Obsah (5)

§ 13§ 362§ 361§ 29§ 364

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1421 Määruse tegemise koht ja aeg Tartus, 2. juulil 2022 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 04.07.2022) Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Politse

) alusel 48 tunniks kinni. 2. PPA esitas 02.07.2022 Tartu Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Taotluse õiguslikuks aluseks on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (

) § 362 lg 2, § 361 lg 1 ning lg 2 p 1, 2, 4,

1. Taotluse faktilised alused on järgmised: - isikusamasust ei ole võimalik tuvastada, kehtiv isikut tõendav dokument puudub; - isik esitas võltsitud dokumendi (Ukraina sisepassi); - isiku kodakondsust ei ole võimalik tuvastada. Ukraina saatkonnast saadud esialgse teabe 1 põhjal ei ole tegemist Ukraina kodanikuga, kirjaliku vastuse saamine võtab aega; - isiku eesmärgiks oli liikuda läbi Eesti edasi Iirimaale, isik ei soovi tagasi pöörduda Ukrainasse; - isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel, vaid tegi seda siis, kui sai aru, et tema edasine liikumine on takistatud. Isik ei ole ajutise kaitse saaja, kuna ta viibis sõja puhkemise ajal ja enne seda Venemaal kinnipidamisasutuses. Järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna puudub reisidokument, mida hoiule võtta, isikul oli plaan edasi liikuda Iirimaale ning PPA-l puudub isiku suhtes usaldus. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt lahkuda soovitud riiki.
2. Puudutatud isik kinnitas kohtuistungil, et tema nimi on X (kohtuasja dokumentide põhjal on võimalik nimekuju ladina tähtedega ka X), sünniaeg 03.04.1977 ja ta on Ukraina kodanik. Isik selgitas, et ta saabus viimati Ukrainast Venemaale aastal 2016, vangistati ja viibis vangistuses kuni Eestisse saabumiseni. Ta ei ole toime pannud kuritegusid, ta kandis karistust selle eest, et ta kandis Venemaalt Ukrainasse oma perele raha. Ta ei oska seletada, miks tema passis puuduvad turvaelemendid, pass oli pikka aega Venemaa ametivõimude käes. Tal ei ole kunagi olnud rahvusvahelise kehtivusega passi. Ukraina ja Venemaa vahel reisis ta sisepassiga. Kui Ukraina saatkonna töötaja ütles, et ta ei ole Ukraina kodanik, siis on see vale. Tema pere (elukaaslane ja lapsed) on Iirimaal ja said seal ajutise kaitse. Ta soovib siirduda pere juurde, või et pere tuleks tema juurde Eestisse. Tal on kinnitus selle kohta, et Iirimaa on valmis teda vastu võtma. Kui teda kinni ei peeta, siis ta läheb Ukraina saatkonda ja saab endale kiiresti vormistada reisidokumendi. KOHTU SEISUKOHT
3. PPA palus kuulutada menetluse kinniseks, kuna

§ 13lg 1 alusel ei ole rahvusvahelise kaitse menetlus avalik.

Kinniseks kuulutamine toimub rahvusvahelise kaitse taotleja huvides. Puudutatud isik ei olnud menetluse kinniseks kuulutamisega nõus. Kohus määras istungil, et menetlust kinniseks ei kuulutata, kuna puudutatud isiku nõusolekuta ei ole see kohtu hinnangul võimalik (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 2 ja lg 3). 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 1 ja 2 kohaselt järgib kohus lihtmenetluses üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Muuhulgas võib kohus lihtmenetluses protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. 6.

§ 362

lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 2

§ 361

lg 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada seaduses sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Alusteks, mis lubavad rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, on muuhulgas - isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine (lg 2 p 1); - isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine (lg 2 p 2); - rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (lg 2 p 4); - on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (lg 2 p 5). 7. Kohtu hinnangul on alus puudutatud isiku kinnipidamiseks olemas.

§ 361lg 2 p 1 ja 2 kohaldamise eeldused on täidetud.

Isik esitas passi, mis kontrollimisel osutus täielikuks võltsinguks. Ukraina saatkonnast ei ole seni õnnestunud saada kinnitust isikusamasusele ja isiku kodakondsusele. Isikul oli kaasas mitmeid samale nimele vormistatud dokumente (isiku kohta Venemaal tehtud kohtulahendid, kinnipidamise õiend). Kuid isikusamasus nendes dokumentides tugineb samale võltsinguks tunnistatud passile, kuna isiku selgituse põhjal on see pass dokument, mille alusel ta Ukraina ja Venemaa vahel reisis. Puudub seletus sellele, miks isiku passis ettenähtud turvaelemente ei ole. Kahtlus isikusamasuses ja kodakondsuses ning isiku valduses olev võltsinguks tunnistatud dokument on kaalukad asjaolud ning annavad kohtu hinnangul aluse isikut kinni pidada. 8. Täidetud on ka

§ 361lg 2 p 4 kohaldamise eeldused.

Puudutatud isiku väited ja õiguslik olukord vajavad põhjalikku kontrollimist ja analüüsi. Isikul oli algselt kindel tegevuskava - liikuda Eestist edasi ja reisida Euroopas Ukraina sisepassi alusel. Isiku arusaam oma õigustest ja võimalustest ei ole kuigi hea (vt ka määruse punkti 9). Kohtuistungil möönis isik ühe võimalusena tagasipöördumist Ukrainasse. Millised on puudutatud isiku õigused ja võimalused, see sõltub väga suuresti sellest, kas leiab kinnitust isikusamasus, isiku kodakondsus ja asjaolu, et isikul on Iirimaal ajutist kaitset saavad perekonnaliikmed Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses. Kohtule on esitatud ühingu Jewish Representative Council of Ireland e-kiri, milles on öeldud, et Iirimaal on ajutise kaitse saanud puudutatud isiku elukaaslane ja lapsed. Kuid tegemist ei ole Iirimaa riigi ametliku dokumendiga, vaid heategeva organisatsiooni e-kirjaga, et ta on valmis osutama puudutatud isikule abi. Lisaks esitati koos e-kirjaga ärakiri samast passist, mis osutus võltsinguks. Kohus selgitas kohtuistungil puudutatud isikule, et tal oleks mõistlik kasutada õigusabi, ning selgitas riigi õigusabi taotlemise korda. Puudutatud isik palus kohtul edastada määruse oma advokaadile Alla Jakobsonile. Kohus edastas advokaadile resolutsioonmääruse ja selgituse, kuid advokaadibüroo vastas, et vandeadvokaat Alla Jakobsonil ei ole sõlmitud õigusabilepingut puudutatud isiku esindamiseks. 9. Kohtu hinnangul ei ole täidetud VKRS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise tingimused. On tõsi, et puudutatud isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe Eestisse saabudes. Kuid selle põhjuseks võis olla isiku arvamus, et Ukraina kodanikuna võib ta praegu vabalt Euroopa Liitu saabuda ja tal on võimalik Ukraina sisepassi alusel Iirimaale reisida. Õiguslikult on rahvusvaheline kaitse, ajutine kaitse ning Ukraina kodanikele ja nende perekonnaliikmetele praegu täiendavalt loodud võimalused erinevad, aga inimese seisukohalt vaadatuna võivad nad olla väga sarnased. Eeltoodu ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust, kuna isiku 3 kinnipidamiseks piisab ka ühe VKRS § 361 lg 2 sätestatud aluse esinemisest. 10.

§ 29lg 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi praegusel juhul olla tõhusad.

Isikul puudub reisidokument või kehtiv isikut tõendav dokument, mida hoiule võtta. Isikul oli kavatsus kasutada Eestit transiidiks, sel juhul ei saa olla kindel, et isik järgib kindlaksmääratud kohas elamise ja teavitamise nõudeid. Isiku senine tegevus ei anna alust arvata, et isik jääb Eestisse ja järgib tema suhtes kehtestatud piiranguid. Esinevad vähemalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 68 p 2 ja 3 nimetatud asjaolud. Eeltoodud põhjustel ei saa isiku kinnipidamist pidada ka ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada isikusamasuse, isiku kodakondsuse ja muude tähtsust omavate asjaolude tuvastamist ning sellekohase vajaduse tekkimise korral isiku väljasaatmist. 11. Kokkuvõttes on praeguse kohtuasja asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kohus rahuldab taotluse. 12.

§ 364

lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest, kui kinnipidamise alused on ära langenud. Kohus selgitas eespool, et käesolevas asjas on esmatähtis isikusamasuse ja isiku kodakondsuse kindlakstegemine ning määrava tähtsusega ka asjaolu, et isikul on Iirimaal ajutist kaitset saavad perekonnaliikmed. Oma isiku ja kodakondsuse tõendamiseks saab puudutatud isik ka ise palju ära teha, eelkõige võtta ühendust saatkonnaga ja esitada taotluse reisidokumendi saamiseks. Kohtu hinnangul tuleb PPA-l puudutatud isiku kinnipidamise vajadus üle vaadata, kui tema esitatud isiku- ja kodakondsuse andmed ja andmed Iirimaal ajutist kaitset saavate perekonnaliikmete kohta leiavad ametlikult kinnitust ning ei ole ilmnenud uusi aluseid isiku kinnipidamiseks. 13. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub haldustoiminguks loa andmise määrus selle kättetoimetamisel taotlejale ehk PPA-le. Määruse vaidlustamise korda selgitas kohus määruse alguses. 14. Kohus asendab HKMS § 175 lg 5 ja

§ 13lg 2 alusel määruse avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4