← Eesti

1-21-209/11

1-20-8309 (1-21-209) KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-8309 (1-21-209 (20231602361, 20231602530)) Ko

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

13. DVD plaat 02.06.2020 Tallinnas xxx asuva xxx turvakaamerate videosalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (I kd tl 44)

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

14. CD-plaat 19.07.2020 Tallinnas xxx asuva xxx baari väliterrassi turvakaamerate videosalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (II kd tl 9)

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

15. CD plaat 22.09.2020 xxx, Tallinn asuva M kaupluse turvakaamerate videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (III kd tl 18)

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

16. 4 DVD-plaati 02.10.2020 Tallinn, xxx asuva xxx restorani turvakaamera videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (I kd tl 10, 121-209)

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

17. 1 DVD-plaat 02.10.2020 Tallinn, xxx asuva xxx kaupluse turvakaamera videosalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (I kd tl 37, 1-21209)

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

18. 1 DVD-plaat 10.10.2020 Tallinn, xxx asuva xxx kaupluse turvakaamera videosalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (I kd tl 44, 1-21209)

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

19. 1 CD-plaat 11.10.2020 Tallinn, xxx asuva xxx Si turvakaamera videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (I kd tl 67, 1-21-209)

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

20. 1 CD-plaat 14.10.2020 Tallinn, xxx asuva xxx kaupluse turvakaamera videosalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (I kd tl 83, 1-21209)

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

21. 1 CD-plaat 20.10.2020 Tallinn, xxx asuva xxx kaupluse turvakaamera videosalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (I kd tl 90, 1-21209)

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

22. 2 DVD-plaati 19.11.2020 ja 22.11.2020 Tallinn, xxx asuva xxx kaupluse turvakaamera videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (II kd tagakaanel, 1-21-209)

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

23. Ruuter TP-link, mis on tagastatud 04.12.2020 kannatanule D G OÜ-le

§ 126lg 3 p 2 alusel asjade omanikule D G OÜ-le. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad Kr

MS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 3

  1. SÜÜDISTUSE SISU Georgi Filjovi süüdistatakse selles, et tema isikuna kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ja on viimati väärteokorras karistatud 20.08.2020 KarS § 218 lg 1 alusel (rikutud õigusnorm KarS § 199 lg 1; tegu 30.07.2020) 02.06.2020 kella 13.09 ajal Tallinnas xxx hoovist pani toime jalgratta varguse, kusjuures A aitas kaasa varguse toimepanemisele sellega, et sõitis sõidukiga Chrysler Sebring reg-nr xxx Tallinnas xxx hoovis kannatanu jalgratta vahetusse lähedusse, varjates kõrvalasuvast hoonest vaadet varguse toimepanemisele, misjärel Georgi Filjov lõikas tangidega läbi rattaluku, pani tangid läbi avatud akna sõidukisse Chrysler ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil P S (S) kuuluva jalgratta Merida väärtusega 600 eurot. Samuti tema 19.07.2020 kella 04.40 paiku Tallinnas aadressil xxx asuvas xxx baari väliterrassilt võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil W V kuuluva mobiiltelefoni Huawei 20 Pro (s/n xxx) väärtusega 659 eurot. Samuti tema 22.09.2020 kella 14.09 paiku Tallinnas aadressil xxx asuvas M E OÜ-le kuuluvas M kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M E OÜ-le kuuluvad järgmised kaubad: - 4 jahvatatud kohvi Presidentti Paulig 500 g maksumusega 4,59 €/tk, s.o kogumaksumusega 18,36 eurot, - 3 lahustuvat kohvi Krönung Jacobs 200 g maksumusega 7,79 €/tk, s.o kogumaksumusega 23,37 eurot, ehk kaupa kokku summas 41,73 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. Samuti tema 02.10.2020 kella 03.00 ajal Tallinnas aadressil xxx tungis üle värava ronimise teel sisse D G OÜ-le kuuluvasse xxx restorani kinnisele klaasitud väliterrassile, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil D G OÜ-le kuuluvad järgmised asjad: - 4 Martini logoga patja väärtusega 22 €/tk ehk koguväärtusega 88 eurot, - 5 karpi suuri valgeid küünlaid (6 tükki karbis) väärtusega 9,99 €/karp ehk koguväärtusega 49,95 eurot, - 3 Lenovo TAB M 10 tahvelarvutit väärtusega 139,60 €/tk ehk koguväärtusega 418,80 eurot, - tšekiprinteri Epson T20 väärtusega 125 eurot, - 2 vihmavarju väärtusega 9,99 €/tk ehk koguväärtusega 19,98 eurot, - kaablijuhtme 1-in/1-out USB/MIDI interface (compatible with PC and Mac Midisport Uno 1) väärtusega 35 eurot, - 2 kaablijuhet Hama USB 2 - 0 cable väärtusega 7, 99 €/tk ehk koguväärtusega 15,98 eurot - kaablijuhtme Hama USB 1-4 cable väärtusega 8,98 eurot, - 4 küünlajalga väärtusega 6,99 €/tk ehk koguväärtusega 27,96 eurot, - 70 kahvlit väärtusega 2 €/tk ehk koguväärtusega 140 eurot, - 70 nuga väärtusega 2,12 €/tk ehk koguväärtusega 148,40 eurot, - 12 keraamilist korvi väärtusega 11,98 €/tk ehk koguväärtusega 143,76 eurot, - 18 pudelit Fentimans ingveriõlut väärtusega 1,70 €/tk ehk koguväärtusega 30,60 eurot, - 18 pudelit Fentimans toonikut väärtusega 1,22 €/tk ehk koguväärtusega 21,96 eurot ehk asju kokku summas 1274,37 eurot, pannes võetud asjad oma kotti ja seejärel lahkudes. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 02.10.2020 kella 16.18 ajal Tallinnas xxx asuvas R F AS-ile kuuluvas xxx M R kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R F AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: - 7 tahvlit tumedat šokolaadi Suur Tõll 300 g väärtusega 4,29 €/tk ehk koguväärtusega 30,03 eurot, - 9 tahvlit šokolaadi Kalev metspähklitega 300 g väärtusega 4,29 €/tk ehk koguväärtusega 38,61 eurot, - 8 tahvlit šokolaadi Leiger 300 g väärtusega 4,29 €/tk ehk koguväärtusega 34,32 eurot 4 ehk kaupa kokku summas 102,96 eurot. Võetud kauba pani ta enda kotti ja seejärel möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest. Vargusega tekitatud R F AS-ile varalist kahju summas 102,96 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 10.10.2020 kella 16.30 ajal Tallinnas xxx asuvas R F AS-ile kuuluvas xxx M R kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R F AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: - 10 tahvlit šokolaadi Kalevipoeg 300 g väärtusega 4,29 €/tk ehk koguväärtusega 42,90 eurot, - 7 tahvlit šokolaadi Suur Tõll 300 g väärtusega 4,29 €/tk ehk koguväärtusega 30,03 eurot, - 7 tahvlit šokolaadi Linda 300 g väärtusega 4,29 €/tk ehk koguväärtusega 30,03 eurot ehk kaupa kokku summas 102,96 eurot. Võetud kauba pani ta enda kotti ja seejärel möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest. Vargusega tekitatud Rimi F AS-ile varalist kahju summas 102,96 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 11.10.2020 kella 13.15 ajal Tallinnas xxx asuvas S AS-ile kuuluvas R Si kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S AS-ile kuuluvad 48 purki Rannaküla forellimarja 200 g väärtusega 12 €/tk ehk koguväärtusega 576 eurot, mille pani enda kilekotti ja seejärel möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest. Vargusega tekitatud S AS-ile varalist kahju summas 576 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 14.10.2020 kella 15.11 ajal Tallinnas xxx asuvas R F AS-ile kuuluvas xxx R SM kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R F AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: - 3 karpi kommiassortiid Ferrereo väärtusega 6,79 €/tk ehk koguväärtusega 20,37 eurot, - 2 karpi šokolaadiassortiid Merci 250 g väärtusega 5,49 €/tk ehk koguväärtusega 10,98 eurot, - 6 karpi tumeda šokolaadi assortiid Merci 250 g väärtusega 5,49 €/tk ehk koguväärtusega 32,94 eurot ehk kaupa kokku summas 64,29 eurot, mille pani enda kotti ja seejärel möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest. Vargusega tekitatud R F AS-ile varalist kahju summas 64,29 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 20.10.2020 kella 20.23 ajal Tallinnas xxx asuvas R F AS-ile kuuluvas xxx R SM kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R F AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: - 4 pudelit Whisky Monkey Shoulder väärtusega 34,99 €/pudel ehk koguväärtusega 139,96 eurot, - 1 pudeli Cognac Brastaad VSOP 40 % väärtusega 29,99 eurot ehk kaupa kokku summas 169,95 eurot, mille pani enda kotti ja seejärel möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest. Vargusega tekitatud R F AS-ile varalist kahju summas 169,95 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 19.11.2020 kella 08.39 paiku Tallinnas xxx asuvas R E F AS-ile kuuluvas xxx Supermarket kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R E F AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: - 12 pakki pistaatsiapähkleid Awake röstitud, soolatud 400 g väärtusega 6,99 €/tk ehk koguväärtusega 83,88 eurot, - ühe pudeli Rumm Diplomatico Reserva Exclusiva 0,7 l väärtusega 49,99 eurot, - ühe pudeli Rumm Diplomatico väärtusega 34,99 eurot, - ühe pudeli Whisky Monkey Shoulder 40% 0,7 l väärtusega 34,99 eurot, - sidruni väärtusega 0,78 eurot ehk kaupa kokku summas 204,63 eurot, mille ta peitis ning möödus võetud kaubaga kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus poest. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 22.11.2020 kella 08.54 paiku Tallinnas xxx asuvas R E F AS-ile kuuluvas xxx Supermarket kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R E F AS-ile kuuluvad järgmised kaubad: 5 6 pakki angersäga marineeritud Wool 250 g väärtusega 5,99 €/tk ehk koguväärtusega 35,44 eurot, - 8 marineeritud klaarsäga 250 g väärtusega 5,69 €/tk ehk koguväärtusega 45,52 eurot, - 2 pudelit Whisky Johnnie Walker Red väärtusega 21,99 €/tk ehk koguväärtusega 43,98 eurot, - 2 pudelit Whisky Tullamore Dew 40% väärtusega 22,99 €/tk ehk koguväärtusega 45,98 eurot, ehk kaupa kokku summas 170,92 eurot, millega ta möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus poest. - Seega pani Georgi Filjov oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi täies ulatuses, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Tunnistas esitatud tsiviilhagisid. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud, on antud õige karistusõiguslik hinnang, kogutud tõendid on asjakohased ja lubatavad. Mõistlik on asja arutada lühimenetluses.
  2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 02.06.2020 varguse episood aadressil xxx Kohus leiab, et 02.06.2020 kella 13:09 ajal aadressil Tallinnas xxx hoovist jalgratta varguse toime panemine Georgi Filjovi poolt koos A B, kes aitas varguse toimepanemisele kaasa, on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu P S ütluste (I kd tl 7-12) kohaselt 02.06.2020 umbes kella 13:05 ajal Tallinnas aadressil xxx hoone taga Xxx kasiino ees olevast parklast varastati talle kuuluv jalgratas. Ise oli tal sel hetkel kolmandal korrusel tööl. Aknast nägi, et tema jalgratta juures on kahtlane meesterahvas. Pidevalt katsus oma nina ja tema käed olid rahutud. Mitmel korral vaatas aknast ja igal korral kui vaatas, viibis meesterahvas tema jalgratta lähedal. Ühel hetkel kui ta vaatas aknast välja, nägi, et meesterahvas seisab halli värvi Chrysleri juures ning tema käes olid suured tangid. Ta ei oska täpselt öelda, aga talle tundus, et ta võttis need tangid kõrval seisvast Chrysler autost. Sõiduki registreerimisnumber oli xxx. Hakkas toimuvat enda mobiiltelefoniga filmima. Nägi kuidas meesterahvas tangidega suundus tema jalgratta poole ning lõikas tangidega tema jalgratta luku lahti. Seejärel viskas meesterahvas tangid Chrysleri esiistmele läbi avatud akna, istus jalgratta peale ja sõitis tema jalgrattaga minema. Ta jooksis alla õue ja filmis Chryslerit juhtinud isikut. Äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga (I kd tl 13-16) nähtub, et kannatanu P S tundis ära meesterahva fotol nr 2 (Georgi Filjov), kes sõitis ära tema jalgrattaga Tallinnas xxx hoovist ja fotol nr 3 tundis ära meesterahva (A B), kes sõitis Chrysler autoga Tallinnas xxx hoovist peale jalgratta vargust. Tunneb ära meesterahva fotol nr 2 alalõua kuju, juuksejoone, kõrvade kuju ja sarna luude kuju järgi. Meesterahva fotol nr 3 tunneb ära silmade suuruse ja sügavuse asetsemise järgi, samuti kulmude ja nina kuju järgi. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 31-43), milles on vaadeldud xxx juures 02.06.2020 P S poolt filmitud videosalvestist. Videosalvestis algab kaamerapildi rappumisega ja salvestise algusajast 6 arvestatuna 0:02 on näha parkimispiirdeid (metallkonstruktsioonid betoonist jalustega), jalgratast seismas piirde ääres vasakul pool ning tumedates riietes meesterahvast seismas jalgratta kõrval. Isiku käes paistavad olevat lõiketangid. Isik eemaldub jalgrattast vasakule poole ning kaader liigub temaga kaasa. Valgustuse muutumisel on näha, et isikul on seljas tumedad riided, vasakul pool keha üle õla musta-valge kirju õlakott. Isik jalutab läheduses parkiva sõiduauto juurde ning kõrvalistujapoolse autoukse aknast tõstab autosse sisse lõiketangid. Tumedates riietes isik naaseb parkimispiirete kõrval seisva jalgratta juurde, tõstab selle piirdest eemale ja istub sadulasse salvestise algusajast arvestatuna 0:
  3. Valgustuse muutumisel on näha, et jalgratas on musta värvi, kollast värvi triipudega. Musta värvi riietes isik lahkub jalgrattaga sõites paremale poole, kaader liigub temaga kaasa. Kaadri liikumisel on näha, et parkiv sõiduauto on halli värvi Chrysler Sebring reg.märgiga xxx. Halli värvi sõiduauto Chrysler Sebring tagurdab parkimiskohalt välja paremale poole. Filmija läheneb sõidukile samal ajal kui see hakkab otsesuunas (vasakule poole) sõitma. Isik on väga sarnane A B. A B kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 82-85) kohaselt oli ta Georgiga kokku leppinud, et ta tuleb xxx juurde jala ja tema tuleb sinna autoga. Ta pidi autoga katma väljavaadet kasiinost. Kokkulepet, et ta viskab tangid talle autosse, neil ei olnud. Järsku jooksis kaameraga poiss välja ja hakkas teda süüdistama, et ta varastas tema ratta. Seda ratast, mis Viru Väljakult varastati tema maha ei müünud. Ta lihtsalt seisis autoga xxx juures ning varastama pidi Georgi, aga kuna majast jooksid inimesed välja ja hakkasid filmima, siis sõitis ta eemale ja jättis auto maha. Seda mida Georgi rattaga edasi tegi, ta ei tea. Kokkulepe oli, et ta julgestab Georgit seni kuni ta varguse toime paneb. Pärast seda, kui Georgi rattaluku läbi lõikas viskas ta tangid tema autosse läbi lahtise akna. Peale seda jäi ta tee äärde seisma ja viskas tangid maha Linnahalli piirkonda. Äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 87-91) kohaselt tundis A B ära Georgi Filjovi kui isiku, kellega 02.06.2020 varastas jalgratta. Harju Maakohtu 07.10.2020 otsusega nr 1-20-5081 on A B süüdi mõistetud 02.06.2020 vargusele kaasaaitamises, mis seisnes selles, et ta osutas füüsilist kaasabi varguse toimepanemisele teise isiku poolt sellega, et sõitis sõidukiga Chrysler Sebring reg.märgiga xxx Tallinnas xxx hoovis kannatanu jalgratta vahetusse lähedusse, varjates kõrvalasuvast hoonest vaadet varguse toimepanemisele, misjärel Georgi Filjov lõikas tangidega läbi rattaluku, pani tangid läbi avatud akna sõidukisse Chrysler ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil P S kuuluva jalgratta Merida. Kahtlustatava Georgi Filjovi ülekuulamise protokolli (I kd tl 131-133) kohaselt tunnistab ta, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. See oli suvel ning juhtus spontaanselt. Ta helistas A ja ütles, et vajab tema abi. Ta läks A maja juurde, kus nad kokku said. A sõitis autoga oma maja juurde ning ta istus autosse. Autos selgitas ta Ale, et nad lähevad jalgratta järgi. Ta oli koha varasemalt välja valinud, kuid A ei teadnud sellest midagi. Plaan oli selline, et A sõidab autoga ratta juurde, ta läheb autost välja, võtab ratta ja sõidab sellega minema ning A sõidab autoga järgi. A ei tahtnud sõita jalgrattale lähedale, kuna seal olid kaamerad. Ta sõitis võetud rattaga Kalamaja piirkonna suunas. Kahetseb toime pandud tegu. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu ütlustest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 02.06.2020 xxx hoovist varastas kannatanule kuuluva jalgratta. B K ütlustest (I kd tl 54 ja pöördel) nähtub, et 09.06.2020 kella 10:00 ajal täitis ta teenistuskohustusi ning suundus kontrollima mahajäetud hoonet Tallinnas aadressil xxx. Nimetatud hoone kolmanda korruse pööningul kõige tagumisse nurka oli peidetud väga heas seisukorras musta ja kollase kirju jalgratas „Merida TFS“. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 55-59) nähtub, et vaadeldud on musta värvi jalgratast Merida TFS. Jalgrattaraam on musta värvi ning kaetud halli ja kollast värvi kirjadega ja kujunditega. Rattaraamil on triipkoodiga kleebis, millele on markeeritud seerianumber xxx. Rattaraami alla on stantsitud raaminumber xxx BR. Jalgratta mõlema ratta kohal on musta ja halli värvi kirjud plastikust porilapatsid. Jalgratta mõlemal rattal on ketaspidurid ning mõlemad rehvid on musta värvi, valget värvi „Merida Race“ kirjadega. 16.06.2020 tagastati kannatanule P S tema ratas Merida. Ratta tundis ära teibi 7 järgi, mille ta oli sadula alla kleepinud ning ratta küljes oleva punase lipiku järgi, mille ta sinna pannud oli. Samuti tundis ta ratta ära rehvide ja värvuse järgi, raami all säilinud paberi ning velgede järgi, mis on küllaltki haruldased. Ratas oli originaal osadega ja korras. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et tõendamist on leidnud Georgi Filjovi poolt P S kuuluva jalgratta äravõtmine. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulus jalgratas kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud jalgratas oli süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus jalgratta äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Asjaolu, et varastatud jalgratas leiti peidetuna mahajäetud maja pööningule näitab seda, et süüdistataval jalgratta omanikule tagastamise soov puudus ja süüdistatav oli võõra vallasasja pööranud enda kasuks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 19.07.2020 varguse episood aadressil xxx Kohus leiab, et 19.07.2020 kella 04:40 paiku aadressil xxx, Tallinn asuvast xxx baari väliterrassilt mobiiltelefoni Huawei 20 Pro (s/n xxx) väärtusega 659 eurot varguse toime panemine Georgi Filjovi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu W V antud ütluste (II kd 1-4) kohaselt oli ta 19.07.2020 ajal tööl kokteilibaaris xxx, mis asub Tallinnas aadressil xxx. Töö lõpetas ta 04:
  4. Ta pani oma telefoni terrassil olevale esimesele lauale. Sisenes siseruumidesse, et maja sulgeda. Hiljem nägi, et tema telefoni ei ole ja arvas, et unustas selle siseruumidesse. Läks baari tagasi ja hakkas enda telefoni otsima, aga ei leidnud. Siis sai aru, et mobiiltelefon oli varastatud. Telefoni vargust ta pealt ei näinud ja kedagi kahtlustada ei oska. Telefon, mis varastati oli HUAWEI P20 Pro, musta värvi, mustade kaantega. Telefonil oli kleeps Eesti bändi Lexsoul Dancemachine. IMEI kood: xxx, S/N xxx, IMEI 2 – xxx. Telefoni ekraan koosnes ühest pikast taustapildist, millel kujutatakse 26 erinevat tossupaari. Vargusega tekitati talle kahju kokku 659 eurot. Samuti teadis ta, et terrassile on suunatud kaks valvekaamerat – üks sissepääsu juures ja teine terrassi teises otsas. Kuna ta võis telefoni unustada ka terrassi lauale, siis vaatas ta üle terrassile suunatud valvekaamera salvestuse. Salvestuselt nägi ta, et 19.07.2020 kell 04:45 tuli xxx tn suunast üksinda meesterahvas. Tal oli peas musta värvi nokamüts, nokamütsi peal päikeseprillid, seljas musta värvi tagi, jalas tumedad teksapüksid, sinised sportlikud jalanõud, üle õla musta värvi õlakott. Salvestuselt on näha, kuidas terrassil isikuid ei ole. Meesterahvas kõnnib ringi, vaatab erinevate laudade suunas ja läheb siis esimese laua juurde ja võtab sealt telefoni ning paneb taskusse. Pärast seda lahkub meesterahvas sealt kiirel sammul xxx tn suunas. Süüdistatav Georgi Filjovi ütluste (II kd tl 18-20) kohaselt kõndis ta kahtlustuses märgitud ajal linnas ning läks kohviku juurde, mis kahtlustuses märgitud ja nägi, et terrassil laua peal on telefon. Telefon asus terrassil vasakult esimesel laual. Vaatas ringi ja nägi, et ühtegi inimest 8 ümber ei olnud. Iga inimene oleks võtnud sellises olukorras telefoni ja nii võttis ka tema. Tegi seda, sest tal oli sel hetkel väga raha vaja. Ta ei teadnud, kes on telefoni omanik. Ta müüs telefoni maha järgmisel päeval keskturul esimesele ettejuhtuvale möödakõndijale. Sai telefoni müümise eest 100 eurot. Kahetseb tehtut. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 10-13). 19.07.2020 xxx, Tallinn asuvas xxx kokteilibaari videosalvestuselt nähtub, kuidas 19.07.2020 kell 04:44:52 ilmub kaamera vaatevälja meesterahvas, kes sarnaneb Georgi Filjovile. Kell 04:45:05 märkab meesterahvas laual mobiiltelefoni taolist eset, võtab selle ja paneb enda pükste taskusse. Kell 04:45:12 lahkub meesterahvas kaamera vaateväljast. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulus mobiiltelefon kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud mobiiltelefon oli süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus mobiitelefoni äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav müüs mobiiltelefoni järgmisel päeval maha, sest tal oli raha vaja. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 22.09.2020 varguse episood aadressil xxxx Kohus leiab, et 22.09.2020 kella 14:09 paiku aadressil xxx, Tallinn asuvast M E OÜ-le kuuluvast M kauplusest kauba maksumusega 41,73 eurot varguse toime panemine Georgi Filjovi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja V L ütluste (III kd tl 14-16) kohaselt töötab ta M kaupluses asukohaga xxx, Tallinn. 22.09.202 kella 14:40 paiku teostas ta riiulite kontrolli ning avastas, et müügisaalis olevas riiulis, kus seisavad kohvipakid on tühjad kohad. Hakkas videosalvestist kontrollima, et tuvastada ega keegi ei ole kohvi varastanud. Videosalvestise läbivaatamisel nägi, et 22.09.2020 kella 14:06 paiku sisenes kauplusesse tumedates riietes meesterahvas, kellel oli seljas musta värvi seljakott. Meesterahvas liikus müügisaali, kus võttis riiulist neli jahvatatud kohvi „President Paulig“ 500 g maksumusega 4,59 eurot tükk, kogumaksumusega 18,36 eurot. Samuti võttis meesterahvas kolm lahustuvat kohvi „Krönung Jacobs“ 200 g maksumusega 7,79 eurot tükk, kogumaksumusega 23,37 eurot. Kohvid pani meesterahvas seljakotti ning lahkus koos varastatud kaubaga kauplusest jättes nende eest maksmata. Vargusega tekitati M E OÜ-le varalist kahju summas 41,73 eurot. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd tl 19-22), millelt nähtub, kuidas 22.09.2020 kell 14:06 siseneb kauplusesse lühikeste juustega meesterahvas musta värvi kapuutsiga jopes, tumesinist värvi teksapükstega ja musta värvi seljakotiga, millel on valge kiri „Nike“ (foto nr 1). Meesterahvas on välimuselt sarnane isikuga Georgi Filjov. Isik haarab riiulilt klaasjast materjalist purgi (foto nr 2) ning asetab selle endale seljakotti (foto nr 3). Isik kordab liigutust, kokku tõstes kolm purki endale kotti. Seejärel isik haarab riiulist risttahukakujulise eseme, mis meenutab välimuselt kohvipakki 9 (foto nr 4) ning asetab selle samuti endale kotti (foto nr 5). Isik kordab liigutust, tõstes kokku neli kohvipakki endale seljakotti. Seejärel tõmbab isik seljakoti selga ja väljub kauplusest läbides turvaväravad 22.09.2020 kell 14:09 (foto nr 6). Süüdistatav Georgi Filjovi ütluste (III kd tl 23-25) kohaselt läks ta 22.09.2020 kella 14:00 paiku xxx asuvasse M kauplusesse. Mõtles osta endale saia, kuna tal oli natukene raha kaasas. Olles kaupluses tekkis tal mõte midagi varasta ja maha müüa, et raha endale teenida. Otsustas kohvi varastada. Võttis riiulist neli pakki Paulig kohvi, pani endale kaasas olnud seljakotti. Samuti võttis 3 klaasist purki lahustuva Jakobs kohviga. Purgid olid rohelist värvi korgiga. Jakobs kohvi pani ka endale seljakotti. Seejärel suundus ta väljapääsu poole. Kassas kohvi eest ta ei maksnud ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. Kohvi eest ta ei maksnud, sest tal ei olnud raha. Samal päeval müüs kohvid maha võõrale inimesele. Kohvide eest maksti talle 20 eurot. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kuulusid kaubad kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et asjade äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kaupade äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav müüs varastatu maha, sest tal oli raha vaja. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 02.10.2020 varguse episood aadressil xxx Kohus leiab, et 02.10.2020 kella 03:00 paiku aadressil xxx, Tallinn asuvasse D G OÜ-le kuuluvasse xxx restorani sissetungimine ning sealt asjade maksumusega 1274,37 eurot varguse toime panemine Georgi Filjovi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja J P ütluste (I kd tl 21-23) kohaselt töötab ta Tallinnas xxx asuva xxxrestoranis juhatajana. 02.10.2020 kell 10:30 tulles tööle avastas ta, et xxx restorani kinnise klaasi välisuks on avatud. Ukse tabalukk oli varastatud koos 4 võtmega, mis oli varastatud seina pealt olevast nagist välisukse juures. Väliterrassil oli segadus: kapist olid põrandale välja visatud päevatekid ja paberid. Toolid olid tõstetud teisele kohale. Samuti lükkas varas maha kapi pealt riiulid. Varastati: 4 Martini logoga patja, 5 karpi suuri valgeid küünlaid (6 tükki karbis), 3 Lenovo TAB M 10 tahvelarvutit, tšekiprinteri Epson T20, 2 vihmavarju, kaablijuhtme 1-in/1-out USB/MIDI interface (compatible with PC and Mac Midisport Uno 1), 2 kaablijuhet Hama USB 2 - 0 cable, kaablijuhtme Hama USB 1-4 cable, 70 kahvlit, 70 nuga, 12 keraamilist korvi, 18 pudelit Fentimans ingveriõlut, 18 pudelit Fentimans toonikut. Varas võttis välisukse juurest 4 võtit, millega avas terrassilt välja viiva ukse ning lahkus terrassilt koos varastatud asjadega. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 11-20), millelt nähtub, kuidas 02.10.2020 kell 02:58 jalutab maja taga hoovis meesterahvas sinist värvi nokamütsiga, musta värvi jakiga, sinist värvi teksapükstega ja musta värvi vabaajajalatsitega, millel on valget värvi tallaosa. Sama isik jalutab uuesti maja 10 taga hoovis kell 05:32, sellel korral on tal käes musta värvi kindad (foto nr 1). Isik käib prügikonteinerite juures, avab neid ja vaatab sisse. Isik võtab kaadris eemal asuvast sinist värvi prügikonteinerist kaks musta värvi prügikotti, raputab neid ja väljub kaamera vaateväljast. Kell 05:53 sama isik ilmub kaamera vaatevälja vasakult poolt ning suundub uuesti sinist värvi prügikonteineri juurde, vaatab sinna sisse ning liigub edasi hoonete vahele. Kaamera D6 on suunatud vahekäigule ja trepikoja sissepääsule. Kaadris vasakul pool on näha 02.10.2020 kell 03:13 paiku pimedusest üksikut valgusvihku ja täpsemalt arusaamata liigutusi, nagu keegi askeldaks taskulambiga. Tegevus jätkub kuni 03:26, kui vasakult poolt kaadrist astub välja tumedates riietes lühikest kasvu meesterahvas (foto nr 2), kes välimuselt sarnaneb eelnevalt kaamera D5 vaateväljas nähtud isikuga – ent ilma nokamütsita. Isik kükitab ja heidab käpuli ning valgustab põrandalaudade vahesid, nagu otsiks nende alt midagi (foto nr 3). Isik jätkab maas tegutsemist ja läheneb kaamerale, kuniks kell 03:48 väljub kaamera vaateväljast paremale poole pimedasse ruumi. Seejärel on veel paremalt poolt näha üksikut valgusvihku helkimas ning selle taustal ebamääraseid liigutusi. Kell 04:50 liigub isik tagasi vahekäiku ning edasi kaadris vasakule poole ruumi, valvekaamera vaateulatusest välja. Isik naaseb vasakult poolt kaadrisse kell 04:52 ning tal on peas tumedat värvi nokamüts, mille ees on heledat värvi „H“ kujuline logo (foto nr 4). Isik hakkab vahekäigus olevat pikliku heledat eset sikutama ning selle taga askeldama. Isik tõuseb püsti ning liigub uuesti kaadris paremal pool olevasse ruumi ja väljub kaamera vaateväljast kell 05:
  5. Kaamera D11 on vaatega letile. Kaadris paremal pool on näha riiulit, mis on välimuselt sarnane kaamerates D6 ja D10 nähtavaid ruume ja vahekäiku eraldavatele seintele. Erinevates videofailides on näha eelnevalt kirjeldatud isikut kaamera vaatevälja ilmumas. Isik korduvalt kummardab leti taga ja askeldab maas, nagu otsiks midagi ning valgustab kaadris paremal pool nähtava riiuli vahesid. Ühel videofailil on näha isikut sikutamas nööri või juhet meenutavat eset (foto nr 6) ja vihmavarju (foto nr 7). Osadel salvestistel on isikul peas nokamüts. Ühel videofailil teeb isik liigutusi, nagu pakiks lahti kotti ning seejärel kummardab kaadrist osaliselt välja, kust teeb arusaamatuid liigutusi, mis meenutavad õlgade liikumise poolest tõstmist. Ühel videofailil isik haarab kükitava liigutusega maast asju, mis meenutavad välimuselt patju (foto nr 8), haarab teise käega tumeda riidest koti, vihmavarju ja tuvastamata pikliku kujuga eseme (foto nr 9) ning lahkub nendega valvekaamera vaateväljast. Kaamera D12 on vaatega terrassilaudadele. Kaadris on kell 03:00 näha paremal pool mööbli varjus üksikut valgusvihku. Kaamera lähenedes on näha (foto nr 10), et tegemist on eelnevalt kirjeldatud isikuga, kes korduvalt kükitab ja kummardab nagu otsiks midagi maast. Kaamera D13 salvestiselt on näha, et eelnevalt kirjeldatud patju meenutavate esemete ja vihmavarju võtmine toimub kella 05:22 paiku (foto nr 11). Kaadrist on näha, et kell 05:25 paiku võtab isik leti tagant kaasa kaks tumedat eset, mis meenutavad välimuselt prügikotte. Lisaks eeltoodud tõenditele juhib kohus tähelepanu ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, mille kohaselt 02.10.2020 kell 05.52 ajal asus süüdistatav sündmuskoha piirkonnas sündmuse toimumise ajal (I kd 131). Süüdistatav Georgi Filjovi ütluste (I kd tl 109-119) kohaselt läks 02.10.2020 kella 03:00 ajal aadressil xxx ronis üle värava xxx restorani klaasitud välisterrassile, võttis kapist 1 padja, 2 karpi küünlaid. Samuti võttis külmkapist limonaadi umbes 18 pudelit. Varastatud asjad pani musta värvi prügikotti. Teisi asju ta ei võtnud. Terrassi peal ta midagi ei lõhkunud. Välisukse juurest võttis 4 võtit, millega avas terrassilt välja viiva ukse ja lahkus terrassilt. Joogi jõi ära ja ei mäleta kuhu ta teised asjad pani. Kahetseb toime pandud varguseid. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulusid esemed kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. 11 Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Osa varastatust tarvitas süüdistatav ise ära. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kohtueelsel menetlusel on Georgi Filjovi tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga
  6. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Georgi Filjovi poolt toime pandud tegude puhul oli tegemist valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslik tungimine. Puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine xxx restorani oleks toimunud kooskõlas seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Seejuures siseneti restorani öisel ajal, mil ruumi valdajaid või ruumi valdaja loal tööd tegevaid isikuid kohal ei olnud. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et süüdistatav oleks olnud seotud nendes ruumides teostatavate töödega ja et ta oleks öisel ajal mingeid töid nendes ruumides vastavalt töökorraldusele teinud. Seega oli sisenemine KarS § 266 lg 1 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. 02.10.2020 varguse episood aadressil xxx Kohus leiab, et 02.10.2020 kella 16:18 paiku aadressil xxx asuvast R E F AS-ile kuuluvast M R kauplusest šokolaadide maksumusega 102,96 eurot varguse toime panemine Georgi Filjovi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja K K ütluste (I kd 49-51) kohaselt töötab ta xxx M R kaupluses juhatajana. 12.10.2020 kell 14:00 ajal vaatas ta xxx M R videosalvestusi ja avastas isiku, kes pani toime varguseid. Ta tuvastas videosalvestustelt, et 02.10.2020 kella 16:18 ajal varastas meesterahvas xxx M R kauplusest 7 tahvlit tumedat šokolaadi Suur Tõll 300 g väärtusega 4,29 €/tk ehk koguväärtusega 30,03 eurot, 9 tahvlit šokolaadi Kalev metspähklitega 300 g väärtusega 4,29 €/tk ehk koguväärtusega 38,61 eurot, 8 tahvlit šokolaadi Leiger 300 g väärtusega 4,29 €/tk ehk koguväärtusega 34,32 eurot ehk kaupa kokku summas 102,96 eurot. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 38-41), millelt nähtub, kuidas 02.10.2020 kell 16:03 siseneb kaupluse müügisaali meesterahvas lühikeste juustega, beeži värvi jakiga, musta värvi seljakotiga, sinist värvi teksapükstega ja musta värvi vabaajajalatsitega, millel on valget värvi tallaosa. Salvestiselt on näha, kuidas isik müügisaalis ringi kõnnib, käes tühi punast värvi ostukorv. Kell 16:11 on näha, et isik teeb haarava liigutuse riiuli suunas ning seejärel liigutab enda kätt ostukorvi poole, kuid salvestise kvaliteedi tõttu ei ole arusaadav, kas ta riiulist midagi võtab. Seejärel isik teeb uuesti haarava liigutuse sama riiuli suunas ning salvestises esineb umbes 8 sekundiline katkestus. Salvestise jätkumisel teeb isik kolmandat korda haarava liigutuse sama 12 riiuli suunas ja tõstab tumedat värvi eset ostukorvi poole. Salvestis katkeb 30 sekundiks. Salvestise jätkumisel isik liigub müügisaalis ringi ning tema käes olevas ostukorvis on tuvastamata esemeid. Isik suundub alkoholiosakonda, asetab ostukorvi maha, võtab seljakoti seljast ja kükitab ostukorvi juurde. Isik asub tegema liigutusi, nagu tõstaks asju ostukorvist seljakotti. Salvestis katkeb umbes 30 sekundiks. Salvestise jätkumisel on isik samas kohas kükkis ning tal on erinevalt eelnevast kaadrist peas näha musta värvi nokamütsi. Isik jätkab ostuskorvi juures askeldamist ning kell 16:17 tõuseb püsti ja paneb seljakoti selga, jättes ostukorvi maha. Isik liigub kassade suunas ning kell 16:18 möödub kassadest ja väljub müügisaalist. Lisaks eeltoodud tõenditele juhib kohus tähelepanu ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, mille kohaselt 02.10.2020 kell 16:07 ajal asus süüdistatav sündmuskoha piirkonnas sündmuse toimumise ajal (I kd 131). Süüdistatav Georgi Filjovi ütluste (I kd tl 109-119) kohaselt läks 02.10.2020 kella 16:03 ajal K M R kauplusesse. Poes tekkis tal mõte varastada šokolaade. Võttis šokolaadid, pani kilekotti ja kell 16:10 ajal väljus poest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kahetseb toime pandud varguseid. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulusid šokolaadid kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud šokolaade kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 10.10.2020 varguse episood aadressil xxx Kohus leiab, et 10.10.2020 kella 16:30 paiku aadressil xxx, Tallinn asuvast R E F AS-ile kuuluvast M R kauplusest šokolaadide maksumusega 102,96 eurot varguse toime panemine Georgi Filjovi poolt on tõendatud tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja K K ütluste (I kd 49-51) kohaselt töötab ta K M R kaupluses juhatajana. 12.10.2020 kell 14:00 ajal vaatas ta K M R videosalvestusi ja avastas isiku, kes pani toime varguseid. Ta tuvastas videosalvestustelt, et 10.10.2020 kella 16:30 ajal varastas meesterahvas K M R kauplusest 10 tahvlit šokolaadi Kalevipoeg 300 g väärtusega 4,29 €/tk ehk koguväärtusega 42,90 eurot, 7 tahvlit šokolaadi Suur Tõll 300 g väärtusega 4,29 €/tk ehk koguväärtusega 30,03 eurot, 7 tahvlit šokolaadi Linda 300 g väärtusega 4,29 €/tk ehk koguväärtusega 30,03 eurot ehk kaupa kokku summas 102,96 eurot. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 45-48), millelt nähtub, kuidas 10.10.2020 kell 16:27 siseneb kaupluse müügisaali meesterahvas tumesinist värvi nokamütsiga, musta värvi jakiga, musta värvi seljakotiga, sinist värvi teksapükstega ja musta värvi vabaajajalatsitega, millel on valget värvi tallaosa. Meesterahvas haarab müügisaali sisspääsu juurest ostukorvi ja suundub müügisaali. 13 Isik jalutab müügisaalis erinevate lettide vahel edasi-tagasi, peatub ja teeb riiuli suunas haarava liigutuse ning seejärel liigutab enda kätt ostukorvi poole. Salvestise kvaliteedi tõttu ei ole arusaadav, kas isik riiulist midagi võttis. Isik teeb teist korda veel sarnase haarava liigutuse leti suunas ning samal ajal tõstab üles ostukorvi. Seejärel isik jätkab müügisaalis ringi liikumist ning tema käes ostukorvis on näha tumedat värvi esemeid. Isik suundub müügisaali sissepääsu juurde, asetab ostukorv maha ja kükitab, jäädes kaamera vaateväljas varjatuks. Seejärel isik tõuseb püsti ja kell 16:30 väljub müügisaalist sissepääsu kaudu ja asetab tühja ostukorvi sissepääsu kõrvale virna. Lisaks eeltoodud tõenditele juhib kohus tähelepanu ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, mille kohaselt 10.10.2020 kell 15:28 ajal asus süüdistatav sündmuskoha piirkonnas sündmuse toimumise ajal (I kd 131). Süüdistatav Georgi Filjovi ütluste (I kd tl 109-119) kohaselt eitab ta varguse toimepanemist. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse esindaja ütluste kohaselt kuulusid šokolaadid kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud šokolaade kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 11.10.2020 varguse episood aadressil xxx Kohus leiab, et 11.10.2020 kella 13:15 paiku aadressil xxx, Tallinn asuvast S AS-ile kuuluvast R Si kauplusest kalamarja maksumusega 576 eurot varguse toime panemine Georgi Filjovi poolt on tõendatud tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja P T ütluste (I kd 63-64) kohaselt töötab ta V S AS-is ja S AS-is turvajuhina. 11.10.2020 õhtul helistati talle R S kauplusest ja teatati, et läbimüügi kontrolliga avastati, et kalatoote letist on müügita kadunud (varastatud) suurem kogus Rannaküla forellimarja. 12.10.2020 kell 12:00 ajal R S videosalvestust vaadates tegi ta kindlaks isiku, kes pani toime varguse. Videosalvestise vaatamisel nägi ta, et 11.10.2020 kella 13:09 ajal sisenes Tallinnas xxx asuvasse kauplusesse meesterahvas ning võttis riiulilt ostukorvi ja jätkas liikumist müügisaalist. Tal oli seljas musta värvi kapuutsiga pusa, sinist värvi teksapüksid ja jalas tumedad jalatsid, peas oli tumesinist värvi nokamüts valget värvi „H“ logoga. Ta peatus kalatoodete leti juures ja tegi seitse korda liigutust, nagu haaraks letist midagi ja asetas seejärel siis ostukorvi. Seejärel isik eemaldus letist ning naasis taas kalatoodete leti juurde ja tegi kolm korda leti suunas liigutust nagu haaraks sealt midagi ja asetas seda siis ostukorvi. Meesterahvas jätkas müügisaalis liikumist, võttis pükste taskust välja kilekoti ja pani selle ostukorvi peale, kattis kilekotiga ostukorvis olevat kaupa. Seejärel läks ta müügisaalist kahe riiuli vahele, kükitas, pani ostukorvi maha ning pani kilekoti ümber ostukorvis olevate asjade. Meesterahvas tõusis püsti ja läks edasi müügisaali. Tema käes oli tühi ostukorv ja täis kilekott. Seejärel isik läks kassaliinide suunas, pani ostukorvi virna ja kell 13:15 möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Tuvastati, et meesterahvas varastas 48 tk „Rannaküla Forellimari 200g“ maksumusega 12 eur/tk, kogumaksumusega 576 eurot. 14 Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 68-74), millelt nähtub Georgi Filjovile sarnane isik, kes viibis 11.10.2020 kell 13:09 xxx S kaupluses pagaritoodete letis. Isik võtab kätte pruuni värvi paberist koti ja teeb leti suunas viis korda liigutuse nagu haaraks letist midagi ning asetakse seda paberkotti. Seejärel isik asetab paberkoti enda käes olevasse ostukorvi ja jätkab liikumist müügisaalist. Järgmiseks isik peatub kalatoodete letis ja teeb seitse korda liigutuse nagu haaraks letist midagi ja asetaks seda ostukorvi. Kui isik eemaldub letist on näha, et ostukorvis on mitmeid asju, mida seal eelnvalt polnud. Isik naaseb kalatoodete leti juurde ja teeb kolm korda leti suunas liigutuse nagu haaraks sealt midagi ja asetaks seda ostukorvi. Kui isik letist eemaldub on näha ostukorvis veel rohkem tooteid, sealhulgas osad tooted on tumedat värvi ümara kujuga pakendiga. Isik jätkab müügisaalis liikumist, võtab pükste taskust välja kilekoti ja katab sellega ostukorvi. Seejärel isik liigub müügisaalist kahe riiuli vahele, kükitab, asetab ostukorvi maha ning asub tegema liigutusi nagu tõstaks asju ostukorvist ümber kilekotti. Kui isik tõuseb püsti ja liigub edasi müügisaalis on näha, et ostukorv on tühjem. Isik liigub müügisaalis ringi ja teeb kätega liigutuse nagu tõstaks ostukorvist midagi ümber kilekotti. Seejärel isik liigub kassaliinide suunas, asetab ostukorvi virna ja kell 13:15 läbib kassaliinid ja väljub müügisaalist. Lisaks eeltoodud tõenditele juhib kohus tähelepanu ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, mille kohaselt 11.10.2020 kell 13:17 ajal asus süüdistatav sündmuskoha läheduses (I kd 131). Süüdistatav Georgi Filjovi ütluste (I kd tl 109-119) kohaselt eitab ta varguse toimepanemist ja enda sõnul ei ole ta kalamarja kunagi varastanud. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse esindaja ütluste kohaselt kuulusid kalamarjad kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kalamarju kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 14.10.2020 varguse episood aadressil xxx Kohus leiab, et 14.10.2020 kella 15:11 paiku aadressil xxx, Tallinn asuvast R E F AS-ile kuuluvast xxx R kauplusest kauba maksumusega 64,29 eurot varguse toime panemine Georgi Filjovi poolt on tõendatud tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja T T ütluste (I kd 79-80) kohaselt töötab ta turvafirmas G OÜ turvatöötajana objektil xxx R asukohaga xxx Tallinn. 15.10.2020 kontrollis ta eelmise päeva turvatöötaja kontrolllugemise lehti ja R juhtkonna poolt edastatud infot võimaliku varguse kohta. Ta vaatas videosalvestist ja tegi kindlaks, et 14.10.2020 kell 15:03 tulid R välistrepile kaks isikut, kellest üks jääb välistrepile seisma ning välisuksest sisenes kell 15:03 isik, kellel oli seljas musta kapuutsiga jope, sinine nokamüts, millel valge logo, sinised teksapüksid ja tumeda seljakott, millel Nike logo. Meesterahvas võtab ostukorvi ja liigub müügisaali keskmise osa poole. Kell 15:04-15:06 käib kahel korral šokolaadide riiuli ees. Kell 15:08 tuleb isik kolm korda korviga šokolaadi riiuli juurde ja võtab kolmel korral ülemiselt riiulilt kuld-kollase pakendiga 15 kommiassortii Ferrero ja paneb korvi. Alates kell 15:09 võtab sama riiuli alumisest osast valge/punase karbiga šokolaadiassortii Merci 250gr ja pruuni pakendiga tumeda šokolaadiassortii Merci 250gr ja paneb kõik tooted ostukorv. Kell 15:09-15:10 liigub koos korviga erinevates kaubavahedes. Kell 15:10 paneb korvis oleva kauba tumedasse seljakotti ja kell 15:11 väljub tasumata kaubaga sisenemise väravatest. Turvaväravad ei reageeri, kuna antud toodetel ei ole turvaelementi. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 84-88), millelt nähtub, et 14.10.2020 kell 15:03 siseneb kaupluse müügisaali meesterahvas tumesinist värvi nokamütsiga, musta värvi jakiga, musta värvi seljakotiga, sinist värvi teksapükstega ja musta värvi vabaajajalatsitega, millel on valget värvi tallaosa. Meesterahvas haarab müügisaali sissepääsu juurest ostukorvi ja suundub müügisaali. Isik liigub lettide vahel ringi, peatub ühe riiuli juures ja teeb selle suunas neli korda haaravat liigutust ning liigutab kätt riiulist ostukorvi poole. Isiku kauguse tõttu kaamerast ei ole täpselt arusaadav, kas ja mida ta riiulist võtab. Seejärel isik kükitab riiuli juures ja teeb kaks korda haarava liigutuse riiuli suunas ja liigutab kätt ostukorvi poole. Isik tõuseb püsti ja liigub müügisaalist ringi ning tuleb nähtavale, et tema käes ostukorvis on heledat värvi esemeid. Isik peatud müügisaalist riiulite vahel, võtab taskust välja rohelist värvi kandekoti ja asub ostukorvist sinna asju ümber tõstma. Seejärel isik liigub sissepääsu poole, asetab tühja ostukorvi müügisaalist sissepääsu kõrvale maha ja kell 15:11 väljub müügisaalist ning möödub turvaväravatest. Lisaks eeltoodud tõenditele juhib kohus tähelepanu ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, mille kohaselt 14.10.2020 kella 15:00 kuni 15:27 ajal asus süüdistatav sündmuskoha läheduses (I kd 131). Süüdistatav Georgi Filjovi ütluste (I kd tl 109-119) kohaselt eitab ta varguse toimepanemist. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse esindaja ütluste kohaselt kuulusid esemed kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 20.10.2020 varguse episood aadressil xxx Kohus leiab, et 20.10.2020 kella 20:23 paiku aadressil xxx, Tallinn asuvast R E F AS-ile kuuluvast xxx R kauplusest kauba maksumusega 169,95 eurot varguse toime panemine Georgi Filjovi poolt on tõendatud tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja T T ütluste (I kd 79-80) kohaselt töötab ta turvafirmas G OÜ turvatöötajana objektil xxx R asukohaga xxx Tallinn. 21.10.2020 kontrollis ta eelmise päeva turvatöötaja kontrolllugemise lehti ja R juhtkonna poolt edastatud infot võimaliku varguse kohta. Ta vaatas videosalvestist ja tegi kindlaks, et 20.10.2020 kell 20:08 sisenes kauplusesse mustas kapuutsiga jopes, sinise nokatsiga, millel valge logo ja pruuni S paberkotiga meesterahvas. Tegemist oli 16 sama isikuga, kes pani 14.10.200 toime erinevate šokolaadiassortiide varguse. Meesterahvas jääb seisma müügisaali ette, ootab-vaatab ja väljub. Kell 20:10 siseneb teist korda ja liigub alko osakonda. Kell 20:12 võtab alkoriiuli ülemiselt riiulilt tume-roosa sildiga Cognas Braastad VSOP eemaldab veinide riiuli ees elemendi ja paneb pudeli jope alla. Kell 20:14 tuleb isik tagasi alko riiulisse koos korviga ja kell 20:15 võtab neljal korral ülemiselt riiulilt kollase sildiga viski Monkey Shoulder ja paneb korvi. Turvakaameratest on tuvastatav viskide võtmine, korvi asetamine ja tühi koht riiulis. Järgnevalt liigub isik korviga kosmeetika riiulisse – korvis olev alko nähtav ja äratuntav. Kell 20:18 kraabib isik maha turvakleebised ja 20:20 kuni 20:23 paneb korvist alko pudeleid seljakotti ja liigub kassade poole. Kell 20:23 läbib kassarivi ja turvavärvad tasumata kaubaga. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 91-94), millelt nähtub, et 20.10.2020 kell 20:11 siseneb kaupluse müügisaali meesterahvas tumesinist värvi nokamütsiga, musta värvi jakiga, musta värvi seljakotiga, pruuni värvi paberkotiga, sinist värvi teksapükstega ja musta värvi vabaajajalatsitega, millel on valget värvi tallaosa. Isik liigub alkoholiosakonda ja teeb riiuli suunas haarava liigutuse ja liigub edasi. Teise kaamera vaatevälja läbides tuleb nähtavale, et isikul on käes pruunikat värvi pudel. Isik suundub riiulite vahele, peatub ja asub tegema pudeli suunas kraapivaid liigutusi. Seejärel isik asetab pudeli endale jaki alla põue ning liigub müügisaalis edasi. Isik suundub külmtoodete lettide juurde ja haarab seal maas seisva tühja ostukorvi ning suundub sellega alkoholiosakonda. Isik peatub riiuli juures ja haarab ükshaaval neli pruunikat värvi pudelit ja tõstab need enda käes olevasse ostukorvi ning liigub müügisaalis edasi. Isik peatub veepudelite lettide juures, võtab ostukorvist pudeli, teeb selle suhtes kraapivaid liigutusi, asetab pudeli korvi tagasi ja liigub müügisaalis edasi. Isik käib müügisaalis ringi, naaseb sama leti juurde kus eelnevalt pudeleid kraapis, asetab ostukorvi maha ja võtab seljakoti seljast ning tõstab pudelid ostukorvist endale seljakotti. Isik liigub müügisaalist edasi, asetab ostukorvi maha ja kell 20:23 väljub müügisaalist sissepääsu kaudu. Lisaks eeltoodud tõenditele juhib kohus tähelepanu ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, mille kohaselt 20.10.2020 kell 20:35 asus süüdistatav sündmuskoha läheduses (I kd 131). Süüdistatav Georgi Filjovi ütluste (I kd tl 109-119) kohaselt eitab ta varguse toimepanemist. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse esindaja ütluste kohaselt kuulusid esemed kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 19.11.2020 varguse episood aadressil xxx Kohus leiab, et 19.11.2020 kella 08:39 paiku aadressil xxx, Tallinn asuvast R E F AS-ile kuuluvast xxx R Supermarketi kauplusest kauba maksumusega 204,63 eurot varguse toime panemine Georgi Filjovi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, 17 videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja M K ütluste (II kd 5-7) kohaselt töötab ta R E F AS-ile kuuluvad kaupluses, mis asub aadressil xxx. Töötab kaupluses kaupluse juhatajana. Vaadates järgi turvalinte nägi ta turvalintidelt, et 19.11.2020 sisenes xxx asuvasse R kauplusesse kõhna väiksemat kasvu meesterahvas, kellel oli jalas NIKE spordijalatsid, jalas helesinised teksapüksid, tume parka, millel oli karvane krae osa, seljas oli musta värvi seljakott, millel oli suurelt valgega kirjas NIKE, peas oli halli värvi sooniline müts ja isik kandis peas suuri kõrva peale käivaid kõrvaklappe. Isik käis poes ringi ja võttis erinevaid R F AS-ile kuuluvaid tooteid. Seejärel läks antud meesterahvas alkoholi osakonda, kus eemaldas alkoholi pudelitelt turvaelemendid ning pani seejärel need endale seljakotti. 19.11.2020 kell 08:39 väljus antud meesterahvas kassaliinidest kasutades selleks väravat, mille kaudu poodi sisenetakse. Antud meesterahvas lahkus poest R E F AS-ile kuuluvate toodetega kokku summas 204 eurot ja 63 senti. Kaup on tagastamata. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 24-38), millelt nähtub, et 19.11.2020 kella 08:21 paiku siseneb kauplusesse meesterahvas, kellel on karvase kapuutsiga must jope (parka), sinised teksapüksid, hall müts, suured kõrvaklapid, must mask ees mustad tossud oranži ümbrisega, valge tallaga, seljas must seljakott kirjaga „Nike“ (kohtueelse menetluse käigus tuvastatud kui Georgi Filjov). Sisenedes poodi võtab isik ostukorvi ja läheb puuviljaosakonda, kust võtab kilekoti ja kell 08:22 paneb kilekotti paar sidrunit, asetab kilekoti ostukorvi. Peale seda liigub ta edasi müügisaalis. Kell 08:24 tuleb tagasi puuviljaosakonda, võtab taskust suure paberkoti, kuhu peidab kilekotis olevad sidrunid. Peale seda liigub ta pähklite osakonda, mis asub puuviljaosakonna kõrval ning kell 08:28 võtab suure koguse pähklite pakke, mis peidab samasse paberkotti ja lahkub. Seejärel Georgi Filjov viibides alkoholiosakonnas, võtab kaks karbis olevat pudelit, võtab need karbist välja, eemaldab turvaelemendid, pudelid paneb karpi tagasi ja peidab need seljakotti. Seejärel võtab kolmanda pudeli, millest eemaldas turvaelemendi ja samuti peidab pudeli seljakotti ning väljub kaupluse müügisaalist. Süüdistatav Georgi Filjovi ütluste (II kd tl 13-21) kohaselt võtab ta süü omaks ning tunnistab, et pani xxx R kaupluses varguse toime. Varastatud asjad müüs kohe samal päeval kesklinnas talle tundmatutele inimestele edasi. Müügist saadud raha kasutas elamiskulude katmiseks. Maksis osa rahast numbritoa eest hostelis ja ülejäänud raha läks toiduainete ostmiseks. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse esindaja ütluste kohaselt kuulusid esemed kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi – isik müüs samal päeval varastatud esemed tundmatutele inimestele maha ning müügist saadud raha kulutas elamiskulude katmiseks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 18 22.11.2020 varguse episood aadressil xxx Kohus leiab, et 22.11.2020 kella 08:54 paiku aadressil xxx, Tallinn asuvast R E F AS-ile kuuluvast xxx R Supermarketi kauplusest kauba maksumusega 170,92 eurot varguse toime panemine Georgi Filjovi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja M K ütluste (II kd 5-7) kohaselt vaadates 22.11.2020 xxx asuva R kaupluse turvakaamerate salvestusi on näha, et 22.11.2020 hommikul siseneb kauplusesse lühikest kasvu kõhna meesterahvas, kellel jalas jälle NIKE spordijalanõud, mille logo on ümbritsetud oranži värvi triibuga. Isikul on jalas helesinised teksapüksid, seljas must jope, millel on must kapuuts, mis on sees valge, seljas on must seljakott, millel suurelt valgega kiri NIKE, peas hall müts ja kõrva peale käivad kõrvaklapid. Antud meesterahvas läks alkoholi osakonda, kust võttis alkoholi, millelt eemaldas turvaelemendid ning seejärel pani alkoholi seljakotti ja 22.11.20 kell 08:54 lahkus isik kauplusest iseteeninduskassa kaudu toodete eest tasumata. 19.11 ja 22.11.2020 juhtumite puhul tundub tegemist olevat sama meesterahvaga, kes kannab mõlemal korral näo ees kaitsemaski. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 39-48), millelt nähtub, et 22.11.202 kella 08:43 paiku siseneb kauplusesse kohtueelse menetluse käigus tuvastatud Georgi Filjov. Sisenedes poodi võtab isik ostukorvi ja läheb kalaosakonda, kust võtab letilt mingi kauba ja paneb ostukorvi. Peale seda läheb ta puuviljaosakonda, kus kükitades peidab ostukorvis olevad tooted endale seljakotti. Seejärel läheb ta alkoholiosakonda, kus alguses võtab kaks pudelit, millelt eemaldab turvaelemendid, mille paneb riiuli peale ning peidab pudelid seljakotti. Peale seda võtab ta veel riiulilt kaks pudelit, millelt eemaldab turvaelemendid, pudelid peidab endale seljakotti ja väljub kauplusest iseteeninduskassa kaudu. Süüdistatav Georgi Filjovi ütluste (II kd tl 13-21) kohaselt võtab ta süü omaks ning tunnistab, et pani xxx R kaupluses varguse toime. Varastatud asjad müüs kohe samal päeval kesklinnas talle tundmatutele inimestele edasi. Müügist saadud raha kasutas elamiskulude katmiseks. Maksis osa rahast numbritoa eest hostelis ja ülejäänud raha läks toiduainete ostmiseks. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse esindaja ütluste kohaselt kuulusid esemed kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi – isik müüs samal päeval varastatud esemed tundmatutele inimestele maha ning müügist saadud raha kulutas elamiskulude katmiseks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 19 Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Georgi Filjov pani toime üksteist varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 02.06.2020 kuni 22.11.
  7. Samal ajavahemikul, s.o 30.07.2020 pani süüdistatav toime veel ühe varguse, mille eest teda karistati väärteokorras kohtuvälise menetleja 20.08.2020 otsusega. Seega on süüdistatav eelmärgitud ajaperioodil toime pannud kaksteist varavastast süütegu. Nagu juba eelpool viidatud nähtub karistusregistri väljavõttest (II kd 68-73), et süüdistatavat on ka varasemalt, s.o Harju Maakohtu 29.09.2017.a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (III kd tl 33-34). Seega on süstemaatilisuse kriteerium täidetud ja kohus leiab, et Georgi Filjovile inkrimineeritud süüteod tuleb süütegude kogumis kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel küll kolme varguse toimepanemist, s.o 10.10.2020, 11.10.2020 ja 14.10.2020 eitanud, kuid kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ja lisaks kohtuistungil süü täieliku tunnistamisega on üheselt tuvastatud, et need vaidlusalused vargused on toime pannud süüdistatav. Kaupluse turvakaamerate salvestistest on näha varguse toimepanija riietus, mis kattub teistel turvakaamerate salvestistel näha oleva varguse toime pannud isiku riietusega. Seejuures on valdaval osal juhtudest varguse toimepanijal erineval ajaperioodil erineva logoga nokamüts, kuid samasugused valge talla ja logoga jalatsid ning musta värvi sama logoga seljakott, tihti ka samasugune kapuutsiga riietusese. Seega on vahetunud kas peakate või jope, kuid kõigil juhtudel on tegemist sama isikuga, kelleks on süüdistatav. Lisaks välimusele ilmestab kõiki vargusi kauplustest samasugune käitumise viis, mis samuti viitab isiku käitumisharjumusele varguste toimepanemisel kauplustest. Seetõttu leiab kohus, et vaatamata kohtueelsel menetlusel süü eitamisele kolmes varguse episoodis on süüdistatava süü ka nende varguste toimepanemises kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Seega pani Georgi Filjov oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod
  8. TSIVIILHAGID Kohtueelsel menetlusel on kannatanu W V esitanud tsiviilhagi 659 euro nõudes vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kannatanu M E OÜ on esitanud tsiviilhagi vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 41,73 eurot. Kannatanu D G OÜ on esitanud tsiviilhagi vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 1274,37 eurot. Kannatanu R E F AS on esitanud tsiviilhagid vargustega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 440,16 eurot ja 375,55 eurot. Kannatanu S AS on esitanud tsiviilhagi vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 576 eurot. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab 20 eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Georgi Filjovilt kannatanute kasuks vastavalt tekitatud kahjule. W V on esitanud tsiviilhagi summas 659 (II kd tl 5-6), M E OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 41,73 eurot (III kd tl 10-11a), D G OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 1274,37 eurot (I kd tl 28-29, 1-21-209), R E F AS on esitanud tsiviilhagi summas 440,16 eurot ja 375,55 eurot (I kd tl 97-98; II kd tl 52-53, 1-21-209), S AS on esitanud tsiviilhagi 576 eurot (I kd tl 56-57, 1-21209) vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh Georgi Filjovi kohtueelsel menetlusel antud süüd osaliselt tunnistavate ütlustega on tõendatud, et kannatanutele kahju tekitas varguste toimepanemisega Georgi Filjov, mistõttu peab varalise kahju hüvitama Georgi Filjov. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagid ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele.
  9. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse 11 varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures lasub süüdistataval ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Ankeetandmete kohaselt Georgi Filjov ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Seejuures puudub süüdistataval ka püsiv elukoht. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse 21 mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on neli kehtivat kriminaalkaristust, millest kolm on talle mõistetud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning taaskord on Georgi Filjovile esitatud süüdistus varavastaste süütegude toimepanemises, seejuures käesoleval juhul 11 kuriteo toimepanemises. Lisaks eelmärgitule peab kohus vajalikuks märkida, et ajal, mil ühes kriminaalasjas toimus kohtueelne menetlus ning kriminaalasi saadeti kohtusse, jätkas süüdistatav süsteemset varguste toimepanemist. Eeltoodule tuginedes tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Georgi Filjovi süü suurust KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Aluse selliseks järelduseks annab ka asjaolu, et Georgi Filjovile inkrimineeritakse üheteistkümne lõpule viidud varavastase kuriteo toimepanemist, millega on tekitatud ka varaline kahju ning viis kannatanut on esitanud varalise kahju hüvitamiseks ka tsiviilhagid. Seejuures ei esitanud tsiviilhagi vaid P S, kellelt varastatud jalgratas juhuslikel asjaoludel mahajäetud hoonesse peidetuna üles leiti. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Georgi Filjov pani kuriteod toime ettekavatsetult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult, tehes seda järjekindlalt ja süstemaatiliselt. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Georgi Filjovi süü on keskmine. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud osade varguse episoodide toimepanemise osas kahetsust ja kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohus ei saa avaldatud kahetsusest mööda vaadata ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust ning asjaolu, et süüdistatavat on korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud ning ta on pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmist asunud taas samalaadseid kuritegusid toime panema, suhtub kohus avaldatud kahetsusse mõningase kriitikaga. Kahetsusse kriitiliselt suhtuma paneb juba ka süüdistatava enda ülekuulamisel (kd 2, tl 18-20) väljendatu: „Vaatas ringi ja nägi, et ühtegi inimest ümber ei olnud. Iga inimene oleks võtnud sellises olukorras telefoni ja nii võttis ka tema.“ Sellistest ütlustest tulevad üheselt süüdistatavale omased põhimõtted ja mõttelaad, et kui omanik ei näe, tuleb võõras asi ära võtta, sest kõik teeksid selliselt. Taoline mõtteviis aga viitab sellele, et ükski varasematest karistustest ei ole suutnud süüdistatavat oma põhimõtteid võõrasse varasse muutma ning ta lähtub endiselt vargale omasest mõtlemisest, s.o omakasust ja soovist elatuda kõrvaliste isikute arvelt. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada, kuigi seda kahetsust ei saa jätta täies ulatuses tähelepanuta. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süütegude rohkust võib süüdistatavale karistuse mõista küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). 22 Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval neli kehtivat kriminaalkaristust, sh kolm karistust on isikule mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning eelnevalt mõistetud karistused, s.h reaalsed vangistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav on jätkanud varavastaste süütegude süsteemset toimepanemist. Seejuures on varasemalt süüdistatavale mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku tööga, kuid asenduskaristus pöörati täitmisele ja temale mõisteti liitkaristus, kuivõrd süüdistatav pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo. Seejärel Harju Maakohtu 29.05.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4302 tunnistati Georgi Filjov süüdi KarS § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 29.09.2017.a otsusega nr 1-17-9117 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 20 päeva ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Georgi Filjovile vangistus 1 aasta ja 7 kuud. Karistuse kandmiselt vabanes süüdistatav 26.04.
  10. Seejärel pani Georgi Filjov käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad teod toime ajavahemikul 02.06.2020-22.11.
  11. Seega vaatama asjaolule, et Georgi Filjovi on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning teda on selliste tegude toimepanemiste eest karistatud kõige rangema karistusega, s.o reaalse vangistusega, on ta jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist kõigest aasta möödudes pärast karistuse kandmiselt vabanemist ning teinud seda süstemaatiliselt. Vaatama võimalusele oma käitumist muuta ning alluda õiguskorras kehtivatele normidele, on Georgi Filjov teinud valiku ning jätkanud kuritegelikku käitumist. Seega süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 73 ega ka § 74 sätteid, samuti § 69 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist ega ka karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Kohus leiab, et ka kriminaalhooldus ega üldkasuliku tööga kaasnev kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõjus vahend, suunamaks teda seaduskuulekale käitumisele. Üldkasuliku tööga vangistuse asendamine on süüdistatava peal juba ära proovitud, kuid selline süüdistatavasse säästev suhtumine jäi tagajärjetuks. Lisaks eeldaks kriminaalhooldus süüdistataval elukoha olemasolu, kuid kohtul puuduvad andmed süüdistataval püsiva elukoha olemasolu kohta, mistõttu on süüdistatava kriminaalhooldusele allutamine välistatud, kuivõrd süüdistataval ei oleks elukoha puudumisel võimalik täita seaduses sätestatud ja elukohaga seonduvaid kontrollnõudeid. Süüdistatav märkis kohtuistungil, et tal oleks võimalik elada oma invaliidist tädi ja täditütre juures ja invaliidist tädi vajaks tema abi. Ta olevat seal elanud ka eelmise aasta suvel. Kohus suhtub nendesse väidetesse kriitiliselt, kuivõrd süüdistatav on enam kui poole aasta vältel elanud hostelis ja varastatust saadud tulu on läinud osaliselt just eluruumi üürimise peale. Seega saanuks ta ka varem tädi juures elades vältida liigseid kulutusi, kuid ometigi eelistas ta kulutada hostelis toa üürimisele. Lisaks sellele ei saa kohus KarS § 74 sätete täitmise tagamiseks sundida süüdimõistetut otsima endale püsivat elukohta, veel vähem sundida kõrvalisi isikuid või süüdimõistetu sugulasi KarS § 74 sätestatud elukoha olemasolu eelduse täitmiseks võtma süüdistatavat enda juurde elama. Eelmärgitust tulenevalt, lisaks muude karistuse kohaldamata jätmise tingimuste puudumisele ei saaks ka nende tingimuste olemasolul KarS § 74 sätteid süüdistataval elukoha puudumise tõttu kohaldada. Seega kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele.
  12. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku 23 seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Georgi Filjov on aga varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuks, seega ei ole tegemist juhuslike episoodidega tema elus. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest, süüdistatavalt välja mõistetavate tsiviilhagide rohkusest ja süüdistataval püsiva legaalse sissetuleku puudumisest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  13. ASITÕENDID KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on tõenditeks mitmed turvakaamerate salvestised. Nii asuvad toimikus DVD plaat 02.06.2020 Tallinnas xxx kannatanu filmitud videosalvestisega (I kd tl 30), DVD plaat 02.06.2020 Tallinnas xxx asuva xxx Casino turvakaamerate videosalvestistega (I kd tl 44), CDplaat 19.07.2020 Tallinnas xxx asuva xxx baari väliterrassi turvakaamerate videosalvestistega (II kd tl 9), CD plaat 22.09.2020 xxx, Tallinn asuva M kaupluse turvakaamerate videosalvestusega (III kd tl 18), 4 DVD-plaati 02.10.2020 Tallinn, xxx asuva xxx restorani turvakaamera videosalvestistega (I kd tl 10, 1-21-209), 1 DVD-plaat 02.10.2020 Tallinn, xxx asuva M R kaupluse turvakaamera videosalvestistega (I kd tl 37, 1-21-209), 1 DVD-plaat 10.10.2020 Tallinn, xxx asuva M R kaupluse turvakaamera videosalvestistega (I kd tl 44, 121-209), 1 CD-plaat 11.10.2020 Tallinn, xxx asuva R Si turvakaamera videosalvestisega (I kd tl 67, 1-21-209), 1 CD-plaat 14.10.2020 Tallinn, xxx asuva R kaupluse turvakaamera videosalvestistega (I kd tl 83, 1-21-209), 1 CD-plaat 20.10.2020 Tallinn, xxx asuva R kaupluse turvakaamera videosalvestistega (I kd tl 90, 1-21-209), 2 DVD-plaati 19.11.2020 ja 22.11.2020 Tallinn, xxx asuva R kaupluse turvakaamera videosalvestistega (II kd tagakaanel, 1-21-209), milledel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 24

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.