lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav L.N ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: OÜ F , elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 24.10.2010 kuni 25.10.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 25.10.2010 Varasem karistatus:
S §
S §
S § 69 alusel mõisteti üldkasulik töö 238 tundi tähtajaga 10 kuud. Kaitsja Advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON 1. L.N süüdi tunnistada KarS §
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 45 (nelikümmend viis) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni (143,80 €).
lg 2 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse katse toimepanemises, taas 24.10.2010 kella 19.10 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuvast MEOÜ kauplusest M püüdis võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada ühte 200 ml mahlajooki „Zoo“ maksumusega 3.90 krooni, pannes nimetatud kauba endale taskusse ning möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna L.N peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega L.N , olles isikuks, keda on varem karistatud süstemaatilise varguse toimepanemises, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS §
Kohtuistungil süüdistatav L.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 24.10.2010 koostatud MEOÜ avaldusest nähtuvalt 24.10.2010 kell 19:10 MEOÜ kaupluses aadressil XXX L.N ületas kassajoone, jättes maksmata MEOÜ-le kuuluva kauba (mahlajook Zoo) eest 3,90 krooni. MEOÜ esitab tsiviilhagi summas 3,90 krooni. Kaup tagastati kauplusele. (t/l 2) 24.10.2010 koostatud õigusrikkuja üleandmise aktist nähtuvalt 24.10.2010.a. kell 19:10 MEOÜ kaupluses aadressil XXX L.N ületas kassajoone jättes maksmata MEOÜ-le kuuluva kauba eest. Turvakontrolli käigus avastati L.N ´i juurest MEOÜ-le kuuluv mahlajook Zoo maksumusega 3,90 krooni. (t/l 3) 10.11.2010 koostatud kannatanu esindaja AA´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 24.10.2010.a. kella 19.10 paiku, MEOÜ kaupluses, aadressil XXX, meesterahvas võttis mahlajooki 200ml „ZOO" maksumusega 3,90 krooni ning möödus kassast jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Mahla pakend oli rikutud ja sellega seoses soovib MEOÜ esitada tsiviilhagi summas 3,90 krooni. Antud mahlajook on kiiresti riknev kaup ning kuulus mahakandmisele. (t/l 5-6) 24.10.2010 koostatud tunnistaja AM´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 24.10.2010 kell 19:08 tema olles tööl aadressil XXX asuvas M kaupluses sisevalvetöötajana märkas 30 aastast meesterahvast tumedates riietes, kes võttis riiulilt midagi ja pani selle endale taskusse. Kell 19:10 möödus meesterahvas kassast ning peeti kinni tunnistaja poolt. Kontrolli käigus 3 avastati meesterahva juurest tasumata jäetud mahlajook maksumusega 3,90 krooni. Kaup tagastati kauplusele rikutult. (t/l 10-11) Harju Maakohtu 20.05.2010 otsuse nr 1-10-2430 väljatrükist nähtuvalt mõisteti L.N ´ile KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud, KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 238 tundi tähtajaga 10 kuud. (t/l 39-42) 25.10.2010 koostatud kahtlustatava L.N ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 24.10.2010 läks ta M kauplusesse, mis asub XXX tänaval, selleks et osta mahla. Läks müügisaali sisse, ning võttis mahla ja pani selle omale taskusse. Tal oli kaasas 10 krooni ja lootis, et äkki turvamees ei märka, et ta pani mahla taskusse. Tahtis hiljem midagi muud osta selle 10 krooni eest. Läks müügisaalist välja läbi kassaderivi. Tema juurde tuli koheselt turvamees ning palus, et näidata temale, mis tal taskus on. Turvamees viis ta turvaruumi. Turvaruumis võttis jopetaskust mahla ise välja. Turvatöötaja kutsus välja politsei. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. (t/l19-21) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 24) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava L.N´i süüd tunnistavad ütlusi, kannatanu esindaja AA´i ütlusi, tunnistaja AM´i ütlusi, MEOÜ avaldust, õigusrikkuja kinnipidamise akti, Harju Maakohtu 20.05.2010 otsuse väljatrükki, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava L.N´i käitumine kvalifitseeritud KarS §
S §
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest viimase aasta jooksul 29.10.2010 ja 20.05.2010 ning uuesti pani ta toime samalaadse süüteo 24.10.2010. Sellist käitumist võib kohtu hinnangul hinnata väljakujunenud elulaadiks ja põhiliseks viisiks vajalike vahendite saamisel ning kohtu arvates on selline süütegude toimeopanemine kvalifitseeritav süstemaatilisena KarS § 199 lg 2 mõttes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 24.10.2010 kella 19.10 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuvast MEOÜ kauplusest M püüdis L.N varastada ühte 200 ml mahlajooki „Zoo“ maksumusega 3.90 krooni, pannes nimetatud kauba endale taskusse ning möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna L.N peeti kinni turvatöötaja poolt ja tal ei õnnestunud varastatut oma kasuks pöörata. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §
Kohtueelsel menetlusel on MEOÜ esitanud tsiviilhagi 3,90 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastata püütud ja rikutud mahlajoogi maksumust. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud varguse katsega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekkinud varaline kahju 3,9 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega 4 VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista L.N´ilt MEOÜ kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel kahetsenud süüteo toimepanemist, kuid järjestikuste varguste süstemaatiline toimepanemine ja sellele järgnevalt uue varguse toimepanemine ajal, mil süüdistatav pidi tegema üldkasulikku tööd, millest on tal tehtud vaid pool määratust, viitab sellele, et süüdistatava poolt varavastase süüteo toimepanemine oli eesmärgipärane ja teadlik käitumine ning kohus suhtub avaldatud kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd süüdistatava käitumine näitab, et kahetsus ei ole siiras. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitaks ka järjekordse varguse toimepanemine. Kohtuistungil esitas süüdistatav kohtule tutvumiseks koopia tööettevõtulepingust, mille kohaselt on süüdistatav töötanud alates 01.11.2010 ning süüdistatava sõnade kohaselt on tema lepingut pikendatud aasta võrra. Süüdistatava sõnade kohaselt saab ta ka pensioni 1200 krooni kuus, millele lisanduv töötasu 1900 krooni kuus ning oma sõnade kohaselt saaks ta rahalise karistuse tasumisega hakkama, kuigi tema arvest võetakse maha ka kohtutäituri poolt seni menetluses olevad rahalised nõuded. Arvestades taolisi asjaolusid, leiab kohus, et süüdistataval on olemas rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks, kuigi need vahendid on tekkinud hiljaaegu ja ei ole kuigi suured. Samas asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning tekitatud varaline kahju on väga väike, mistõttu vangistuse kohaldamine, mis tingiks automaatselt KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 sätete kohaldamise, ei oleks otstarbekas. Peale selle on süüdistataval tegemata üle poole temale määratud üldkasulikust tööst ning KarS § 65 lg 2 sätete kohaldamise tulemusena tuleks süüdistatavale mõista liitkaristus, mis kokkuvõttes ei oleks kuigi lühiajaline, kuid samas ei oleks proportsioonis isiku süüga. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada kergemaliigilist karistust ja isiku vabadust piirav karistus tuleks jätta käesolevas kriminaalasjas kohaldamata. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüteo tulemusena tekitati kannatanule varaline kahju, mis oli väga väike ning süüdistus on esitatud ühes episoodis, mille käigus rünnati väheväärtuslikku vara. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras, jättes mõistetava rahalise karistuse täitmisele iseseisvalt ja eraldi Harju Maakohtu 20.05.2010 otsusega mõistetud teiseliigilisest karistusest. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.