4-22-896 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik/kaebuse esitaja Kaebuse esitaja esindaj

§ 63

lg 1 alusel LS § 2612 lg 1 järgi rahatrahviga 700.- eurot; Aleksandr Veber, isikukood: 37712180364, xxx kodanik, emakeel xxx keel, töökoht: xxx, elukoht: xxx; Vandeadvokaat Olavi Järve, Advokaadibüroo Kaire Aus, Rüütlei 28, Pärnu linn, Pärnu maakond, e-post: olavi.jarve@austalu.ee; Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor

1. aprillil 2022.a. kell 09:30 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
2. Rahuldada kaebuse esitaja Aleksandr Veberi kaebus osaliselt.
3. Tühistada Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse liiklusgrupi liikluspolitseinik M. Smitt
4. märtsi 2022.a otsus väärteoasjas nr 2302,22,002993, millega Aleksandr Veberit (Veber) juhindudes LS §

§ 63

lg 1 alusel karistati LS § 2612 lg 1 järgi 175 (ükssada seitsekümmend viis) trahviühikut s.o summas 700.- (seitsesada) eurot osaliselt s.o mõistetud karistuse ja karistuse täitmise tähtaja osas. 1 4-22-896 3. Teha uus otsus, millega Aleksandr Veberit karistada LS §

§ 63

lg 1 alusel LS § 2612 lg 1 järgi rahatrahviga 100 (ükssada) trahviühiku ulatuses s.o summas 400.- (nelisada) eurot.

1. Rahatrahv kogusummas 400.- (nelisada) eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 40.(nelikümmend) eurot kuni kohustuse täitmiseni kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Rahuldada kaebuse esitaja taotlus temal tekkinud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt.
5. VTMS § -dest 2 ja § 23 ning KrMS § 175 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku Aleksandr Veber kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu osaliselt s.o summas 807,64.- (kaheksasada seitse eurot ja kuuskümmend neli senti) eurot xxx Swedbank AS arvelduskontole nr xxx, ülejäänud osa kaebuse esitajal tekkinud menetluskuludest jätta tema enda kanda.
6. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 väärteosaja materjalide juures olev digitaalne andmekandja ja sellel olev teave kohtuotsuse jõustumisel jätta väärteoasja materjalide juurde.
7. Muus osas jätta otsus muutmata.
8. Käesolev kohtuotsus teha teatavaks kaebuse esitaja Aleksandr Veberile, kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat Olavi Järvele ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
9. mail 2022.a kell 16.
10. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuvälise menetleja otsus Kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,22,002993 karistati Aleksandr Veberit liiklusseaduse § 2612 lg 1 alusel rahatrahviga 700 eurot. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et 04.03.2022 14:49 juhtis Aleksandr Veber Põhjaranna tee 24 juures, Maardu linnas, Harju maakonnas moototrsõidukit koos haagisega (haagis xxx), teostas veose (metallkonstruktsioon) vedu. Veduki ja haagise pikkus kokku oli koos veosega 22,98 m. Lubatud suurim pikkus 16,5 m (MKM 13.06.2011 määrus nr 42 lisa 1 kood 1102). Ületas majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 sätestatud mõõdet, omamata liiklusseaduse § 34'1 sätestatud eriluba rikkus Liiklusseaduse § 80 lg. 2,
11. Sellise tegevusega pani Aleksandr Veber toime kaks väärtegu. 2 4-22-896 Sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimine, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumine või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimine liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 2612 lg 1 järgi ning sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise, mis on kvalifitseeritav Liiklusseadus § 238 järgi. Kohtuväline menetleja otsustas, et kuna LS § 2612 lg 1 ja LS § 238 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, tuleb nende eest määrata KarS § 63 lõike 1 kohaselt üks karistus ja seda raskeima teo eest, ehk LS § 2612 lg 1 järgi. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning kohtuväline menetleja on karistuseks määranud rahatrahvi 175 trahviühikut, ehk summas 700 eurot. Kaebuse sisu Kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusele esitas kaebuse menetlusalune isik Aleksandr Veber vandeadvokaadist kaitsja Olavi Järve vahendusel 15.03.
12. Kaebuses märgitakse, et menetlusalune isik ei nõustu mõistetud karistusega ja palun kohtul seda kergendada. Kaebuses viitab kaitsja riigikohtu praktikale karistuse mõistmisel. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-2232/179 tehtud lahendi punktis 71 märkinud, kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Viimati nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. juuni
14. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. detsembri
16. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
17. mai
18. a otsus asjas nr 3-1-152-13, p 19). Eeltoodust tulenevalt tuleb võtta karistuse määramisel aluseks keskmine määr ja siis hinnata muid asjaolusid. Kaitsja märgib, et LS § 2612 lg 1 järgse rahatrahvi maksimummääraks on 200 trahviühikut ehk 800 eurot. Miinimummäära ei ole kehtestatud. Järelikult oleks keskmine määr 400 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et raskendavad asjaolud puuduvad. Samas ei nõustu menetlusalune isik sellega, et puuduvad ka kergendavad asjaolud. Tulenevalt KarS § 57 lg 1 p-st 3 on karistust kergendavad asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Menetlusalune isik tunnistab tegu ja kahetseb selle toimepanemist (Kaebuse lisa 2 – Menetlusaluse isiku kahetsus). Järelikult esinevad käesolevas asjas kergendavad asjaolud. Vastavalt eelviidatud Riigikohtu seisukohale tuleb arvesse võtta ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaitsja on seisukohal, et menetlusalust isikut saab mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest väiksema rahatrahviga. Kaebuses märgitakse, et menetlusaluse isiku viimase kuue kuu keskmine brutosissetulek on summas 736,10 eurot (Lisa 3 - Maksuandmete tõend). Järelikult on menetlusaluse isiku keskmine netosissetulek 667,68 eurot (Lisa 4 - Netotasu arvutus). Kaebuses tuuakse välja, et ainuüksi menetlusaluse viimase aja elektriarved on vahemikus 490,61 - 1649,86 eurot (Lisa 5 Elektriarved). Lisaks on menetlusalusel isikul 3 alaealist 3 4-22-896 ülalpeetavat (Lisa 6 – Rahvastikuregistri väljavõte). Eeltoodust tulenevalt ei ole menetlusalune isik mitte kuidagi võimeline tasuma talle määratud trahvi nii, et tema perele jääks elamiseks vajalikud rahalised vahendid. Seda arvesse võttes piisab menetlusaluse isiku mõjutamiseks palju väiksemast rahatrahvist. Lisaks juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et menetlusalusel isikul puudub karistatus, mis samuti viitab sellele, et tegemist on seaduskuuleka isikuga, kes eksis ning võib teda mõjutada väiksema rahatrahviga. Veel tuuakse kaebuses välja lahendeid, mida kohtud on teinud isikute karistamises samade rikkumiste eest. Täiendavalt taotletakse kohtult, et kohus võimaldaks rahatrahvi tasuda ositi võimalikult pika ajaperioodi jooksul. Menetlus kohtus Harju Maakohtus 18.aprillil 2022.a toimunud kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde ja palusid kohtul selle rahuldada kaebuses toodud põhjendustel. Menetlusaluse isikuna üle kuulatud Aleksandr Veber andis ütlusi selles, et tema töötab transpordifirmas xxx, sõidab pidevalt ühe sõiduki ja haagisega. 04.märtsil 2022 oli vaja kaupa viia Muuga Sadamasse. Laadisid Saha-Lool kauba peale, jälgisid, et ei ületataks koorma lubatud laiust. Lubatud pikkust koorem ületas, sellest teatas ta firma juhile, kes tegeleb ühekordsete erilubade taotlemisega juhul, kui veos ületab lubatud mõõte. Ülemus lubas kohe sellega tegeleda. Ta ootas enne sõitma hakkamist veel kaks tundi, ning oli kindel, et selleks ajaks on luba olemas, kuid üle seda enne sõitma asumist ta ei kontrollinud. Alles siis, kui politsei ta kinni pidas, helistas ta ülemusele ja palus loa saata enda meiliaadressile, selgus, et miskit oli vahele tulnud ja ülemus oli unustanud selle teemaga tegeleda. Menetlusalune isik selgitas, et neil on väga korralik firma ja alati on sellised asjad korras, ta on professionaalne autojuht, kunagi ei riku eeskirju, kuid seekord tal tõesti ülegabariidilise veose luba ei olnud. Selgitas ka oma perekonna materiaalset olukorda. Kohus uuris väärteoasjas kogutud teisi tõendeid ning kaebusele lisatud dokumente. Kohtulike vaidluste käigus jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde, paludes kohtul see rahuldada, vähendada määratud rahatrahvi ja võimaldada selle kandmist ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtulike vaidluste käigus, et karistuse kergendamiseks puudub alus. Isik on professionaalne veoautojuht, kes igapäevaselt teostab veoste vedu, ka ülegabariidiliste veoste vedusid. On seega teadlik, milliseid lubasid selliste veoste veol on vaja. 4.märtsil 2022 laadis ta ise veose sõidukile, teadis, et veos on lubatust pikem, kuid sõitma asudes ei veendunud, kas selle veose veoks on luba väljastatud või mitte. Seega pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. LS § 2612 lg 1 on raske väärtegu, kuna selle eest on lisaks rahatrahvile ette nähtud ka arest kuni 30 päeva. Arvestades väärteo raskust, seda et veos ületas lubatud pikkust peaaegu 6,5 meetrit, isik ei ole oma tegu kahetsenud, leiab kohtuväline menetleja, et mõistetud karistus on õige ja selle tühistamiseks alus puudub. Mis puudutab menetlusaluse isiku majanduslikku seisu, tema poolt esitatud andmeid brutosissetuleku, varaliste kohustuste kohta, siis leidis kohtuväline menetleja, et tekib kahtlus, kas menetlusaluse isiku sissetulek, mida EMTAle kajastatakse on tõene, kuna sellises sissetuleku juures ei suuda isik oma varalisi kohustusi täita. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik on esitanud andmed, et näidata oma majanduslikku olukorda halvemana, kui ta tegelikult on. Kohtuotsuse põhjendused Käesolevas kohtuasjas ei ole tekkinud vaidlust Aleksandr Veberi poolt toime pandud väärteo ajas, kohas, väärteo toime pannud isikus, samuti puudub vaidlus rikutud õigusaktide ja väärtegude kvalifikatsiooni osas. 4 4-22-896 Seega on väärteoasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega kindlaks tehtud, et 04.03.2022 14:49 juhtis Aleksandr Veber Põhjaranna tee 24 juures, Maardu linnas, Harju maakonnas mootorsõidukit koos haagisega (haagis xxx), sõiduk kuulub Swedbank Liising AS, kuid selle peamiseks kasutajaks on menetlusaluse isiku tööandja xxx (originaaltoimik lk 9). Nimetatud kuupäeval teostas Aleksandr Veber veose (metallkonstruktsiooni vt originaaltoimik lk 8) vedu. Mõõdetud on veoki ja haagise pikkus kokku koos veosega, see oli 22,98 m, sealjuures lubatud suurim pikkus 16,5 m (MKM 13.06.2011 määrus nr 42 lisa 1 kood 1102). See fakt on tõendatud lineaarmõõteseadme kasutamise protokolliga (originaaltoimik lk 4) Selliselt ületas Aleksandr Veberi poolt juhitav sõiduk majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 sätestatud mõõdet, omamata liiklusseaduse § 34'1 sätestatud eriluba, rikkudes Liiklusseaduse § 80 lg. 2,
19. Sellise tegevusega pani Aleksandr Veber toime kaks väärtegu. Sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimine, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumine või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimine liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 2612 lg 1 järgi ning sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise, mis on kvalifitseeritav Liiklusseadus § 238 järgi. Vaidlus on selles väärteoasjas vaid Aleksandr Veberile mõistetud karistuse osas. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud, et Aleksandr Veber on ühe teoga toime pannud kaks väärtegu ja kohaldanud karistuse määramisel KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistuse raskeima väärteo eest. Samas ei ole kohtuväline menetleja valitud karistuse määra millegagi põhjendanud. Viidatud on vaid paljasõnaliselt karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt avaldatuga, et juhul, kui isik on ühe teoga toime pannud kaks väärtegu, on tema süü keskmisest suurem. Samas ei nõustu kohus sellega, et Aleksandr Veberi teos puudub karistust kergendava asjaoluna kahetus. Kohus loeb isiku kahetsuse välja tema poolt kohtule esitatud avaldustest (kohtutoimik lk 5 ja 25). Oluliseks peab kohus karistuse liigi ja määra valikul fakti, et Aleksandr Veber on varem karistamata isik, seda tõendab kohtule esitatud karistusregistri andmete väljatrükk (originaaltoimik lk 10). Arvestades, et tegemist on professionaalse autojuhina, kes töötab ühes firmas jätkuvalt vähemalt 7 aasta vältel, näitab see kohtu hinnangul, et Aleksandr Veber on juht, kes peab liikluseeskirjadest kinni ja ka seda, et tema tööandjal pole varasemalt vajalike lubade ja kooskõlastuste saamisel probleeme esinenud. Seda, et selline juhtum oli tema praktikas esimene ja ainukordne, on kohtus ülekuulamisel kinnitanud ka menetlusalune isik. Kohus leiab, et Aleksandr Veberile määratud karistust tuleb vähendada. Kohus arvestab karistuse määra valikul ka menetlusaluse isiku perekondlikku seisu, seda, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist last (kohtutoimik lk 15). Erinevalt kohtuvälisest menetlejast ei saa kohus väita, et menetlusalune isik on oma majanduslikku seisu näidanud tegelikust olukorrast halvemana. Kohtul puuduvad tõendid ja teadmine sellest, et seni vähemalt karistusregistri järgi oma elu seaduskuulekalt elanud Aleksandr Veber oleks esitanud EMTA-le valeandmeid oma sissetulekute suuruse kohta, või oleks seda teinud tema tööandja xxx. Kui kohtuvälisel menetlejal on selle kohta tõendeid, siis oleks need tulnud kohtule esitada. Veelgi enam, on üldteada asjaolu, et ajavahemikul 2021.a oktoobrist kuni 2022.a märtsini oli elektrihind Eestis võrreldes varasema ajaperioodiga oluliselt kõrgem ning see pani paljud pered, eriti suurpered väga raskesse majanduslikku olukorda. Kohtu hinnangul on sellisesse olukorda sattunud ka Aleksandr Veberi perekond ning tema majandusliku olukorra arvestamine määratava trahvi suuruse ja tasumise ajatamise osas on kohtu hinnangul mõistlik ja vajalik. 5 4-22-896 Menetlusalune isik on lubanud, et ta väärtegude toimepanemist ei jätka, seega on põhjendatud temale mõistetud rahatrahvi vähendamine ja anda talle võimalus tasuda trahv ositi. Kõike kokku võttes leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada, tühistada kohtuvälise menetleja otsus Aleksandr Veberile määratud karistuse osas, teha selles osas uus otsus, millega Aleksandr Veberit karistada LS §

§ 63lg 1 alusel LS § 2612 lg 1 järgi rahatrahviga 100 (ükssada) trahviühiku ulatuses s.o summas 400.- eurot. Kar

S § 66 lg 2 alusel võimaldada rahatrahv tasuda 10 kuu jooksul võrdsete osamaksetega. Kohtutoimikust nähtub, et seoses selle kaebuse esitamisega on menetlusalusel isikul tekkinud õigusabikulusid summas 890,88 eurot (90 € tl 16; 360 € tl16 pöördel ja 440,88 € tl 50). Kohtu hinnangul tuleb õigusabi kulud hüvitada osaliselt, mõistes riigi eelarve vahenditest välja valitud kaitsjale makstud tasu summas 807,64.- eurot xxx arveldusarvele, kuna firma on menetluskulud menetlusaluse isiku eest tasunud. Ülejäänud osa kaebuse esitajal tekkinud menetluskuludest jätta tema enda kanda. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 väärteosaja materjalide juures olev digitaalne andmekandja ja sellel olev teave kohtuotsuse jõustumisel jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 6