1-22-3118/17

(21257000217)Kohtunik Piia Jaaksoo Kriminaalasi J T süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi Prokurör Kaitsja Indrek Kalda Taotlus Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Indrek Kalda taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks J T suhtes KrMS § 202 alusel Süüdistatav J T - ik XXX, elukoht XXX, karistamata Advokaat Imbi Seimar RESOLUTSIOON 1. Lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas 1-22-3118

(21257000217)J T süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.

1. J T on kohustatud 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest, s.o
2. veebruariks 2023 läbima sotsiaalprogrammi Hoolivad Isad.
3. Kui J T ei täida talle käesoleva määruse p-s 2 pandud kohustust, uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega.
4. Edastada kohtumäärus prokurörile, kaitsjale ja J T’le. Edasikaebe kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. PROKURÖRI TAOTLUS Prokurör esitas 16.08.2022 kohtuistungil kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks J T suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. J T süüdistatakse selles, et tema, viibides 05.10.2021 hommikul ajavahemikul kella 08.20 kuni 08.30, xxx territooriumil tungis kallale xxx P A T’le, kellele lõi ühel korral lahtise käega tuharate piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega xxx füüsilist valu, mille tagajärjel xxx hakkas nutma. Sellise tegevusega pani J T lähisuhtes toime teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Peale selle tema, viibides ajavahemikul 28.12.2021 kella 11.45 kuni 03.01.2022.kella 08.
5. täpsemalt tuvastamata ajal oma elukohas xxx või xxx, menetluse käigus täpsemalt kindlaks tegemata kohas, lõi xxx P A T ühel korral käega tuharate piirkonda, põhjustades oma tahtliku teoga xxx füüsilist valu, mille tagajärjel xxx hakkas nutma. 1 1-22-3118 Sellise tegevusega pani J T lähisuhtes toime teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. J T süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud kaks teise astme kuritegu, mis ei ole rasket laadi, seisnedes vaid lahtise käega vastu tuharaid löömises ning tagajärjeks ei olnud tervisekahjustus, vaid valu saamine. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust viie aastani. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks ka suhteliselt pikk aeg - ligi aasta ja J T ei ole rohkem süütegusid toime pannud. J T on varem kriminaalkorras karistamata isik ja uue kuriteo toimepanemise oht ei ole suur. Seetõttu puudub vältimatu vajadus isiku karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka sotsiaalprogrammi „Hoolivad isad“ läbimise kohustuse panemisega. Tegemist on programmiga, mis on mõeldud laste ja isade suhete parandamiseks ja oskuste omandamiseks, et last kasvatada ilma füüsilise karistuseta. Programmi “Hoolivad isad” keskseks eesmärgiks on laste turvalisuse ja heaolu tagamine https://vaiter.ee/hoolivadisad/. Sotsiaalprogrammi läbimise kohustuse panemist on soovinud ka kannatanu M K. Kriminaalmenetluse kulud puuduvad. J T’le on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult lõpetada kriminaalasjas menetlus J T suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata J T’le kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest läbida sotsiaalprogramm „Hoolivad isad“. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri kohtule esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud, kohus nõustub prokuröri põhjendustega, prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. J T’le on esitatud süüdistus teise astme kuritegude toimepanemises, mille eest KarS § 121 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kannatanu on avaldanud /II kd tl 77/, et J T puhul on vajalik kaasata sotsiaalprogrammi või psühholoogilist nõustamist, et isa õpiks kontrollima oma viha. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü ei ole suur. Süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuse panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk, seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. 2 1-22-3118 KrMS § 202 lg 2 p 1, 3 ja 5 sätestavad, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks osaleda sotsiaalprogrammis. Nimetatud §-i lg 3 alusel sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kaheksateist kuud. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud J T’le kriminaalmenetluse lõpetamisel pandava kohustusega – läbida sotsiaalprogramm Hoolivad Isad. J T süü ei ole suur, ta on karistamata, teo toimepanemisest on möödunud üle poole aasta, ta ei ole uusi kuritegusid toime pannud ja on valmis sotsiaalprogrammis oma vanemlikke oskusi arendama. Menetluskulusid ei ole. Asitõendid puuduvad. Kuriteoga kahju ei ole tekitatud, tsiviilhagi ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Prokuröri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks on kaitsja ja J T allkirjastanud, millega J T on kinnitanud, et on nõus menetluse lõpetamise ja taotluses märgitud kohustustega. Sama kinnitas J T kohtuistungil. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 5, lg 3, 4, § 385 p 10, § 408 lg 1 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse J T suhtes süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja määrab J T’le prokuröri taotluses märgitud kohustuse, mis tal tuleb täita kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest - läbida sotsiaalprogramm Hoolivad Isad. KrMS § 202 lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 3