Süüdistus: F.O ’I süüdistatakse selles, et tema, viibides XXX, ajavahemikul 09.01.
Samuti tema, olles ajavahemikul 09.01.
Kohtuistungil süüdistav tunnistas ennast süüdi, nõustus lühimenetlusega ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kahtlustatavana ülekuulamisel F.O seletas (tl 81-84), et tunnistab üksnes RTtõukamist. Samuti kinnitab ta asjaolu, et kui koju tulles nägi voodis lebava RT kõrval 2 tühje rahustikarpe, palus koheselt naabrimehel kiirabi välja kutsuda. Ta selgitas, et 09.01.2012 sai kokku AK, kes teatas, et RTvõttis temalt raha võlgu, kuid ei tagastanud seda. Kahtlustatav oli R peale vihane, kui ta tuli sama päeva õhtul koju, küsis viimaselt, miks ta võlast ei rääkinud. R lähenes talle, kuid ta ei soovinud viimasega suhelda ning tõukas kannatanu endast jõuga eemale. Tõukamise tagajärjel kukkus R näoga vastu pliiti. Tema R ei kägistanud ning ei löönud rusikatega vastu nägu, samuti ei tirinud juustest. Ta ei tea, kust R sai sinikad kaelale. Järgmisel päeval läks oma naabri KH juurde, et paluda viia R arsti juurde. Uuesti koju jõudes nägi, et kannatanu oli voodis, kööki jõudes avastas tühjad karbid temale arsti poolt välja kirjutatud antidepressantidest, ta sai aru, et R sõi temale kirjutatud tablette. Tal ei olnud põhjust arvata, et R võib sel viisil käituda, kannatanu ei ole kunagi varem end sellisel viisil välja elanud. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Kannatanu RT ütluste (tl 3-5, 11-14) kohaselt 10.01.2012 kella 00.10 ajal jõudes töölt koju XXX, tema elukaaslane F.O kurtis halba enesetunnet. Ta läks teed keetma, seejärel tuli Kaspar talle põhjuseta (küsis raha kohta) rusikatega kallale, peksis korduvalt näkku, lõi 2-3 korda vasaku silma piirkonda, paar korda vastu suud, ta tundis füüsilist valu. Kägistas, tiris juustest, samuti oli küünarnukil sinikas. Kui Kaspar teda juustest tiris, lõi ta pea vastu ukse nurka, tundis valu. Järgmine päev ei lasknud Kaspar teda majast välja, ta kartis Kasparit, seetõttu ei julgenud kodust väljuda. 11.jaanuaril läks elukaaslane korraks naabri juurde ning ta võttis kaks karpi rahusteid, mille on arst Kasparile kirjutanud. Ta oli väga hirmunud, ta ei tahtnud edasi elada, soovis ära surra. Ta viidi haiglasse, kus talle pandi tilguti, seejärel viidi ta edasi Paldiski mnt Psühhoneuroloogia kliinikusse, kus viibis kuni 31.01.2012. Oma talus olevaid asju ta pole kätte saanud. Kaspar ei ole kunagi töötanud, tema teenib raha. PERH Erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardis nr.R686515 (tl 6-7) on fikseeritud RT seisund EMO-sse toimetamisel (kiirabi oli kohal 11.01.2012.a. kell 13.19) ja tema suunamine teise raviasutusse (lahkus psühhuiaatrihaiglasse kell 19.20). Patsiendikaardil on märge, et patsiendil on tabletimürgitus antidepressantidega. Anamneesis kirjas, et võttis 30 tbl Zolpidemi, sest enam ei soovi elada. Abikaasa on vaimuhaige, 10.01.2012 tarvitas alkoholi ja andis naisele peksa. Vasaku silma ümber hematoom. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 31.01.2012 teatis (tl 8) tõendab RT viibimist PERH-is statsionaarsel ravil ajavahemikul 11.01.2012 – 31.01.2012.a. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku vastusest järelepärimisele (tl 36) nähtub, et RTviibis psühhiaatrilisel ravil 11.01.2012 - 31.01.2012 diagnoosiga raske depressioon psühhootiliste sümptomitega; hospitaliseerimisel tuvastati RTka erinevad vigastused näo piirkonnas. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo vastus (tl 43-45) tõendab, et RT on määratud töövõimetuspension seoses temal tuvastatud 80%-lise töövõime kaotusega. Töövõimetuspensioni makstakse 28.04.-31.10.2012. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktis nr XXX 05.06.2012.a. (tl 48-51) toodud eksperdiarvamuse kohaselt kannatab RT raske depressiooni all, mis
järgi on kvalifitseeritav raske psüühikahäirena, kuna see põhjustas kannatanule Sotsiaalkindlustusameti määratluse kohaselt osalise töövõimetuse – töövõime kaotus 80%. RT ilmnev raske psüühikahäire on põhjustatud 09.01.2012 tema suhtes toime pandud vägivaldsest teost (peksmisest). Pärast füüsilist vägivalda vallandus uuritaval raske depressioon suitsiidmõtetega, mille sümptomaatiaks olid esiplaanil meeleolu ja tahtetundeelu häired. RToli ja on võimeline andma tõepäraseid ütlusi tema suhtes toime pandud vägivalla kohta, ta on suuteline meenutama 09.01.2012 sündmustikku. Ta on võimeline osalema kriminaalmenetluses ilma kõrvalise abita. 3 Tunnistaja Kaupo Hiis’i ütluste (tl 18-21) kohaselt 2012.a jaanuarikuu ühe päeva hommikul tuli tema juurde naaber F.O ja rääkis, et „tegi R silmad siniseks“, ta sai aru, et Kaspar peksis R . Siis läks Kaspar tagasi koju (maja asub ca 1km kaugusel) ja kui Kaspar jõudis koju, helistas kohe temale, et R on voodis ning ei liigu, Kaspar oli hirmunud ja palus kiirabi välja kutsuda. Tunnistaja TR ütlused (tl 55-59) kinnitavad, et
järgi.
Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist. Antud asjas tekitas süüdistatav F.O kannatanu suhtes tarvitatud vägivallaga (korduvad löögid näkku, kägistamine ja juustest tirimine) tervisekahjustuse, mille kõrvaltagajärjeks on raske psüühikahäire: peale peksmist vallandus kannatanul raske depressioon suitsiidmõtetega, mille sümptomaatiaks olid esiplaanil meeleolu ja tahtetundeelu häired. RT vajas meditsiinilist ravi – kannatanu viidi kiirabiga PERH erakorralise meditsiini osakonda, kus ta 11.01.2012.a suunati edasi ravile Psühhiaatriakliinikus, kus kannatanu viibis kuni 31.01.2012. Kannatanu ravi jätkus ka edaspidiselt ning sotsiaalkindlustusameti 28.04.2012 otsusega tuvastati RT seoses üldhaigestumisega 80%-line töövõime kaotus. Eksperdiarvamuse kohaselt on RT raske psüühikahäire põhjustatud 09.01.2012 tema suhtes toime pandud vägivaldsest teost (peksmisest). Seega on süüdistatava tegevus põhjuslikult seotud kannatanul tekkinud tagajärjega. Kausaalseos peksmise ja kannatanul tekkinud raske psüühikahäire vahel on olemas, kuivõrd pärast peksmist ei lubanud süüdistatav kannatanul kodust lahkuda. Kannatanu on ka ise kirjeldanud, kuidas ta tundis hirmu ning kartis süüdistatavat, ta ei tahtnud edasi elada. Leides sobiva momendi, mil süüdistatav lahkus kodust, võttis kannatanu tablette (rahusteid), sest tahtis end tappa. Raskest depressioonist tingituna sooritas kannatanu enesetapu katse. Kannatanu hirmu süüdistatava suhtes ning tema alanenud meeleolu ja depressiivseid mõtteid iseloomustab ka ilmekalt asjaolu, et kannatanu ei teavitanud oma haiglas viibimisest ning enda peksmisest oma lähedasi – tütart ja õde, vaid viimased hakkasid kannatanut ise otsima. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust, subjektiivset külge on võimalik tuvastada isiku teoeelse ja teojärgse käitumise järgi. Tahtluse voluntatiivse elemendi seisukohalt peab teo toimepanija süüteokoosseisule vastavaid faktilisi asjaolusid tahtma. Tahtluse intellektuaalse elemendi olemasoluks piisab, kui toimepanija näeb ette oma teo tulemusena vallandunud kasuaalketi tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasandil selle põhilistes punktides. 5 Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Seega on oluline tuvastada, kas süüdistatav pidas konkreetselt võimalikuks selliste tagajärgede saabumist. On üldtuntud tõde, et inimese pea on elutähtis organ ja löömine pähe on eluohtlik. Tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanul raske tervisekahjustuse. Isik möönab mis tahes tagajärge, kui ta peksab kannatanut rusikatega keha elutähtsatesse osadesse, nagu näiteks pea. Süüdistatav on olnud ise varasemalt sellises situatsioonis, et kui ka vägivallatseja käitub peale peksmist selliselt, et tahab ennast ära tappa, siis on selge, et süüdistatav pidi möönma, et kannatanu, keda on pekstud, võib selliselt käituda. Nimelt on süüdistatava F.O näol tegemist isikuga, kes on aastaid, st alates 1995.aastast saanud statsionaarset psühhiaatrilist ravi (siis süüdistatav hospitaliseeriti suitsiidikatse järgselt kodust – tal oli olnud konflikt eelmise elukaaslasega, keda ta peksis, seejärel ta kahetses ning tal tekkis mõte, et ei ole väärt elama). Arvestades eelnevat elukäiku möönis F.O , et kannatanu suhtes tarvitatud ulatuslikul vägivallal on mõju ning selle tagajärjeks võib olla raske tervisekahjustuse põhjustamine. Kahtlemata tuleks kaaluda, kas tegemist ei olnud ettevaatamatusega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Antud juhul ei lubanud süüdistatav kannatanul pärast peksmist kodust väljuda ja käskis tööle helistada (teatada, et ei tule tööle), mis iseenesest suurendas kannatanu hirmu, süvendades seega kannatanu tervislikku ja vaimset seisundit. Raske psüühikahäire on võimalik tekitada ka psüühilise mõjutusega. Antud juhul tegutses süüdistatav konkretiseerimata tahtlusega ja tal tuleb vastutada saabunud tagajärje eest. Lüües rusikaga korduvalt elutähtsasse organisse – pähe, peab süüdlane võimalikuks igasuguse tagajärje (isegi surma) saabumist, sealhulgas psüühikahäire tekitamist. Kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Isiku teoeelne- ja järgne käitumine saab anda teavet lisaks objektiivsetele tehioludele ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta. F.O palus naabril kiirabi kutsuda siis, kui avastas, et kannatanu oli kõik temale väljakirjutatud tabletid (rahustid) sisse võtnud ning selline käitumine kinnitab seda, et kannatanu surma F.O ei soovinud. Küll aga möönis ta sellise tagajärje – raske psüühikahäire saabumist, kui kägistas ja peksis korduvalt kannatanut pähe. Löökide tekitamine on alati tahtlik tegevus, löökide tulemusel tekkinud tagajärje suhtes tegutses aga süüdlane kaudse tahtlusega. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. 6 Kokkuvõttes tuleb süüdistatav süüdi tunnistada
toimepandud kehalises väärkohtlemises ja
lg.1 p.3 järgi (kuriteo toimepanemise ajal kehtis
saabunud tagajärje põhjustamises. Tsiviilhagi tuleb rahuldada esitatud kujul summas 2500 eurot. VÕS § 127 lg.1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat sajaolu ei oleks esinenud; § 128 lg.1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg.5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS 130 lg.1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kannatanu on esitanud pangakonto väljavõtte, millest selgub, et ajavahemikul 01.0114.11.2012.a. laekus tema arvele sotsiaalkindlustusametilt toetusi kokku summas 3042,24 eurot. Kannatanu palgatõendist (BSOÜ) nähtub, et 2011.aastal on välja makstud netopalk summas 5322,01 eurot. Seega töökoha kaotusega seoses on kannatanu kaotanud sissetuleku summas 2279,77 eurot (5322,01-3042,24). VÕS § 130 lg.2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kohus asub seisukohale, et mittevaralise kahju hüvitis summas 220,23 eurot (25002279,77) on mõistlik rahasumma, tsiviilhagi on põhjendatud, on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaks asjaoluks
p.4 kohaselt on süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus peab põhjendatuks mõista süüdistatavale raskeima sanktsiooni ettenägeva (
lg.1 järgi kvalifitseeritava) kuriteo eest karistuse alammära ja keskmäära vahelises suuruses. Kohus leiab, et liitkaristuse mõistmisel tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning peab võimalikuks karistust mitte täitmisele pöörata
alusel, sest süüdistatav jääb psühhiaatri järelevalve alla ning antud juhul reaalse vangistuse kandmine ei ole otstarbekohane. Kohtu arvates ei ole ka kriminaalhoolduse rakendamine vajalik. KrMS § 175 lg.1 p.3,4,5,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisitasud ja tasu osutatud õigusabi eest ning kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada F.O
7 Süüdi tunnistada F.O
lg.1 p.3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 (viis) aastat.
MS § 238 lg.2 alusel vähendada’ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista F.O’ile 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
lg.1 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui F.O 4 (neli) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista F.O’ilt RT(konto nr.XXXXXXXXXXXXX) kasuks 2500,00 (kaks tuhat viissada) eurot. Välja mõista F.O’ilt riigituludesse menetluskulud: sundraha 800 eurot; tasu osutatud õigusabi eest 652,80 eurot, ekspertiisitasu 733,13 eurot ja kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 0,45 eurot. Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedpankis nr 221023778606 või nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filial: maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „F.O, 1-12-11139, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 31.jaanuaril 2013.a. ja kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.