Obsah (4)

§ 178§ 175§ 657§ 654

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Margo Klaar, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-7326 Kohtuasi Aktsiaselt

§ 178lg 4).

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses oli Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri Andrias Palmitsa ja Toomas Saarma (hageja) hagi OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi (kostja) vastu pankrotihalduri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
2. Harju Maakohus jättis
3. oktoobri
4. a kohtumäärusega hagiavalduse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määrus jõustus
5. novembril
6. a.
7. Kostja esitas menetluskulude nimekirja
8. detsembril
9. a paludes määrata kindlaks pankrotihalduri Jüri Truutsi menetluskulud summas 3492 eurot ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
10. Hageja pankrotihaldurid esitasid kohtule seisukoha
11. jaanuaril
12. a tuues välja, et peavad põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tegevusi kokku 2.5 tunni ulatuses
13. augusti
14. a,
15. augusti
16. a ja
17. novembri
18. a toimingute eest, kuid vaidlevad vastu ülejäänud lepingulise esindaja tegevustele ning kostja esindaja tunnitasule. Hageja hinnangul on kostja põhjendatud menetluskulud on summas 375 eurot ning seda ületavas osas palusid haldurid jätta menetluskulud välja mõistmata. 2 Maakohtu määrus
19. Harju Maakohus rahuldas
20. mai
21. a määrusega kostja pankrotihalduri taotluse ning mõistis hageja pankrotihalduritelt kostja kasuks välja menetluskulud summas 452 eurot ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
22. Maakohus leidis, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on kostja pankrotihalduri õigusabi tunnihind 208.92 eurot keskmisest mõnevõrra kõrgem, mis on põhjendamatu. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest lühem, asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks

§ 175lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.

Maakohus leidis, et arvestades asja olemust ja advokaadibüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud lepingulise esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 144 eurot (käibemaksuga).

1. Maakohtu hinnangul ei ole kostja lepinguliste esindajate ajakulu nende kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõikide toimingute eest põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud kostja esindajate menetlustoimingud 3 tunni ulatuses (sh 19.-
2. augustil
3. a määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamisega seonduvalt 2 tunni ulatuses,
4. septembri
5. a kliendi teavitamise ja kohtukirjaga tutvumisega seonduvalt 0.1 tunni ulatuses,
6. septembri
7. a kohtumääruse analüüsiga seonduvalt 0.2 tunni ulatuses,
8. oktoobri
9. a kohtumääruse analüüsi ja kliendi teavitusega seonduvalt 0.2 tunni ulatuses ning
10. novembri
11. a menetluskulude nimekirjaga seonduvalt 0.5 tunni ulatuses). Kostja toimingud perioodil
12. juuni
13. a kuni
14. augusti
15. a on tehtud mahus 12.5 tundi, kuid nendest ei nähtu ühegi kohtudokumendi koostamisega seotud asjaolusid. Asjakohase kohtupraktikaga enese kurssi viimine ei ole menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmisel põhjendatud kulutus. Põhjendatud on kulutuste tegemine summas 20 eurot seonduvalt hageja ning sellega seotud isikute andmete ja tausta kontrollimisega. Seega kokku mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 452 eurot. Määruskaebus
16. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 osas, milles kohus jättis kostja pankrotihalduri menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata ning palus teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata kindlaks kostja pankrotihalduri menetluskulud summas 3492 eurot.
17. Kostja leidis, et maakohus vähendas põhjendamatult kostja esindajate tunnihinda. Kostja leidis, et tegemist oli keskmiselt keeruka asjaga, mis igal juhul vajas õigusaktide tõlgendamist ning asjaoludega ühildamist, samuti olid mahukad hagile lisatud lisad. Lähtumine esindaja tunnihinna vähendamisel 9 aasta tagusest Riigikohtu lahendist ei ole aastal
18. ja
19. a enam asjakohane ja põhjendamatult madal tulenevalt elukalliduse kasvust ning inflatsioonist, samuti teenuste hinna ja töötasude üldisest tõusust.
20. Kostja leidis, et kostja esindajate perioodil
21. juuni
22. a kuni
23. august
24. a tehtud toimingud 12.5 tunni ulatuses olid põhjendatud, tehtud vaid seoses käesoleva menetlusega ning põhjusel, et hageja sellise menetluse algatas. Õigusabiteenuse osutamine ei tähenda üksnes dokumendi koostamist, samuti on ebamõistlik kostja esindajatelt eeldada, et neil ei oleks hoolimata menetluse seisust vajalik põhjalikult tutvuda vastaspoole esitatud dokumentidega. 3 Dokumendi koostamiseks on vaja teha asjaoludest olenevalt ka eel- ja/või järeltööd, mille hulka kuuluvad kõik eelnimetatud tegevused, sh kohtupraktika analüüs kui õiguslik analüüs.
25. Kostja märkis, et maakohus vähendas kostja esindajate
26. kuni
27. augusti
28. a ja
29. septembri
30. a toimingute ajakulu, kuid ei põhjendanud seda. Kostja ajakulu vähendamisega ei nõustu.
31. Lisaks jättis maakohus arvestamata (ega põhjendanud, miks ei arvesta) järgmiste toimingutega:
32. septembril
33. a ringkonnakohtu kirjaga seoses kliendile kirja koostamine kuluga 0.1 tundi,
34. novembri
35. a määruse jõustumisega seonduvalt kliendile kirja koostamine kuluga 0.2 tundi,
36. novembri
37. a määruse jõustumisega seonduvalt kliendile kirja koostamine kuluga 0.1 tundi;
38. novembri
39. a menetluse seisu läbivaatamine kuluga 0.1 tundi, s.o kokku 0.5 tundi. Hageja seisukoht
40. Hageja pankrotihaldurid vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata. Haldurid jäi enese
41. jaanuaril
42. a esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 koosmõjus §-ga 659 järgi tühistada osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulu hageja pankrotihalduritelt 220.80 euro ulatuses välja mõistmata ja teha selles osas uus määrus, millega mõista hageja pankrotihalduritelt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulu hüvitis 220.80 eurot. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 15. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
3. Kolleegiumi hinnangul on kostja määruskaebus põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus on lugenud põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindajate menetlustoiminguid ajavahemikul 19.-
4. august
5. a (määruskaebuse ja kohtu kirjaga tutvumine, ülevaade kliendile, määruskaebusele vastuse koostamine, täiendamine ja esitamine) 2 tunni ulatuses vähendades seega nimetatud toimingutele kulunud aega 0.5 tunni võrra. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja etteheide, et maakohus ei ole nimetatud kulude vähendamist põhjendanud. Sellegipoolest leiab ringkonnakohus, et maakohus on lähtunud määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekirjas esile toodud toimingutest ja nende 4 sisust ning maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga. Arvestades arusaama, et professionaalsel esindajal võiks kuluda 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele ca 40 minutit kuni tund, samuti määruskaebemenetluse olemust (menetluskulude katteks tagatise andmine) ning mahtu (määruskaebuse faktiliste asjaolude osa moodustab 2 lk ja sisu 1 lk ning kostja määruskaebuse vastus on ca 2 lk), nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et määruskaebemenetlusega seotud toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 2 tunni ulatuses.
6. Küll aga leiab kolleegium, et maakohus vähendas põhjendamatult
7. septembri
8. a toimingule (kliendi teavitamine, kohtu kirjaga tutvumine) kulunud aega 0.2 tunnilt 0.1 tunnini. Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtu
9. septembri
10. a kirjaga (määruskaebuse edastamine ringkonnakohtule) tutvumine ja sellest kliendi teavitamine ning selleks kulunud aeg 0.2 tundi (s.o 12 minutit) igati põhjendatud ja vajalik. Lisaks peab ringkonnakohus erinevalt maakohtust põhjendatud ja vajalikuks toiminguks
11. augusti
12. a toimingut ja sellele kulunud aega 0.2 tundi (kohtumäärusega tutvumine, kiri kliendile seoses tagatise taotluse rahuldamisega) ning
13. septembri
14. a toimingut ja sellele kulunud aega 0.1 (kiri kliendile seoses ringkonnakohtu kirjaga). Kuivõrd mõlemad toimingud olid seotud kostja menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse lahendamisega, mh kohtu kirjaga pikendati hagejale antud tagatise maksmise tähtaega, ei olnud nende toimingute tähelepanuta jätmine maakohtu poolt õigustatud.
15. Kontrollides maakohtu hinnangut ülejäänud kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohus on lähtunud menetluskulude nimekirjas esile toodud toimingutest ja nende sisust ning on jõudnud õige järelduseni, et ülejäänud toimingud ei olnud käesoleval juhul põhjendatud ega vajalikud. Eelnevast tulenevalt ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (

§ 654lg-st 6 koosmõjus §-ga 659).

Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et kuigi iseenesest on õige kostja seisukoht, mille kohaselt on õigusabiteenuse osutamine seotud ka teatud eel- ja järeltoimingutega, nt kliendiga kohtumine, õigusliku olukorra analüüs, kohtupraktika läbitöötamine jm, ei ole käesoleval juhul kostja menetluskulude nimekirjas perioodil

1. juuni kuni
2. juuli
3. a esile toodud toimingud põhjendatud ega vajalikud. Arvestades, et kostja esitas ise
4. mail
5. a taotluse kostja menetluskulude katteks tagatise andmiseks, milles palus jätta mh hagi läbi vaatamata, kui tagatist kohtu määratud tähtajaks ei tasuta, ei olnud kolleegiumi hinnangul seetõttu põhjendatud ega vajalik analüüsida materjale (st hagi ja selle lisasid), arutada strateegiat jm, sest esines tõenäosus, et hagi jäetakse läbi vaatamata. Seega olid kostja menetluskulude nimekirjas ajavahemikul
6. juuni kuni
7. juuli
8. a märgitud toimingud tehtud ennatlikult. Mis puudutab kostja
9. ja
10. novembril
11. a tehtud toiminguid, s.o kiri kliendile seoses määruse jõustumisega, ei ole selge, kuidas on nimetatud kirjad seotud käesoleva menetlusega eriti arvestades, et kõnealune Harju Maakohtu
12. oktoobri
13. a määrus jõustus Kohtute Infosüsteemi kohaselt alles
14. novembril
15. a. Ka
16. novembri
17. a toiming „menetluse seisu läbi vaatamine“ ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ega vajalik arvestades, et kostja esindajad olid teda eelnevalt menetluse jooksul juba informeerinud menetluse käigust.
18. Samuti leitakse määruskaebuses, et maakohus vähendas põhjendamatult kostja esindajate tunnitasu. Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt nt Riigikohtu
19. veebruari
20. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Erinevalt 5 maakohtust leiab ringkonnakohus, et kuigi käesoleva asja menetlus oli tavapärasest lühem, siis arvestades, et asjas menetleti halduri tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, võib sellise vaidluse keerukust pidada keskmiseks. Ka kostja ise on määruskaebuses esile toonud, et tegemist on keskmise keerukusega vaidlusega. Samuti leiab kolleegium, et maakohus tugines kostja esindajate tunnitasu hindamisel
21. aasta Riigikohtu praktikale ning mõistlikuks peetud tunnitasule 120 eurot (144 eurot käibemaksuga) põhjendamatult, sest tasumäärad on ajaga tõusnud. Samas vaatamata asjaolule, et Riigikohus on uuemas praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena nii 170 eurot (lisandub käibemaks) kui ka 190 eurot (lisandub käibemaks) (vt nt Riigikohtu
22. veebruari
23. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 24; Riigikohtu
24. mai
25. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18), ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega arvestades käesoleva asja keskmist keerukust ning kostja esindajate kvalifikatsiooni (vandeadvokaadid), peab kolleegium kostja esindajate mõistlikuks tunnihinnaks 160 eurot (192 eurot käibemaksuga), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Kolleegium märgib lisaks, et üldjuhul tuleb siis, kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (Riigikohtu
26. juuni
27. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 11). Kuivõrd nii kostja ise menetluskulude nimekirja esitades kui ka maakohus kulude põhjendatust hinnates lähtusid esindajate keskmisest tunnitasust, pooled määruskaebemenetluses selle üle ei vaidle, siis on mõistlik lähtuda kulu kindlaksmääramisel esindajate keskmisest tunnihinnast (vt Tartu Ringkonnakohtu
28. märtsi
29. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18470, p 12).
30. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepinguliste esindajate järgmiseid toiminguid:
31. augusti
32. a toiming mahus 0.2 tundi;
33. –
34. augusti
35. a toimingud mahus 2 tundi;
36. septembri
37. a toiming mahus 0.2 tundi;
38. septembri
39. a toiming mahus 0.2 tundi;
40. septembri
41. a toiming mahus 0.1 tundi;
42. oktoobri
43. a toiming mahus 0.2 tundi;
44. novembri
45. a toiming mahus 0.5 tundi. Seega kokku peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepinguliste esindajate menetlustoimingutele kulunud ajaks 3.4 tundi, millest tulenevalt arvestades kostja esindajate keskmist tunnihinda, on kostja lepinguliste esindajate põhjendatud tasu kokku 652.80 eurot (3.4 tundi x 192 eurot, sh käibemaks). Vastavalt maakohtu põhjendustele lisandub nimetatud summale 20 eurot, mis on seotud aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii ning sellega seotud isikute andmete ja tausta kontrollimisega. Kokkuvõttes tuleb hageja pankrotihalduritelt kostja kasuks välja mõista 672.80 eurot (652.80 + 20).
46. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt ja muudab maakohtu lahendit, esitab ringkonnakohus

§ 654lg 22 alusel määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

22. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

23.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6