² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 3901,12 eurolt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06% päevamääralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 306 x 0,06 % päevas = 716,25 eurot. 2 2-21-15165 Hageja arvestas viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (3901,12 x 0,06 % päevas x 365 päeva = 854,35 eurot). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista - 05.09.
lg 1 lähtudes kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks. Kostja ei ole krediidiandjalt vastavat teatist saanud. Kostja hinnangul esineb alus kahelda nõude loovutamise lepingu kehtivuses. Kostja arvates esmalt tuleb hagejal tõendada nõudeõiguse olemasolu.
lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja leiab, et hagejal tuleb täpsustada ja tõendada võlgnevuse kujundamise asjaolusid, s.h esitada alusdokumendid võlgnevuse olemasolu kontrollimiseks. 3 2-21-15165 Juhul kui kohus leiab, et puuduvad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks, palub siis kostja jätta hagi allpool esitatud põhjusel rahuldamata. Kostja sisulised vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Kostja arvates on kompromissileping, millele tugineb hageja on tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Kostja juhib kohtu tähelepanu, et kompromissi sõlmimise ainsaks eesmärgiks oli võlgnevuse tasumise tähtaja ajatamine ja kohtumenetluse ennetamine, mitte aga kohustuse muutmine ega ümberkujundamine. Sisuliselt oli tegemist krediidilepingu muutmisega, mitte kompromissilepingu
tähenduses sõlmimisega.
lg 1 ls 1 järgi kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissilepinguga anti kostjale võimalus võlgnevuse kustutamiseks igakuuliste osamaksetena ja vähendati viivist 318,44 euro võrra, mis küll võib hinnata järeleandmisena, kuid samaaegselt suurendati kostja põhivõlgnevus 5348,44 eurost kuni 7250,88 euroni, arvates põhivõlgnevuse sisse ka 1902,44 viivist, kusjuures viivist 0,060% päevas tuli tasuda juba kogu ümberkujundatud kompromissisummalt, s.h viiviselt. Kostja arvates ei saa lugeda kompromissilepinguks lepingut, mis suurendab osapoole kohustusi võrreldes aluskohustustega. Kompromiss ei tohi olla vastuolus heade kommete ja seadusega.
lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg-s 1 sätestatust tarbija kahjuks kõrvale kalduv kokkulepe on tühine (
Seega on kompromissileping tühine ka põhjusel, et selles sätestatud viivis on kõrgem kui seadusega lubatud. Kostja arvates kompromisslepingu puhul on tegemist tüüptingimustega
lg 1 mõttes, kuna kostjaga ei olnud selle tingimusi eraldi läbi räägitud ja kostjal puudus võimalus tingimuse sisu mõjutada. Kostja leiab, et igal juhul tüüptingimused, mis puudutavad summat, viivist ja aegumise pikendamist on
Nimetatud sätte tulenevalt on tüüptingimus tühine, kui see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Hageja arvates väljendub antud juhul seadusest oluline kõrvalekaldumine põhivõla suurendamises, viiviselt viivise arvestamises, liiga suures viivise määras ja aegumistähtaja pikendamises. Kompromissi tingimused olid nn „võta või jäta“. Hageja oli kompromissi koostaja ja kompromissi tingimusi ei olnud eraldi läbi räägitud.
lg 1 võimaldab lugeda tüüptingimuseks igasuguseid tingimusi, mille sisu ei ole teine lepingupool võimeline mõjutama, sõltumata selle põhjusest.
Tingimust ei loeta kunagi eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt koostatud ning tarbija ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada, eriti eelnevalt koostatud tüüplepingute puhul. Võimalus lepingutingimuste üle läbirääkimisi pidada ja nende sisu mõjutada peab olema kindlalt ja kahtluseta tõendatud tingimuse kasutaja poolt. Antud põhimõte tuleneb Nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes art 3 p-st
lg-st 1 tulenevalt võib viivist nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Juhul kui põhinõue on aegunud, puudub järelikult ka alus viivisenõude ja sissenõudmiskulude nõude (
Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja kostja vastuses esitatud seisukohtadega ei nõustu ja palub jätta need tähelepanuta, lähtudes järgmistest asjaoludest. Hageja selgitab siinjuures järgmist. Kohtule esitatud 05.09.2018. a kompromisslepingul ja võlatunnistusel nr 24699125 on deklaratiivse võlatunnistuse tunnuseid (
). Kostja kinnitab kokkuleppe punktis 2.2, et tal on varasemast krediidilepingust tulenevad võlgnevused - põhivõlgnevus 5348,44 eurot ja 2250,88 eurot viivised.
lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Nimetatud sättest tuleneb, et kui võlatunnistuse eesmärgiks on olemasoleva kohustuse kinnitamine (mitte uue kohustuse loomine), on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 2-14-58735 p-st 11.1, kui kehtivalt on antud deklaratiivne võlatunnistus, on selle tagajärjeks eelduslikult vastuväidetest loobumine nõudele ja tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu
lg 4 järgi kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Kostja ja hageja on kompromissilepingu allkirjastanud. Seega loetakse leping nr 24699125, 05.09.
lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lõike 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lg 6 sätestab, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Vastuväide viiviste osas Kostja väidab, et viivise nõue võib olla osaliselt tühine ja alusetu. Hageja ei ole ülalnimetatud kostja seisukohaga nõus, sest hageja on viiviste arvestamisel lähtunud poolte vahel sõlmitud kompromissilepingus sätestatust.
lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid 7 2-21-15165 või kirjad. Kostja on kompromissilepingu allkirjastanud. Seega loetakse kompromissileping sõlmituks. Kompromissilepingu p 3.2 alusel nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Lisaks tuleb märkida, et nimetatud määr ei ületa seaduses toodud määra kolmekordselt. Viivist hakatakse arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et viivise määr on temaga läbi räägitud, ta on selgitustest aru saanud ning tema hinnangul on see mõistlikus suuruses. Kostja on kompromissilepingut rikkunud ja hageja on arvestanud viivist maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast, s.o alates 25.11.2020 ning kompromissilepingus märgitud, kuid tasutama jäänud, põhinõudelt. Eeltoodust tulenevalt on viivise arvutamine õiguspärane. Vastuväide sissenõudmiskulude osas Kostja väidab, et hageja sissenõudmiskulu nõue ei ole tõendatud ja on põhjendamatu, sest hageja ei ole nende kättetoimetamist tõendanud. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile Viru puiestee 21-108 40233 Sillamäe linn. Teenuse eest on teenuse osutaja esitanud hagejale arve 35,00 € suuruses ulatuses. Seega on hageja kandnud otseseid kulutusi võlateatiste kostjale edastamiselt. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ning jääb hagiavalduses esitatud sissenõudekulude nõude juurde. Lisaks saab hageja vajadusel esitada mahuka e-kirjavahetuse kostjaga, kus kostja kinnitab kirjade kättesaamist ja vastab neile, et teostab tasumisi vastavalt võimalustele. Aegumine Kostja tasus enda kontolt kasutades talle antud viitenumbrit 24699125, mida teadis vaid kostja. Kostja tasus alates 23.01.2019 kuni 22.09.2021. Lisaks on keegi kolmas isik nimega O P teostanud tasumisi kostjale omistatud viitenumbriga 24699125 alates 26.09.2018 kuni 05.06.2019 (lisa 2.2). Seega on aegumine peatunud koostoimes TsÜS § 158 lg 1-ga. Hageja seisukoht kostja kompromissi ettepanekule Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited on asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Tulenevalt
lg 1 ja § 23 lg 2 pidanuks kostja hea usu põhimõttest tulenevalt näitama ka ise huvi oma kohustuse täitmise suhtes võlausaldaja ees. Hageja püüdis kostjaga korduvalt jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, kuid kuna kostja ei ole olnud koostööaldis, siis pidi hageja oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole, millega kaasnesid täiendavad kulutused riigilõivu ja õigusabi kulutuste näol ning seetõttu ei näe hageja ka võimalust sõlmida tsiviilasjas kompromissilepingut kostja märgitud tingimustel. Hageja teeb omapoolse ettepaneku menetluse lõpetamiseks. Kompromissi sõlmimisel tasub kostja tasumata kompromissisumma 5803,56 eurot (s.h põhinõue 3901,12 eurot, enne 05.09.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 1902,44 eurot), viivised põhinõudelt 3901,12 eurot alates 26.11.2020 kuni 27.09.2021 summas 716,25 € ja sissenõudekulu 35 €, riigilõivu ½ määras 237,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot, kokku 7212,31 eurot. Nõutud summat saab kostja tasuda igakuiselt maksegraafiku järgi 12 kuu jooksul ning igakuiseks summaks kujuneb ca 600 eurot, alates 15.11.
Kostja kinnitab kokkuleppe punktis 2.2 varasemast krediidilepingust tulenevad võlgnevusi - põhivõlgnevut 5348,44 eurot ja 2250,88 eurot viivised.
lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Nimetatud sättest tuleneb, et kui võlatunnistuse eesmärgiks on olemasoleva kohustuse kinnitamine (mitte uue kohustuse loomine), on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega poolte vahel sõlmitud kompromissi olemusest. Kostja väidab, et kompromissilepinguga anti kostjale võimalus võlgnevuse kustutamiseks igakuuliste osamaksetena ja vähendati viivist 318,44 euro võrra, mis küll võib hinnata järeleandmisena, kuid samaaegselt suurendati kostja põhivõlgnevus 5348,44 eurost kuni 7250,88 euroni, arvates põhivõlgnevuse sisse ka 1902,44 viivist, kusjuures viivist 0,060% päevas tuli tasuda juba kogu ümberkujundatud kompromissisummalt, s.h viiviselt. Kostja arvates ei saa lugeda kompromissilepinguks lepingut, mis suurendab osapoole kohustusi võrreldes aluskohustustega. Kompromiss ei tohi olla vastuolus heade kommete ja seadusega. Kohus hinnangul tuleb järeleandmistena tuleb hinnata mitte ainult võla võimalikku vähendamist, vaid ka leevendust tasumise tähtaegades ja perioodsuses, mida ka kostja antud juhul järeleandmisena. Kostjal oli võimalus kompromisslepingu allakirjutamisel esitada eelnevalt hagejale küsimusi, konsulteerida ja ka allakirjutamisest keelduda. Kostja on kompromisslepingu allkirjastanud ehk allakirjutamisega tunnistanud võimalust seda täita, sealhulgas ka viiviste osas. Hageja esitatud arvestusi kostja ei vaidlustanud. 9 2-21-15165
lg 1 kohaselt kohustub laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg-st 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingut
-e §-i 100 mõttes. Kui võlgnik on kohustust rikkunud
tähenduses, siis
loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on
lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.
lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lõike 1 p 6, § 113 lõike 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingus sätestatud määras.
MS § 367 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seetõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.