Väärteoasi 4-21-3978 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2022 Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Julia Senk

§ 227

lg 4 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut s.o 600 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Vaidlustatud lahend Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Hannes Küünarpuu. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Jätta T O´i kaebus rahuldamata. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.09.2021 otsus väärteoasjas nr. 2302,20,018869, millega T O´i karistati

§ 227

lg 4 väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühikut s.o 600 eurot ja lisakaristusena võeti ära sõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Lisakaristus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Transpordiametile.
5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, tema esindajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 07.06.
6. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklus- ja järelevalvekeskuse 30.09.2021 otsusega väärteoasjas nr 2302,20,018869 karistati T Oit liiklusseaduse (edaspidi

) § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks selle eest, et ta juhtis 28.08.2021 mootorsõidukit asulasisesel teel, Punane tn 68 juures suunaga Kuuli tn poole, kiirusega 121+/-5 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 66 km/h. T O rikkus

§ 15

lg 1 p 2 sätestatud normi pannes toime

§ 227lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. 15.10.2021 esitas T O kaebuse, leides, et menetlusaluse isiku tegu pole tõendatud ja väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kuivõrd teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuses toodud asjaolude kohaselt pole kohtuväline menetleja tõendanud mõõtetulemuse jälgitavust, seega puuduvad väärteoasjas tõendid, mille alusel isikut karistada. Alternatiivselt kui isiku tegu ja süü osutub kohtumenetluse tulemusena tõendatuks taotleb kaebaja esindaja kaebuses kergema karistuse kohaldamist kuivõrd kohtuväline menetleja on karistanud kaebajat viisil, mis selgelt ületab kaebajale etteheidetava süüteo raskusastet. Juhtimisõiguseta või muu võimaluseta kasutada transpordivahendit, pole võimalik menetlusalusel isikul omale elatist teenida kuivõrd kaebaja isiku tööülesanded eeldavad juhtimisõiguse olemasolu. Lisaks leiab kaebaja, et praegusel ajal on ühistranspordi kasutamine elu- ja terviseohtlik. Juhtimisõigusest ilma jäämine tähendaks, et isik peaks valima kas loobuda oma sissetulekust või riskida transpordi eesmärgil COVID-19 nakatumisega ja selle tagajärjel raske tervisekahjustuse saamise või surmaga 2
2. 18.10.2021 esitas T O kohtule kaebuse täienduse mille kohaselt taotleb ta väärteoasja nr 2302,21,012463 lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt väärteoasjas nr 2302,21,012463 väärteo otsusega määratud karistusliigi asendamist ja menetlusaluse isiku karistamist rahatrahviga juhtimisõiguse äravõtmise asemel. Ühtlasi juhtisid kaitsjad tähelepanu asjaolule, et esialgses kaebuses esitasid nad ekslikult vale väärteoasja numbri 2302,20,018869, kõrvaldasid kaebuse täiendusega puuduse ning palusid lähtuda kaebuse arutamisel väärteoasja numbrist 2302,21,
4. 23.03.2022 esitas T O täiendava seisukoha selle kohta, et 13.12.2021 kohtule kohtuvälise menetleja poolt esitatud täiendavad tõendid ei tõenda mõõtetulemuse jälgitavust, menetleja on rikkunud oluliselt mõõtemetoodikat ning VTMS-i mistõttu väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 alusel lõpetada. Kaebaja hinnangul esitas kohtuväline menetleja kohtule kiirusmõõteseadme seerianumbriga 953192 taatlustõendi kuid kiirust mõõdeti automaatse kiirusmõõteseadmega nr PS-
5. Seega kaitsja hinnangul menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust mõõdeti taatlemata seadmega, kuid nüüd kohtumenetlus esitati teise, taadeldud seadme taatlustõend.
6. 31.03.2022 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde leides, et süü ei ole tõendatud ja otsus tuleb tühistada. Kaebaja hinnangul on etteheidetava teo ainukeseks alusmaterjaliks automaatse kiirusmõõtesüsteemiga tehtud pildid ning lahendada tuleb küsimus, kas mõõtetulemused on jälgitavad või mitte. Kaebaja kaitsja hinnangul kui väärteootsuse aluseks olev mõõtetulemus pole jälgitav, siis tuleb väärteomenetlus lõpetada, viidates riigikohtu lahendile 3-1-1-1712 p 9-
7. Kaebaja hinnangul mõõteseaduse lg 1 p 2,

§ 199

lg 7 alusel kehtestatud määrusest nr 78, tolle määruse § 17 lg 1, 4 ning riigikohtulahendi 3-1-1-1712 punktides 8.2 – 8.4 antud juhistest lähtudes on mõõtetulemus jälgitav kui mõõtmine on teostatud taadeldud mõõteseadmega. Eelnevat tõendab taatlustunnistus. Mõõtmiseks kasutati mõõteseadet, millele on väljastatud tüübikinnitus tunnistus mistõttu on vajalik kaebaja hinnangul tüübikinnitus tunnistuse esitamine. Seejärel on kaebaja hinnangul vajalik omakorda kontrollida, kas mõõtevahendit kasutati vastavat tüübikinnitus tunnistuses märgitud kasutustingimustele. Kaebaja toob välja, et automaatne kiirusmõõtesüsteem on kinnitatud vastavalt tüübikinnitus tunnistuse ja tootja kasutusjuhendile millest tulenevalt tuleb kaitsja hinnangul esitada ka tootja kasutusjuhend või tuvastada, kas mõõteseadme on paigaldanud mõõteseadme tootja volitatud esindaja personal, kes on saanud ka paigaldamiseks asjakohase väljaõppe. Samuti leiab kaitsja, et peaks eksisteerima ka kohustuslik mõõtetulemuste protokoll sest väärteootsus ja väärteoprotokoll koostati pärast väidetava rikkumise fikseerimist, mitte vahetult sellele järgnevalt. Kaitsja hinnangul ei ole eelnimetatud kriteeriumid täidetud.

1. Kaitsja hinnangul teostati väärteoprotokolli järgi mõõtmist automaatse kiirusmõõtesüsteemiga seerianumbriga PS-
2. Sellist seerianumbrit kandvat taatlemistunnistust pole esitatud. Esitatud pole ka automaatse kiirusmõõtesüsteemi seerianumbriga PS-953192 tüübikinnitus tunnistust. Seega ei saa kontrollida, kas nimetatud seerianumbrit kandvat mõõtevahendit kasutati vastavalt tüübikinnitus tunnistuses määratud kasutustingimustele. Ei ole ka esitatud tõendeid, et automaatne kiirusmõõtesüsteem kinnitatu vastavalt tüübikinnitus tunnistuse ja tootja kasutusjuhendile. Pole esitatud ka tõendeid millest nähtub, kes automaatse kiirusmõõtesüsteemi seerianumbriga PS-953192 tootja on. Kes see tootja on ja, et see 3 konkreetne tootja oleks volitanud edasi asutust Eestis ning see asutus on omakorda andnud oma personali vastava automaatse kiirusmõõtesüsteemi. Koolitus peab katma nimetatud seerianumbriga kiirusmõõtesüsteeme. Selle kiirusmõõtesüsteemi paigaldamiseks, kasutamiseks asjakohase väljaõppe. Seega pole mõõtetulemused jälgitavad, mis on aluseks väärteomenetluse lõpetamiseks. Täiendavalt eksisteerib ka väärteomenetluse oluline rikkumine, puudu on kohustuslik mõõtetulemuste protokoll. Puudusi väärteoprotokollis ja sellega seotud materjalides ei saa ka kohtumenetluses enam kõrvaldada. Samuti ei saa väljuda väärteoprotokollis sisalduva väärteo kirjelduse piiridest. Seega tuleks käesolev väärteomenetlus VtMS § 29 lg1 p1 alusel lõpetada.
3. Alternatiivselt kui isiku tegu ja süü peaks osutuma kohtumenetluse tulemusel tõendatuks s.h mõõtetulemus jälgitavaks, siis kaitsja hinnangul kujutab juhtimisõiguse ära võtmine endast tegelikult väga karmi karistamisviisi, mis ületab isikule etteheidetava süüteo raskusastet. Nimelt juhtimisõiguse äravõtmisel pole võimalik menetlusalusel isikul endale enam elatist teenida, sest tal pole võimalik objektijuhina ja ennast ohtu seadmata liikuda operatiivselt erinevatel objektidel, s.h vähendades ühteaegu ohuriski ka teiste inimeste suhtes. Liikuda objektide, ettevõtte kontori ja kodu vahel. Seda enam, et praegu on algamas ehituse hooaeg. Suurem osa ehitusöid Eesti tehakse siis kui lund ei ole.
4. Kohtuvälise menetleja hinnangul alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad, kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuvälise menetleja hinnangul allkirjastas kaebaja 08.09.2021 talle koostatud väärteoprotokolli, seega oli ta teadlik millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ning tal oli võimalus tutvuda väärteoprotokolliga. Kohtuväline menetleja selgitas, et väärteoprotokolli kohaselt on muudeks tõenditeks ja andmeteks „kiiruskaamera materjal“, „fotod“, „päring firmasse + vastus“, „Transpordiameti liiklusregistri väljavõtted.“ 14.10.2021 väljastati koopia väärteotoimikust ning lisatud tõenditest allkirja vastu menetlusaluse isiku esindajale. Väljastusteatiselt ega protokollist ei nähtu, et menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste või menetlustoimingu protokolli ning salvestiste osas oleks esitatud avaldusi või täiendavaid taotlusi. Kohtuväline menetleja selgitas, et kaebuses viidatud Riigikohtu lahendi kiiruse mõõtmise jälgitavuse tõendamisest käsitletakse kohtueelses menetluses oleva vaidluse korral. Nii menetlusalune isik väärteoprotokolli koostamise hetkel ega ka T. Oi esindaja ei väljendanud enne kaebuse esitamist kahtlust kiirusmõõtevahendi näidu õiguses ega mõõtevahendi kasutamise õiguspärasuses. Seega ei väljastatud kaitsjale vaikimisi kõiki viidatud dokumente. Tegemist on dokumentidega, mis on kohtuvälisel menetlejal talletatud digitaalsel kujul ning ei kuulu väljatrükkimisele iga väärteotoimiku juurde. Dokumendid väljastatakse vastavalt menetlusosaliste taotlusele mida kohtueelses menetluses ei esitatud. Kohtuväline menetleja on lähtuvalt kaebuse sisust ning kohtu suunistest valmis kiirusmõõtevahendi näidu jälgitavust tõendama, mida näitavad ka kohtule edastatud tüübikinnitustunnistus, taadelduks tunnistamise otsus, paigaldusprotokoll ning tõend mõõtja pädevuse kohta. Kohtuvälise menetleja hinnangul on määratud karistus vastavuses kohtupraktika ning seadusega, on arvestatud nii süü tunnistamist kui raskendavate asjaolude puudumist ning määratud karistuse puhul on arvestatud nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Mis puutub kaasreisija terviserikke tekkimist selgitas kohtuväline menetleja, et esitatud versiooni ei saa kuidagi kontrollida kuna kaebaja ei esitanud isegi kaasreisija nime, analüüsis on jõutud järeldusele, et oli võimalik ka abi kutsuda seega ei olnud kohtuvälisel menetleja hinnangul hädaseisundiga KarS § 29 mõttes. 4
5. 31.03.2022 toimunud kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja oma seisukoha juurde, leides, et kaebus on alusetu. Kohtuväline menetleja vaidleb kaebusele vastu, ka alternatiivsele osale. Lähtudes kaebusest esitas kohtuväline menetleja kohtule taotluse kutsuda välja P P Tehnilise Järelevalve ametist, tema on läbi viinud ekspertiisi ja võib selgitada, millist mõõteseadet on taadelduks tunnistatud. Samuti taotleb kohtuväline menetleja xxx esindaja välja kutsumist, kes selgitaks, kuidas nad selle koolituse läbi viisid, kust neile pädevus tuleb - nemad on selle seadme tarninud. Kuna kaebuses on viidatud sellele, et mõõteseade ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud, siis tuleks kohtuvälise menetleja hinnangul kutsuda välja ka see isik kes mõõteseadme paigaldas – K P, kelle saab tunnistajana üle kuulata. Kuivõrd kaitsja väidab et tüübikinnituse tunnistust ei ole esitab kohtuväline menetleja taotluse lisada materjalide hulka tüübikinnitus tunnistuse. Karistuse osas märkis kohtuväline menetleja, et kohtuväline menetleja on nõus põhikaristuse liigi muutmisega ning kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Rahatrahv ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul selline karistuseliik mis suudaks käesoleval juhul isikut mõjutada. Kohtuvälise menetleja hinnangul on liiklusest eemaldamine mingiks ajaks eripreventiivsetel eesmärkidel käesoleval juhul vajalik.
6. Kohus rahuldas kohtuvälise menetleja taotluse kutsuda järgmisele istungile tunnistajad: P P, K P ja xxx esindaja. Samuti võttis kohus vastu tüübikinnituse tunnistuse ning lisas selle väärteoasja materjalide juurde. Kohtuotsuse põhjendused
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
8. T. O on nii kaebuses kui ka kohtuistungil avaldanud, et kohtuväline menetleja pole tõendanud mõõtetulemuse jälgitavust, seega puuduvad väärteoasjas tõendid, mille alusel saaks karistada. Kokkuvõtvalt vaidlus seisneb selles, et kaebaja ja tema kaitsja ei ole kindel, et kiirusemõõteseade mida kasutati rikkumise fikseerimisel on just see seade millised andmed on kohtule esitatud ning nad paluvad sellkohast tõendit mille abil tuvastataks, kas kohtule esitatud piltidel olev seade on see sama seade millega väidetav rikkumine fikseeriti.
9. Kohtule esitatud väärteoprotokolli nr AB1603847 kohaselt juhtis T. O 28.08.2021 kella 17:24 ajal Harjumaal Tallinnas Punane tn 68 juures suunaga Kuuli tn poole mootorsõidukit xxx reg nr xxx kiirusega 121 +/- 5 km/h, suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 66 km/h. Kiirus mõõdetud automaatse kiirusemõõteseadmega nr PS–
11. 28.04.2022 kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi K P, kes kinnitas ülekuulamise alguses, et ta ei tunne menetlusalust isikut ning ei ole temaga varasemalt kokku puutunud. Tunnistaja selgitas, et ta töötab Liiklusjärelvalvekeskuses valve spetsialistina ja põhitööks on paigaldada teeserva automaatne kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM
12. Ta on saanud ettevalmistuse sellise töö tegemiseks, läbinud vastava koolituse. Koolitajaks oli xxx Põhja prefektuuris. 28.08.2021 kohta ei mäleta tunnistaja, kas ta oli tööl, aga kuna teda on kohtusse kutsustud siis järelikult see nii oli. 5 Kiirusemõõtesüsteemid mida ta paigaldab on PoliScan FM
13. Seerianumbreid, neid millega tunnistaja töötab, on kaks, tunnistaja meenutas peast seerianumbreid - üks on, xxx; xxx. Tunnistaja selgitas, et Punane tn 68 juures on ta kiirusemõõtureid paigaldanud, arvas ütlusi andes, et mõlemat eelnimetatud seadet on sinna paigaldanud. Tunnistaja kirjeldas, et süsteemi paigaldab ta nii, et kõigepealt võtab statiivi, paneb statiivi tee äärde, see võib olla teel 2-3m, kuid ka kaugemal. Statiivile ja tulevasele kaameral tuleb tagada paigaldusohutus, et ei jääks ette jalakäijatele, et sõidukiga ei oleks võimalik otsa sõita jms. Peale seda paigaldab ta selle statiivi peale kaamera, siis tuleb sinna eraldi välklamp, siis aku, Wi-Fi ruuter, kõik ühendab juhtmetega. Peale selle lülitab akust on/off nupu sisse. Seade teeb ära testi, ise seadistab ennast. Juhul kui seade testi ära ei tee, on seade kasutamiskõlbmatu ja tuleb sealt ära võtta sest tööle see ei hakka, ei hakkagi kunagi mõõtma kui pole testi ära teinud. Sellisel juhul tuleb seade saata tehasesse. Kui seade teeb oma testid ära, täidab tunnistaja paigaldusprotokolli, avab arvuti, siseneb koodidega programmi, sisestab kohad, vajalikud parameetrid, peale selle teeb kontrollpildid, vaatab, et sõidukid sõidaksid oma ridade peal, nii nagu ette nähtud ja peale selle annab seadmele korralduse käivituda ja peale selle ongi kõik sisuliselt. Mõõtetegevusse tunnistaja ei sekku. Tunnistaja ütluste kohaselt see aparaat võiks rahulikult töötada ka nii, et tunnistaja võiks sealt arvuti kokku panna ja ära sõita ja aparaat jääb individuaalselt tööle. Põhjus, miks tunnistaja jääb mõõtetegevusel kohapeale on aparaadi terviklikkuse tagamiseks, et keegi seda ära ei varastaks ja lihtsalt puruks ei taoks.
14. Kohtuväline menetleja avaldas tunnistajale kiirusemõõtesüsteemi PoliScan FM1 paigaldusprotokolli ning tunnistaja selgitas, et see on tema poolt koostatud. Samuti selgitas tunnistaja, et PS tähendab PoliScan ja süsteemi nr PS953192 kuvatakse pärast kui aparaat teeb testi ära, sinna tagumisele tabloole ehk siis display´le, sinna taha. See on ka see, et mis aparaadiga konkreetselt tegemist on. Salvestuse pilti mida aparaat teeb, seda näeb arvuti ekraanilt, mida aparaat konkreetselt pildistab. Väljaprintimist tunnistaja ei näe, tal ei ole seda õigust neid välja printida. Seade kuvab selle sama süsteemi numbri mis on display peal. Kui rääkida sellest PS 953192 või 94 lõpuga siis ta kuvab seda konkreetset numbrit seal ekraani nurgas. Andmesilt on seadmel olemas. Samuti on olemas tehase poolt pandud kleebis. Seerianumber on andmesildil sama, aga tunnistaja teada vist seda PS tähist ees ei ole, kuid number on sama. Seda kas seade on taadeldud kontrollib tunnistaja iga hommikul, alati kui ta võtab aparaadi enda kätte, siis ta kontrollib, seadmel peab olema 14 sulgemise ehk taatluskleebist millest kaks tükki on vabalt alt vaadatavad, ühel tuleb kork pealt keerata alt ja siis tuleb see aparaat selles mõttes ära võtta päikesekaitse vari pealt ja aparaat tuleb kaamerateni seest lahti võtta ja need on seal sees. Kõik taatluskleebised peavad olema korras ja taatluskleebiste kontrollkellaaeg fikseeritakse paigaldusprotokolli. Igal hommikul vahetuse alguses kui tunnistaja tööle läheb siis kontrollib ta ära taatluskleebised. Taatlustunnistuses on taatluse kaks kuupäeva mis ajast mis ajani kehtib ja need samamoodi märgitakse paigaldusprotokolli. Need on alati kaasas.
15. Kaitsja küsimusele vastas tunnistaja, et lohakusvigu võib alati sisse tulla ning konkreetsel juhul on ta kirjutanud protokolli paigalduse kellaajaks 09:45 kuid ilmselgelt pidi olema paigalduse aeg 15:
16. Tunnistaja ei tea mis kell käesoleva väärteoasja kiiruse ületus aset leidis kuid on kindel, et kogemata kombel on kirjutanud hommikul esimese koha paigalduse ka protokollile, õige peaks olema ikka 15:
17. Kontrollimise kellaaeg protokollil on olnud 8:
18. Tunnistaja jäi istungil vastuse võlgu mis kellaaja ta sinna kirjutanud on kuid kinnitab, et õige aeg peaks olema 15:57 6 viidates ka samal päeval koostatud teisele paigaldusprotokollile mida tunnistaja täitis. Tunnistaja selgitas, et eksimus võis juhtuda selliselt, et ta kirjutas kahe protokolli kontrollimise andmed ühe korraga ning kogemata pani teisele protokollile vale kellaaja (vt 28.04.2022 istungi protokoll lk 2-3). Tunnistaja hinnangul peaks vaatama teist protokolli, mis oli sama päeva hommikul. Tunnistaja hinnangul võib seda nimetada temapoolseks näpuveaks ning täpse vastuse saaks siis kui võtta juurde sama päeva esimene protokoll võrdluseks. Muud andmed peaks tunnistaja sõnul korras olema.
19. Tunnistaja sõnul ei ole välistatud, et seade oli ennelõunat ja peale lõunat samas kohas kuid tavapäraselt nad seda siiski ei tee.
20. Kohtu hinnangul saab tunnistaja ütlusi usaldusväärseks pidada kuid konkreetse väärteoasja asjaolusid tunnistaja siiski ei mäleta kuivõrd tunnistaja ei mäletanud isegi kas ta sel päeval oli tööl või mitte. Tunnistaja kirjeldab üldiselt kuidas tavapäraselt ta oma töökohustusi täidab, millises järjekorras ning milline näeb välja see protsess kuidas mõõteseadest esmalt kontrollitakse, kuidas seadme korrasolek fikseeritakse ning kuidas mõõteseade paigaldatakse. Kohtul ei ole kahtlust, et tunnistaja poolt üldiselt kirjeldatu on usaldusväärne. Selgusetuks jäi tunnistaja ütlustest asjaolu miks on protokollil mõõteseadme paigalduse kellaeg 09:45, tunnistaja kohtus antud ütluste kohaselt pidi see kellaaeg ikkagi olema 15:57 ning tunnistaja oletas, et see võis olla temapoolne inimlik eksitus (vt 28.04.2022 kohtuistungi protokoll lk 3-4). Kohtu hinnangul on kellaajaline eksimus võimalik ning arvestades kui palju aega on möödas paigaldusprotokolli koostamisest on inimlik ka asjaolu, et tunnistaja ei mäletanud kohtuistungil detaile kellaaegade erinevusest.
21. 28.04.2022 istungil andis tunnistajana ütlusi P M, kes on xxx esindaja. Tunnistaja sõnul on politseile kiirusmõõtesüsteemid PoliScan tarninud Xxx AS. Erinevatel prefektuuridel on kõigil samad kiirusmõõtesüsteemid. Tunnistaja ei osanud öelda, mis seerianumbriga millises prefektuuris seadmed on. Tunnistaja sõnul on kõik politseiametnikud koolituse läbinud, tema koolitab neid kuna tal on tootja poolt vastav sertifikaat. Tunnistaja on varem näinud tunnistajat /K P/, ta on saanud koolituse. Tunnistaja selgitab, et seadmeid taadeldakse kord aastas tootja juures. Nende ettevõte võtab need seadmed politseilt ja saadavad Saksamaale tehasesse. Peale Saksamaad oodatakse kuni kõik dokumendid on korrektsed siis antakse seadmed taas politseile üle. Kõik taatlused kehtivad. Dokumendid saab nende ettevõte nende taatluskeskusest ja nad edastavad need Tehnilise järelevalve ametile (edaspidi TJA), kes neid pabereid üle kontrollib ja annab omapoolse nõusoleku. Taatlusdokumendid on siiani allkirjastanud P P, kes on ametnik. Tunnistaja selgitas, et kui seade tööle panna, läbib see kõik oma enesetestid ja kui kõik on korras, siis lõpus enne mõõtma panekut kirjutab oma seerianumbri ekraanile. Seerianumber, kui seade laeb ennast üles mõõtma panekut, siis on seadme seerianumber üleval, ees on PS – tähendab PoliScan, mis on toote nimi ja seerianumbri all on IP aadress. Seerianumber on tootja poolt antud, tunnistaja ei tea mis loogika seal taga on. Salvestusandmetel on ka see seerianumber olemas. Täpselt samasugune nagu ekraani peal. Andmesilt on olemas. Tehase poolt on pandud kleeps seadmele kus on seerianumber ja muud tehnilised parameetrid selle seadme kohta. Seadme andmesildil on seadme seerianumber täpselt samal kujul nagu ekraanil. 7
22. Kohus rahuldas kohtuvälise menetleja taotluse näidata tunnistajale istungil kolme fotot seadmest, mis olid ka väärteotoimikus ning esitati ka kohtule. Üks foto on tehtud seadme ekraani pealt, üks on arvuti ekraanilt ja üks on andmesildilt. Kohtuväline menetleja soovis vastuolude kõrvaldamiseks uurida, kas pildil olev andmesilt on olemas sellel samal seadmel. Tunnistaja sõnul on pildil kuvatud seerianumber olemas ja selline silt on ka kiirusemõõturi peal. Tunnistaja täpsustab, et siin ei ole jah PS tähist, aga seerianumber on sama.
23. Kaitsja küsimustele vastas tunnistaja, et ei ole aru saada, mis kuupäeval iga pilt on tehtud. Tunnistaja selgitab, et seade on kaitstud, ei nemad või politseiamet ei saa selle seadmega midagi teha. Tunnistaja sõnul ei tohi keegi seda kaamerat lahti võtta, seal on taatluskleebised. Kui need on katki, siis taatlus ei kehti enam. Eestis tehniliselt ei tohi selle seadmega mingeid parandustöid teha. Kogu tehniline remont või taatlus tehakse tootja juures. Seal on selline taatluskeskus, kus tehakse kaamerale taatlus ja peale seda tuleb Saksamaal kohalik taatlusametnik, kellega koos kontrollitakse üle, et ta vastab kõikidele tingimustele. Kui kõik on korras siis väljastatakse sertifikaadid. Saksa ametniku juurest liigub aparaat nende ettevõttele kus ja taatluspaberid saadetakse postiga neile järgi. Tunnistaja ettevõte edastab asjad TJA-le. Lisaks kontrollitakse paberid üle ka tunnistaja esindatavas ettevõttes, et mingeid kirjavigasid ei oleks lisaks TJA kontrollile. TJA annab oma heakskiidu ja sealt edasi võib seadet kasutada.
24. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja kirjeldatu kohaselt on protsess mida tehakse enne kui seade kasutusele võetakse üsna märkimisväärne ja põhjalik. Kohtu hinnangul vaatamata sellele, et pildi peal ei ole tuvastatav täpselt mis ajal on pildid tehtud, on kõrvaldatud vastuväide, et piltidel olev seerianumber on sama – vaidluse all olev PS tähis on PoliScan mis on toote nimi. Salvestusandmetel olev seerianumber kattub ekraanil oleva seerianumbriga seega on piltidel kujutatud ühte ja sama seadet. Lisaks eeltoodule loeb kohus tunnistaja ütlustega tuvastatuks, et kiirusemõõturit ei ole võimalik kuidagi manipuleerida – andmed on fikseeritud tehases, kleebised on peal, seade kuvab konkreetse seerianumbri seadme ekraanil mis kattub nii salvestusandmete kui seadmel oleva kleebisega. Kaitsja argumendid, kuidas tõendada, et see oli just kindlasti see seade millega just see rikkumine fikseeriti on asjakohatud kuivõrd nii tunnistaja ütlustest kui ka kohtus uuritud piltidelt on näha, et seerianumber on identne – kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et see tähis PS seerianumbri ees on viide toote lühendatud nimele ning kaitsja sellekohased argumendid, et toodet on tähise „PS“ puudumise tõttu manipuleeritud on kohtu hinnangul absurdsed.
25. Kohtule on esitatud kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 paigaldusprotokoll, millelt nähtub, et kiirusmõõtesüsteemi seerianumber on PS-953192, paigaldajaks on olnud Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse valvespetsialist K P, kes on kontrollinud taatlusmärgistusi 28.08.2021 kell 08:47 ning paigaldanud protokolli kohaselt sama kiirusmõõtesüsteemi samal päeval nii 09:54 kui ka 15:
26. Samal protokollil on märge, et taatluse kehtivuse algus on olnud 31.03.2021 ja lõpp vastavalt 31.03.2022, samuti on märge selle kohta, et kiirusmõõtesüsteemi töökorras olekut on kontrollitud – enesetestimine on toimunud tõrgeteta. Mõõtmise kohaks on olnud Punane tn 68 juures suunaga Kuuli tn poole koordinaatidega 6589097 ja
27. Mõõtmisalal lubatud sõidukiirus on 50 km/h, on mõõdetud lähenevaid sõidukeid ning pildikäivituse piirväärtus on olnud km/h. Lisatud on ka pildid 2-l lehel millel on näha sõidukit, mille kiirust mõõdeti, selgelt reg.nr xxx, kuupäev 28.08.2021 ja kellaaeg 17:24:51, on näha, et mõõdetav sõiduk liigub teisel sõidureal kiirusega 121 km/h ning 8 fikseeritud on lubatud sõidukiirus sel teelõigul, mis on 50 km/h. Kohtul ei ole kahtlust, et piltidel esitatu on autentne. Kuivõrd piltidelt on näha need teinud kiirusmõõteseadme PoliScan FM1 seerianumber, seadme paigaldamise asukoht (koos XY koordinaatidega), pildi tegemise kuupäev koos kellaajaga, mõõdetud mootorsõiduki kiirus, rida, seadistatud mõõtmissuund ning sõiduk ise ei saa väita, et pole tuvastatav, millal need pildid on tehtud. Kohtu hinnangul vastavad pildid Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 § 17 toodud nõuetele. Kohtu hinnangul kui vormistatakse kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, siis tuleb seda teha korrektselt, seega ei saa käesoleval juhul tugineda asjaolule, et seda protokolli pidanuks üldse mitte tegema. Küll aga saab nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas kiirust mõõtnud seadme näol oli tegemist automaatse kiirusmõõtesüsteemiga ning nagu ka nimetus viitab mõõdab see kiirust ise ja automaatselt kui see on paigaldatud nõuetekohaselt. Kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et kiirusemõõteseade oli paigaldatud valesti kuivõrd esiteks ei oleks siis aparaat kiirust mõõtnud (seda kinnitavad kohtus ütlusi andnud tunnistajad K P ja P M) seega pidi aparaat olema nõuetekohaselt paigaldatud ja seadistatud ning teiseks on kiirusemõõturi paigaldaja K P läbinud sellekohase väljaõppe. Seega on tuvastatud, et kiirusmõõtesüsteemi paigaldanud spetsialist K P on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1, seerianumbriga PS953192 ning tema paigaldas 28.08.2021 automaatse kiirusmõõtesüsteemi. Samuti on tuvastatud, et kiirusmõõtesüsteem oli tehniliselt korras ning taadeldud 31.03.
28. Seade on Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve ameti 31.03.2021 otsusega nr 1- 7/21091 tunnistatud taadelduks. Taatlustunnistus on kehtiv kuni 31.03.
29. Kiirusmõõtesüsteemi paigaldamisel on järgitud mõõteprotseduure mistõttu saab väita, et mõõtetulemused on jälgitavalt tõendatud.
30. Kohtule on esitatud ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud mõõtevahendi taadelduks tunnistatud otsus, mis on välja antud 31.03.2021 ning selle kohaselt on Xxx AS esitanud 24.03.2021 mõõtevahendi taadelduks tunnistamise taotluse. Taotlusega esitati jälgitud mõõtetulemusi sisaldav Landesamt für Messund Eichwese Berlin-Brandenburg (Saksamaa) mõõtevahendi PoIiScan FMl sn 953192 taatlustunnistus nr GUR/024/
31. Otsuse kohaselt kontrolliti legaalmetroloogilise ekspertiisi käigus taotluses nr 14-4/21-03943-001 nimetatud mõõtevahendi mõõteseadusest tulenevatele nõuetele vastavust. Mõõtevahendile on Landesamt für Mess- und Eichwesen Berlin-Brandenburg poolt tüübikinnitustunnistuses esitatud nõuete kohaselt paigaldatud 12 taatlusmärgist (sulgemiskleebised) ja üks infokleebis. Objektiivide alusraami fikseerimiskruvide kahel sugemiskleebisel on paigaldamisel tekkinud rebendid, mis ei vähenda sulgemiskleebiste eesmärgipärast toimimist. Otsus tugineb mõõteseaduse § 10 lõikele 3 ja § 21 punktile 3 ning majandus- ja taristuministri 20.12.2018 määruse nr 66 «Mõõtevahendite riigisisese tüübikinnitustunnistuse taotlemise, andmise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja selle kehtivusaja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord" (edaspidi Määrus nr 66) § 8 lõikele 1 ning 18.12.2018 määruse nr 65 «Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded" § 5 lõikele
32. ning otsuse kohaselt tunnistati ettevõttes xxx toodetud dokumenteeriva laserkiirusmõõtesüsteemi PoIiScan FMl sn 953192 taadelduks. Samuti on märgitud, et Eestis kehtiv taatlus algab taadelduks tunnistamise kuupäevast. Lähtudes taadelduks tunnistamisel aluseks olnud dokumendil viidatud taatluskuupäevast kehtib 9 dokumenteeriva laser-kiirusmõõtesüsteemi taatlus kuni 31.03.2022 (kaasa arvatud). Vastavalt Määruse nr 66 § 8 lõikele 2 ei märgistatud taadelduks tunnistamise käigus mõõtevahendit taatlusmärgistega. Otsuse kohaselt on Eestis kehtiva taatluse tõenduseks eelkirjeldatud otsustus koos Landesamt fiir Mess- und Eichwesen BerlinBrandenburg poolt mõõtevahendile paigaldatud taatlusmärgistega. Samuti on otsusel märge vaidlustamise korra kohta. Kohtule on esitatud ka saksa keelne taatlustunnistus nr GUR/024/21mõõtevahendi PoIiScan FMl sn 953192 kohta. Kohtu hinnangul on tegemist usaldusväärse ja lubatava tõendiga, kaitsja püüded väita, et dokumentidel olev teavet saab manipuleerida ei ole põhjendatud kuivõrd kaitsja poolseid väiteid ei ole võimalik kuidagi kontrollida.
33. Kohtu hinnangul vastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud mõõtevahendi taadelduks tunnistatud otsus taatlustunnistuses nr GUR/024/21 toodule. Kohtu hinnangul vastab taatlustunnistus nr GUR/024/21 väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõturi PoliScan FMl sn 953192 esitatud nõuetele ning on taadeldud 31.03.2021 kehtivusega kuni 31.03.
34. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et 28.08.2021 kella 17:24 sõitis tumedat värvi xxx reg.nr xxx kiirusega 121 km/h.
35. Eelpool nimetatud tüübikinnitustunnistuse, taadelduks tunnistamise otsusega, paigaldusprotokolliga ning tõendiga mõõtja pädevuse kohta on tõendatud kiiruse mõõtmise vastavus Vabariigi Valitsuse (VV) 16.06.2011a. määrusele nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ ning selle määruse peatükist 3 tulenevatele nõuetele, mis reguleerivad automaatse kiirusmõõtesüsteemi mõõtemetoodika ning jälgitavust tõendavate toimingute dokumenteerimist.
36. Kaebaja kaitsja hinnangul ei ole tegemist seerianumbriga mille kohta oleks esitatud taatlemistunnistus ega tüübikinnituse tunnistus. Kaitsja hinnangul ei ole ka paigaldusprotokollis kiirusemõõtesüsteemi seerianumbril PS-953192 taatlemistunnistust või tüübikinnituse tunnistust. Kaitsja tõi kohtuistungil välja asjaolu, et paigalduse protokolli märgitud taatluse kehtivuse algus koos originaal taatlemistunnistusega GUR/024/21 ei kattu – paigaldusprotokollis on taatluse kehtivuse algus 31.03.2021 kuid originaaldokumendil on taatlemise allkirjastamise aeg 10.03.
37. Samuti täpsustas kaitsja, et võrreldes taatluse kehtivuse algust mis on kirjutatud paigaldusprotokolli s.o 31.03.2021 siis see ei kattu taatlemistunnistusse kantud taatlemise allkirjastamise ajaga, milleks on 10.03.
38. Samuti on kaitsja hinnangul kiirusemõõtesüsteemi paigaldusprotokolli kantud taatlemise kehtivuse lõpp 31.03.22, mis ei kattu taatlustunnistuse kantud lõpu kuupäevaga milleks on 2022 aasta lõpp. Ja kõige lõpuks märgib kaitsja, et ka seerianumber ei vasta kuna puudu on seerianumbri osa tähis „PS“.
39. Kohtu hinnangul ei esitanud kaitsja omapoolset tõlget saksa keelsest tunnistusest, samuti kogu kohtumenetluse kestel ei esitanud kaitsja taotlust uue tõlke tegemiseks. Seega saab väita, et kaitsjapoolsed argumendid on paljasõnalised kuivõrd neid ei saa kuidagi kinnitada. Kaitsja pole esitanud ka taotlust kuulutada kehtetuks Tehnilise Järelevalve Ameti poolt välja antud tunnistus seega on kohtule esitatu näol tegemist kohtu hinnangul kehtiva dokumendiga. Küll aga juhib kohus tähelepanu, et isegi kui originaaldokumendis on taatlemise kuupäevad kuidagi erinevad, lähtudes kaitsjapoolsest väitest, et taatlemistunnistus on allkirjastatud 10.03.2021 mis kehtib 10 2022 aasta lõpuni märgib kohus, et rikkumine leidis aset 28.08.2021 – see on aeg mis jääb igal juhul vahemikku mil taatlustunnitus kehtib isegi kui eestikeelses tõlkes esinevad mingid kuupäevalalised erisused. Kohus juhib tähelepanu, et Eestis annab TJA välja dokumente vastavalt Eestis kehtivalt seadusandlusele ning taatlustunnistus hakkab kehtima Eestis ikkagi TJA poolt välja antud dokumendi kuupäevast alates kuivõrd alates sellest hetkest tohib seda seadet Eestis üldse kasutada. Mis puutub kehtivusse siis märgib kohus, et Eestis on võimalik kehtiva õiguse alusel lugeda taadelduks seade tähtajaga kuni üks aasta. Käesoleval juhul kaitsja poolt viidatud aeg, et originaaldokumendis loetakse seade taadelduks lugeda kuni 2022 lõpuni, märgib kohus, et eestikeelse taatlustunnistuse välja andmisel lähtutakse siiski Eestis kehtivatest õigusaktidest ning käesoleval juhul on seade korrektselt taadelduks tunnistatud üheks aastaks vaatamata tehasepoolsele märksa pikemale ajale.
40. Kohtu hinnangul pole vaidlust asjaolu üle, kes juhtis 28.08.2021 kell 17:24 sõidukit xxx reg nr xxx. Seda tunnistab nii menetlusalune isik ise ning see on välja selgitatud ka kohtuvälise menetleja poolt. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et sõiduk kuulub Swedbank Liising AS-ile, liisinguvõtjaks on ettevõte xxx ning kasutajateks on T O ja J L. Vastuskirjast väärteomenetlejale xxx Oü juhatuse liikme J L poolt nähtub, et sõidukit juhtis T. O, tema isikukood ja telefoninumber. Liiklusregistriväljavõttest nähtub, et T. Oil on kehtiv juhiluba kategooriatele AM, A ja B. Seega on kohtus igakülgselt tuvastamist leidnud asjaolu, et sõidukit juhtis kehtiva juhtimisõigusega T. O.
41. Kohtule esitatud materjalide hulgas on ka 08.09.2021 menetlusaluse isiku T. Oi poolt esitatud selgitus Politsei- ja Piirivalveametile liiklusnõuete rikkumise kohta. Selgituses kirjeldab T. O, et kiiruse ületamine leidis aset, kuna sõidukis viibinud kaasreisijal tekkis terviserike (hakkas halb) ning ta oli vaja kiiresti koju toimetada. Samuti kirjeldab T. O selgituses arusaamist, et sellises olukorras oleks olnud õigem kutsuda kohale kiirabi, kes oleks saanud seda tema asemel operatiivselt teha (kas viia isik koju või haiglasse, olenevalt meditsiinitöötajate hinnangust isiku tervislikule seisundile). T. O selgitab, et kahjuks langetas ta selles olukorras vale otsuse ja pidas õigeks isik ise kiiremas korras koju viia, rõhutades, et kiiruse ületamine leidis aset üksnes seetõttu, et ta ekslikult arvas, et sedasi on kaasreisija suhtes kõige õigem toimida. Lisaks võimaldas ka hetke liiklusolud sellise kiikusega turvaliselt, ilma teisi liiklejaid ohustamata, liigelda. Liaks selgitas T. O, et tegemist oli tema jaoks erandliku olukorraga (kiiruseületamise näol), üldiselt on ta seadusekuulekas liikleja, kellel ei ole sarnaseid varasemaid rikkumisi ega mitte ühtegi kehtivat karistust. Samuti selgitas T. O, et ta mõistab oma viga ning kinnitab selgituses, et edaspidi hoidub ta kiiruseületamisest ning seda olenemata olukorrast. T. O palus karistuse määramisel piirduda rahatrahviga selgitades, et teiste (alternatiivsete) karistuste määramiseks puudub vajadus, kuna ta on juba mõistnud oma viga ning lubab edaspidi seda mitte korrata. Seega täidab rahatrahv oma eesmärki ning teiste karistuste määramiseks puudub vajadus. Lisaks pidas T. O oluliseks rõhutada, et tema töö (ehitusel objektijuht) eeldab juhilubade olemasolu, mis tähendab, et juhtimisõiguse peatamisel oleks tema jaoks äärmiselt negatiivne tagajärg ja tooks kaasa töökoha kaotuse. Ilmselgelt oleks selline tagajärg rikkumisega seotud asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.
42. Kohtul ei ole kahtlust, et väärteoprotokollis on nimetatud see seade, millega rikkumine fikseeriti - selleks on automaatne kiirusemõõteseade PS-
43. Kohtule ei ole vaja 11 lisatõendeid tõendamiseks, et just seda seadet kasutati kiiruse mõõtmisel. Eeluuritud tõenditega on tuvastamist leidnud asjaolu, et seadet ei ole võimalik kuidagi manipuleerida (vt P M ütlused). Kohtu hinnangul on eelavatud tõenditega tõendamist leidnud, et T. O juhtis 28.08.2021 kella 17:24 ajal asulasisesel teel (täpsemalt Harjumaal Tallinnas Punane tn 68 juures suunaga Kuuli tn poole) mootorsõidukit xxx reg nr xxx kiirusega 121 +/- 5 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 66 km/h. Kiirust mõõdeti automaatse kiirusemõõteseadmega nr PS–953192, millel oli kehtiv taatlustunnistus ning kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et mõõtetulemus on jälgitav. On tuvastamist leidnud, et seadmele seerianumbriga ei väljastata tüübikinnitus tunnistust, see väljastatakse seadme tüübile. Mõõteseaduse § 10 lg 3 kohaselt kui Eestis puudub taatluseks võimalus, siis selle taatluse võib teha välisriigis tehtud tulemuste andmete alusel ning seda on tehtud ka käesoleval juhul. Kohtule on esitatud TJA otsus mõõteseadme taadelduks tunnistamise kohta. Kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja asjas kogutud tõendid on lubatavad. 32.

§ 15

lg 1 p 2 sätestab suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. T. O sõitis asulasisesel teel kiirusega 121 km/h +/- 5 km/h. Seega on T. Oi käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 4 järgi.

1. T. O teadis, et ta viibib Tallinna linnas, s.t asulasisesel teel. Kogu kohtumenetluse kestel ei ole olnud vaidlust, et T. O kiirust ületas vaid vaidlus seisnes, kas mõõtetulemus on ikka jälgitav ning T. O ise arvas, et tema poolt ületatud kiirus ikkagi ei olnud nii suur kui väidetakse. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et mõõtetulemus on jälgitav. Kuivõrd T. O esitas nii kohtueelselt kui ka kohtumenetluses väite, et kiiruse ületamiseks oli ka väga oluline põhjus – haige tuttava koju toimetamine, kaitsja hinnangul oli tegemist kriisi situatsiooniga, peab kohus vajalikuks lühidalt märkida, mis on hädaseisund ning analüüsida kas käesoleval juhul tegutses T. O kiiruse ületamisel hädaseisundis.
2. KarS § 29 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Vastavalt Riigikohtulahendis nr 3-1-1-18-17 p 9 tuleb hädaseisundi kontrollimisel eristada hädaolukorda (s.o ohtu õigushüvele) ja koosseisupärast tegu (s.o päästmistoimingut), mida oli vaja ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist, ning päästmistoiming on tegu, millega täidetakse mõne õigusrikkumise koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit aga ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Ohu kõrvaldamiseks valitud vahend peab olema ka sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Lisaks peab kaitstav huvi olema kahjustatud huvist ilmselt olulisem (p 7) (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-60-16, p 9).
3. Praeguses asjas ei ole kohtu hinnangul tuvastatud, et väärtegu pandi toime vahetu või eesseisva ohu kõrvaldamiseks ja kiiruse ületamine oli selle ohu kõrvaldamiseks vajalik. Esiteks ei ole kaebaja oma versiooni kontrollimiseks esitanud mitte ühtegi tõendit ega teinud ka võimalikuks kohtul tema sellekohast versiooni kuidagi 12 kontrollida. Teiseks kaebaja isik ise on selgitanud, et tal oli võimalus kutsuda kiirabi kuid selles situatsioonis ta võttis vastu hoopis otsuse ise kiirust ületades haige inimene koju viia seades oma tegevusega ohtu nii enda, väidetava haige kaasreisija kui ka teised liiklejad. Märkimata ei saa jätta ka rikkumise aega. On üldteada asjaolu, et enne kooliaasta algust, s.o enne esimest septembrit õpivad paljud lapsed oma kooliteed, liigeldakse palju. Rikkumise koha vahetus läheduses asub nii Lasnamäe kergejõustikuhall, Tallinna Laagna Gümnaasium, Tondiraba huvikool lisaks paljudele üldkasutatavatele asutustele/ettevõtetele. Kella 17:24 ajal, mil rikkumine aset leidis, on tegemist perioodiga mil liiklustihedus Tallinna linnas on pea alati suur, tegemist on ajaga mil inimesed liiguvad töökohtadelt kodudesse ning tihti on sel kellajal ka ummikud. On juhulik õnn, et kaebaja isik ei põhjustanud oma käitumisega liiklusõnnetust. Kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, et kiiruse ületamine pandi toime vahetu või vahetult eesseisva ohu kõrvaldamiseks, kohtule pole esitatud ühtegi veenvat argumenti. Seega eeltoodust tulenevalt ei olnud tegemist KarS § 29 mõttes hädaseisundiga.
4. T. Oi süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 37.

§ 227

lg 4 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 3 võimaldab kohaldada kohtul või kohtuvälisel menetlejal ka lisakaristust sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuni kaheteistkümneks kuuks. Käesolevalt on kohtuväline menetleja T. Oit karistanud

§ 227

lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 150 trahviühikut s.o 600 eurot ja lisakaristusena on ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. 38. Vaidlus seisneb süü osas mis puudutab karistuse määramist lisakaristuse osas. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 39.

§ 227

lg 4 järgi vastutab juht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Käesoleval juhul on T. O ületanud lubatud kiirust mitte vähem kui 66 km/h ning kiiruse ületamise pani ta toime asulasisesel teel. Tegu on toime pandud 28.08.2021 kell 17:24, s.o ajal, mil liikluses osaleb eelduslikult rohkem sõidukeid ja jalakäijaid (vt ka käesoleva lahendi p 36). Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

1. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud.
2. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegu on toime pandud asulasisesel teel ja ajal, mil on palju liiklejaid, samuti arvestab kohus sõidukiiruse ületamise ulatust mis oli fikseeritud 66 km/h. Taolise kiirusega (121 km/h) ei tohi juhtida sõidukit ka asulavälisel teel ning kohtu hinnangul ei ole taolise kiirusega sõidukit juhtides juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest 13 ohutult ümber põikama. Kuigi liiklus- ja ilmaolud olid head, tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et T. O ei olnud kiiruse ületamise hetkel sõidukis üksi, vaid kaaslasega, ohustades seega rikkumisega vahetult ka teist isikut. Kohus ei saa vaadata läbi sõrmede asjaolule, et kiiruse ületamised on Eesti ühiskonnas äärmiselt laialtlevinud väärteod, mis viimastel aastatel on kaasa toonud ka ohvriterohkeid liiklusõnnetusi ning sellist käitumist ei saa kohus tolereerida ja üldpreventiivselt omab nimetatu ka käesoleval juhul suurt kaalu. Kuigi enne seda kiiruse ületamise episoodi ei olnud T. Oil varasemaid rikkumisi ei saa ka väita, et tegemist oli üksikjuhtumiga kuivõrd karistusregistri andmetest nähtub, et vähem kui kuu möödudes peale käesoleva menetluse esemeks olevat kiiruse ületamist (s.o 25.09.2021) on T. O toime pannud samaliigilise väärteo

§ 227lg 2 näol (väärteootsus jõustunud 12.10.2021, karistus täidetud 07.10.2021).

Kokkuvõttes hindab kohus menetlusaluse isiku süü antud süüteo puhul keskmisest suuremaks ning kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. 42. Käesoleval juhul vaatamata sellele, et kohus hindas T. Oi süü keskmisest suuremaks on kohus seisukohal, et T. Oi suunamiseks õiguskuulekalt liiklusreegleid järgima ja kujundamaks liikluskäitumist seaduskuulekamaks, arvestavaks ja ohutumaks tuleb põhikaristus määrata sanktsiooni keskmises määras. Arvestades T. Oi süü suurust, lähtudes nii eri- kui ka üldpreventiivsetest võimalustest karistust korrigeerida, peab kohus igati põhjendatuks T. Oile kohaldatud lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol miinimummääras s.o 6 kuuks. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja põhjendustega, et eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi piirav tagajärg. Üldpreventsiooni arvesse võttes võib teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet ning korrigeerida nende liikluskäitumist. Kohtu hinnangul on kiiruseületamise näol tegemist enamohtliku väärteoga. Ka sanktsioon

§ 227lg 4 eest on range, kohtu hinnangul ületas T.

O oluliselt kiiruse piirmäärasid. Samuti on iseloomustavaks asjaoluks see, et vähem kui kuu möödudes pani T. O toime juba uue kiiruse ületamise mistõttu on igati põhjendatud ja vältimatult vajalik taoline juht liiklusest mõneks ajaks kõrvaldada ning käesoleval juhul on lisakaristust kohaldatud seadusandja poolt määratud miinimummääras s.o kuueks kuuks. Seega jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

1. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega ei välista menetlusaluse isiku põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta töö vajalikkusest tingituna temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna puuduvad andmed, et T. Oi näol oleks tegu KarS § 50 lg-s 2 märgitud isikuga. Kõik muud põhjused, mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Sõiduauto kasutamine seoses oma töökohaga on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas. Kohus leiab, et kaebaja esitatud argumendid selle kohta, kuidas juhtimisõiguse äravõtmine tema elu mõjutab, on liialdatud. Kahtlemata on juhtimisõiguse äravõtmine kaebajale ebamugav kuid kaebaja pidi teadma, et taolisele kiiruse ületamisele võivad 14 järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Objektijuhina saab töötada (vähemalt ajutiselt) ka ilma juhtimisõiguseta, enamik organisatoorseid töid saab ära teha sidevahendite teel ning parema töö planeerimise korral on võimalik kohtu hinnangul siiski ka seda tööd ajutiselt ilma juhtimisõiguseta teha seega ei sõltu ilmtingimata käesoleval juhul juhtimisõiguse olemasolust T. Oi töökoht. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka kaebuse esitaja enda elu ja tervis kaaluvad üle kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused ning käesoleval juhul on lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine miinimummääras igakülgselt põhjendatud. Karistusmäära üle otsustamisel tuleb eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvesse võtta ka üldpreventiivseid aspekte. Eeskätt on kohtu hinnangul käesoleval juhul vajalik riigil rõhutada, et kaebaja poolt toime pandud tegu soodustab liiklussüütegude laialdast levikut ning kahjustab ümbritsevate isikute õiguskindlust.
2. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et T. Oile etteheidetav kiiruse ületamine on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus ja lisakaristus on proportsionaalne süü suurusega ja põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkidega. Eeltoodust tulenevalt juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab maakohus kaebaja kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; § 132 p 1; § 133-
3. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 15