mõistetud karistuse täitmisele Pöörata täitmisele R.T-le Harju Maakohtu 24.09.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-7153 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates R.T poolt karistuse kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused. Harju Maakohtu 24.09.2014 kohtuotsusega mõisteti R.T süüdi
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 30 päeva.
lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka R.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva ning seega kandmisele jäi vangistus 28 päeva, mida
lg 2 kohaselt suurendati Viru Maakohtu 20.02.2014 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse 6 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 kuud 28 päeva.
ja § 74 lg 5 alusel asendati mõistetud vangistus 416 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati R.T kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. 28.09.2015 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna R.T on hoidnud kõrvale ÜKT sooritamisest ning ta on rikkunud ka kontrollnõudeid, s.o elada kohtu määratud alalises elukohas; taotleda eelnevalt luba elukoha vahetamiseks; ilmuda määratud ajavahemike järel registreerimisele; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise ja kontrollnõuete rikkumise kohta oli R.T-le eelnevalt koostatud kolm hoiatust 29.12.2014, 04.05.2015 ja 15.06.2015. 07.10.2015 määrusega jättis Viru Maakohus kriminaalhooldusametniku taotluse mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja võimaldas R.T jätkata ÜKT tegemist ning kontrollnõuetele allumist tavapärases rütmis. 30.03.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna R.T hoiab jätkuvalt kõrvale ÜKT-st - ei pea kinni ÜKT ajakavast: 2016.a.jaanuar määratud 42 tundi sooritas 40 h (sooritamata 2h), 2016.a.veebruar määratud 42 tundi sooritas 25 h (sooritamata 17h), 2016.a. märts määratud 51 tundi, kõik tunnid sooritamata. Samuti rikub tema jätkuvalt kontrollnõudeid, s.o saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks: 26.03.2016 - Tallinna kordoni teabeteenistuse Piirivalvebüroo Põhja prefektuurist tuli teavitus, et 26.03.2016 kell 18.00 Tallinna Vanasadama D-terminalist Stockholmi väljuva reisilaeva Romantika reisijate nimekirjas on EV kodanik R.T, sünd. XXX Isikule on kohaldatud kriminaalhooldus. 28.03.2016 - Tallinna kordoni teabeteenistuse Piirivalvebüroo Põhja prefektuurist tuli teavitus, et 28.03.2016 kell 10:45 Stockholmist Tallinna Vanasadama D terminali saabuva reisilaeva Romantika reisijate nimekirjas R.T, sündinud XXX Isikule on kohaldatud kriminaalhooldus. 11.04.2015 kohtuistungil avaldas erakorralist ettekannet esindav kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar, et R.T-lt on sooritamata 49 tundi ÜKT-d, millele viimane vastu vaidles, et tal on sooritamata 42 tundi. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et täpsustada tehtud/tegemata tundide arvu. 14.04.2015 kohtuistungil täpsustas erakorralist ettekannet esindav kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar, et sooritamata on siiski 49 tundi, ÜKT sooritamata jätmise mõjuvate põhjenduste kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit ja ta jäi oma taotluse juurde karistus täitmisele pöörata. R.T tunnistas, et ei ole seni oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, kuid taotles siiski karistust täitmisele mitte pöörata, vaid võimaldada jätkata tal karistuse kandmist vabaduses. Alates 01.01.2015 sätestab
lg 6, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. R.T-le on mõistetud karistus enne viidatud seaduse muudatuse jõustumist ning seega lähtub kohus tema karistuse täitmisele pööramisel
lg 6 varasemast redaktsioonist, mis sätestas, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.