 p x VÕS § 113 lg 1 toodud määras viivise protsent = 721,74 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 7824,84 eurot, millest laenu põhiosa summas 4904,41 eurot, laenu intress summas 550,54 eurot, viivis summas 2365,89 eurot; alates 23.03.2022.a kuni põhinõude summa 4904,41eurot täitmiseni viivist 0,06% tagastamata laenu summalt päevas. Juhul, kui kohus peaks leidma, et xxx ja Kostja vahel ei ole sõlmitud kehtivat laenulepingut või laenuleping on tühine ja kohus ei rahulda Hageja nõuet Kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust, siis alternatiivse nõudena esitab Hageja Kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 4823,39 eurot. Lisaks palub Hageja Kostjalt sellisel juhul välja mõista alates 23.03.2022.a, kuni põhinõude summa 4100,65 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks viimase poolt tasutud riigilõiv summas 700,00 eurot, õigusabikulud summas 100,00 eurot ning alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude summa 800,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus 3 kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 07.05.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt
§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
§ 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Kohtukulud on
§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 700 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I sätestatud määrale, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 700 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
§ 175
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 150 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 850 eurot (700+150).
§ 177
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (850 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§ 178
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4