KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-738 Tsivi

§ 101lg 3-5 alusel arvestatud summa.

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
2. Hageja on kostja isa. Harju Maakohtu 28.06.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-4924 mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja seaduslikul esindajal on lisaks kostjale veel 3 last, ta saab igakuiselt lastetoetust ja lasterikka pere toetust. Tartu Ülikooli
3. aasta alguses valminud uuringu kohaselt on tegelik lapse keskmine ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 180 eurot kuus. Käesoleval ajal on baassummaks 200 eurot kuus. Hageja on seisukohal, et elatist tuleb vähendada seoses õigusliku olukorra muutumisega. Hageja palub alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni vähendada kostjale makstava elatise suurust 188,14 euroni kuus, mida indekseeritakse vastavalt kehtivale perekonnaseadusele. Kostja seisukohad
4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja igakuised vajadused on suuremad kui hageja poolt makstav elatis. Kostja peres kasvab lisaks temale veel 3 alaealist last, kelle kõigi ülalpidamises on oma osa nii lapsetoetusel kui lasterikka pere toetusel. Lisaks võidakse lasterikka pere toetuse maksmine iga hetk lõpetada, sest üks lastest on saamas 18-aastaseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 28.06.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-4924 on hagejalt välja mõistetud kostja kasuks igakuine elatusraha alates 28.03.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni (so kuni xxxx) 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (dtl 4-6). Ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid kohtulahendis tuvastatud ei ole.
6. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 5.

(perekonnaseadus) § 2172 lg 1 kohaselt kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 6. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks 2 tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-21-124-15, p 11). 7.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on järgmised (dtl 154155): eluasemekulud (kommunaalkulud ja üür) toit transpordikulud majapidamiskulud sidekulud (STV internet ja TV) kool, mobiilside ja huviharidus (jalgpall, laager) riided ja jalanõud (sh trenniriided) vaba aeg hügieenitarbed taskuraha lauaarvuti ja mobiiltelefoni amortisatsioonikulu kokku 52,79 165,65 7,85 17 5,30 143,70 127,36 35 25 20 25 624,65 Kohtule on kostja kulude kohta esitatud kostja ema kontoväljavõtted (dtl 80-126), millel on välja toodud kulud toidule, riietele, autokütusele, huviharidusele ja kommunaalkuludele. Samuti on kohtule kostja kulude tõendamiseks esitatud erinevate rõiva- ja jalatsipoodide, toidupoodide ning elektroonikapoodide kviitungeid (dtl 127-136). Kostja seaduslik esindaja on selgitanud, et eluasemekulude arvestamisel on arvesse võetud üürikulu ja eluasemega seotud kommunaalkulusid. Kohtule esitatud üürilepingu (dtl 137-138) kohaselt on kostja elukohaks oleva eluruumi üürisummaks 129,79 eurot kuus ning eluruumi kasutavad lisaks kostjale tema kolm venda ja ema. Nähtuvalt ema Xxxx konto väljavõttest tasub ta üürilepingus märgitud kontole igakuiselt 300 eurot (maksed Raadiku Arendus OÜ-le) ning STV AS-ile 26,50 eurot kuus. Kulu eluasemele kokku on 326,50 eurot, millest kostja osa on 65,30 eurot.

2. Kostja on xxxx. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu 1 kohaselt on keskmine toidukulu 712aastaste laste vanusegrupis 107 eurot lapse kohta. Kostja toidukulud on kostja esindaja väidete kohaselt 165,65 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd kostja saab 3 kuu pärast xxxx ja tegeleb aktiivselt spordiga, siis on lapse päevane energiavajadus suurem ning seega on kostja toidukulu keskmisest mõnevõrra suurem. Võttes arvesse asjaolu, et hinnad on võrreldes uuringu läbiviimise ajaga tõusnud, samuti asjaolu, et kostja tegeleb aktiivselt spordiga, peab kohus kostja põhjendatud toidukulude suuruseks 130 eurot. Uuringu kohaselt on keskmine koduse majapidamise kulu 7-12aastaste laste vanusegrupis 12 eurot kuus. Võttes arvesse hindade tõusu peab kohus kostja majapidamiskulusid summas 17 eurot põhjendatuks.
3. Kostja on selgitanud, et kulud huviharidusele (jalgpallikool) koosnevad lisaks igakuisele treeningute tasule veel laagrite ja turniiride osalustasudest, mis jäävad vahemikku 70-360 eurot, kuid enamasti on 125-250 eurot (dtl 155). Kohtule esitatud kontoväljavõtetest (dtl 80113) nähtuvad igakuised maksed MTÜ-le J summas 50 eurot. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja poolt kohtule esitatud J OÜ, Xxxx, Xxxx ja H OÜ arvetega (dtl 156161) ei saa lugeda tõendatuks kostja kulusid turniiridel osalemise ja spordilaagri majutuse eest kokku 1 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf 3 5114 euro ulatuses. Viidatud arvetest nähtuvalt on arved esitatud MTÜ-le J, mitte isiklikult kostja seaduslikule esindajale. Samuti ei nähtu nimetatud arvetest, et arved kajastaksid nimelt kostja osalustasusid ja majutust spordilaagris, mistõttu peab kohus põhjendatuks hageja kahtlusi, et arved kajastavad terve meeskonna kulusid, mitte ühe osaleja/lapse kulusid. Jalgpall on meeskonnaala, mitte individuaalala ja seetõttu pole usutav, et jalgpalliklubi saadab võistlustele üksiku mängija, mitte terve meeskonna. Kohus peab usutavaks, et spordilaagrites ja võistlustel osalemise kulud lisanduvad igakuisele jalgpallitrenni kulule, kuid kohtule esitatud dokumentide põhjal ei saa tõendatuks lugeda kostja väidet, et laagrite ja turniiride osalustasud on 70-360 eurot lapse kohta. Kostja on märkinud ühe spordilaagri hinnana 250 eurot, so ca 20 eurot kuus. Kohus peab kostja huvihariduse (jalgpallikool) kulusid põhjendatuks 60 euro ulatuses kuus, millele lisandub kulu ühes spordilaagris osalemiseks. Kulu harilikele koolitarvetele ei ületa kohtu hinnangul 20 eurot kuus, so kulu koolile ja huviharidusele hinnanguliselt kokku ei ületa 100 eurot kuus.
4. Uuringu kohaselt on keskmine riiete ja jalatsite kulu 7-12aastaste laste vanusegrupis 63 eurot kuus. Kostja kulud riietele ja jalatsitele moodustavad kostja väiteil 127,36 eurot. Kostja esindaja on selgitanud, et riiete ja jalatsite kulu sisaldab ka kulusid trenniriietele. Võttes arvesse asjaolu, et hinnad on võrreldes uuringu läbiviimise ajaga tõusnud, samuti asjaolu, et kostja riiete ja jalatsite kulu sisaldab kulusid trenniriietele ja -jalatsitele, peab kohus kostja riiete ja jalatsite kulusid põhjendatuks summas 90 eurot kuus. Uuringu kohaselt on keskmine kulu vaba aja veetmisele 7-12aastaste laste vanusegrupis 29 eurot. Kostja väidete kohaselt on tema vaba aja veetmise kulu 35 eurot kuus. Võttes arvesse elukalliduse tõusu peab kohus kostja vaba aja veetmise kulu summas 35 eurot põhjendatuks. Kostja väidete kohaselt on tema hügieenitarvete kulu 25 eurot kuus. Uuringu kohaselt on keskmine hügieenitarvete kulu 712aastaste laste vanusegrupis 8 eurot kuus. Asjaolusid, mille tõttu võiks nimetatud kulu hinnata keskmisest kõrgemaks, kostja välja toonud ei ole. Võttes arvesse elukalliduse tõusu peab kohus põhjendatuks hügieenitarvete kulu summas 15 eurot. Kohus peab kostja transpordikulude suurust ja taskuraha suurust põhjendatuks, kuna kostja vastavad kulud on väiksemad või samas suurusjärgus kui uuringus märgitud 7-12aastase lapse transpordikulud (40 eurot) ja taskuraha kulu (20 eurot). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et lauaarvuti ja mobiiltelefoni kulu näol on tegemist kuluartikliga, mida ei saa lapse esmavajaduseks pidada. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on mobiiltelefon ja lauaarvuti. Kohtu hinnangul on kulu tehnikale mõistlikus ulatuses vajalik, et arvutis saaks teha koolitöid ning telefoni oleks võimalik kasutada helistamiseks. Tehnikat ei osteta eelduslikult ka ainult üheaastaseks kasutamiseks, vaid vähemalt 3 aastaks. Kohtu hinnangul on kostja kulud tehnika soetamiseks mõistlikud (900 eurot : 36 kuud).
5. Kohus asub seisukohale, et kostja igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud (kommunaalkulud ja üür) toit transpordikulud majapidamiskulud sidekulud (mobiilside) kool ja huviharidus riided ja jalanõud (sh trenniriided) vaba aeg hügieenitarbed taskuraha kulu arvuti ja telefoni soetamiseks kokku 65,30 130 7,85 17 20 100 90 35 15 20 25 525,15 4
6. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kehtiva

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil.
2. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et kostja emal on 4 alaealist last ja ta saab lastega seotud toetusi. Kostja väidete kohaselt ei ole lasterikka pere toetuse arvestamine põhjendatud, sest toetuse maksmine võidakse iga hetk lõpetada, kuna üks lastest on saamas 18-aastaseks. Rahvastikuregistri andmetel on kostja emal 4 alaealist last, vanim laps saab 18-aastaseks alles xxxx.

§ 101

lg 5-järgsed toetused kokku on 620 eurot kuus (lasterikka pere toetus 300 eurot, lapsetoetus 2 x 60 eurot ja 2 x 100 eurot), st kostjale langev osa on 155 eurot (620 : 4) ning toetustega katmata osa on 370,15 eurot (525,15 - 155). Jagades kohustuse anda kostjale ülalpidamist lapsevanemate vahel võrdselt, on hagejale langeva kohustuse suurus 185,05 eurot kuus (so 370,15 : 2). 15. Kohus rahuldab hagi ning muudab 28.06.2017 kohtulahendit selliselt, et hagejal tuleb maksta kostjale alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni elatist 188,14 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101lg 3-5 alusel arvestatud summa. 16. Tulenevalt Ts

MS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5