Obsah (12)

§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 456§ 468§ 317

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-3086 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi M. H.

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: 2

1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 01.03.2022 Pärnu Maakohtule hagi M. H. (kostja) vastu põhinõude 15 104,78 euro, intresside 1 469,24 eurot, kuutasu 185,64 eurot, sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 881,50 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohus võttis hagi 04.03.2022 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostja ja kreeditor AS LHV Finance sõlmisid 03.03.2020 väikelaenulepingu nr 2844484, mille alusel võimaldas pank kostjale laenusumma 17 000 eurot kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja rikkus lepingu p 4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 10.05.2021 osamaksest. 18.10.2021 teavitas AS LHV Finance kostjat laenulepingu ülesütlemise avaldusega lepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 02.11.
2. Peale lepingu ülesütlemist oli kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 15 104,78 eurot, tasumata kuutasu 185,64 eurot ja tasumata intressiosamaksed summas 1469,24 eurot. 12.11.2021 loovutas AS LHV Finance oma nõuded kostja vastu hagejale PlusPlus Capital AS-ile. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse tasumist summas 15 104,78 eurot, intresside tasumist perioodi 10.05.2021 kuni 01.11.2021 eest summas 1469,24 eurot, tasumata kuutasu 185,64 eurot, sissenõudekulude hüvitamist summas 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise tasumist perioodi 02.11.2021 kuni hagi esitamiseni 01.03.2022 eest summas 881,50 eurot ja lisanduva viivise nõudes põhinõudelt 15 104,78 eurolt alates 02.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni 17,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu ja õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
3. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 04.03.2022 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 18.05.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid M. H.le kättetoimetatuks 03.06.2022 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. M. H. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 17.06.2022. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt. 3. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

6.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 7. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100 eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi 3 õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni eest, s.o 150 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 180 eurot.

8. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 1440 eurot (riigilõiv 1260 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot). 9.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 10.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 11. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 12.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 13.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4