Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-110670 Tsiv

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx (esialgne võlausaldaja) ja Kostja sõlmisid 09.05.2018 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxx/xxx (edaspidi Leping), mille alusel sai Kostja 11 500 eurot laenu, mis sisaldas lepingutasu summas 1 500 eurot (vastavalt Lepingu punktile 8) ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 20.04.

1. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 318,98 eurot. Seega põhisumma jääk on 11 181,02 eurot (11 500 eurot – 318,98 eurot = 11 181,02 eurot). xxx ja Kostja sõlmisid 24.09.2018 laenulepingu lisa nr xxx laenulepingu muutmiseks. Lepingu lisas leppisid pooled pikendada Laenu tagastamise tähtaja kuni 20.05.
2. xxx ja Kostja sõlmisid 23.10.2018 laenulepingu lisa nr xxx laenulepingu muutmiseks. Lepingu lisas leppisid pooled pikendada Laenu tagastamise tähtaja kuni 20.06.
3. xxx ja Kostja sõlmisid 28.11.2018 laenulepingu lisa nr xxx laenulepingu muutmiseks. Lepingu lisas leppisid pooled pikendada Laenu tagastamise tähtaja kuni 20.07.
4. xxx ja Kostja sõlmisid 27.12.2018 laenulepingu lisa nr xxx laenulepingu muutmiseks. Lepingu lisas leppisid pooled pikendada Laenu tagastamise tähtaja kuni 20.08.
5. xxx ja Kostja sõlmisid 22.01.2019 laenulepingu lisa nr xxx laenulepingu muutmiseks. Lepingu lisas leppisid pooled pikendada Laenu tagastamise tähtaja kuni 20.09.
6. xxx ja Kostja sõlmisid 25.02.2019 laenulepingu lisa nr xxx laenulepingu muutmiseks. Lepingu lisas leppisid pooled pikendada Laenu tagastamise tähtaja kuni 20.09.
7. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 3 452,39 eurot. Seega põhisumma jääk on 7 728,63 eurot (11 181,02 eurot – 3 452,39 eurot = 7 2 728,63 eurot). Kõik ülejäänud maksed jäid Kostja poolt tasumata. Kostja ei ole reageerinud xxx poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. xxx oli sunnitud ütlema laenulepingu üles. Laenuleping on ülesöeldud alates 23.11.2021, mille seisuga moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa 7 728,63 eurot ja tasumata intress summas 296,99 eurot. 17.01.2021 võõrandati Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks olnud mootorsõidukit xxx, registreerimisnumber: xxx, hinnaga 6 400 eurot, millest 6 395 eurot olid arvestatud põhisumma katteks ning 5 eurot sissenõudmiskulude katteks. Seega põhiosa jääk moodustab 1 333,63 eurot (7 728,63 eurot - 6 395 eurot = 1 333,63 eurot). Täiendavalt sellele kandis xxx mootorsõiduki võõrandamisega seotud kulud 370 eurot (komisjonitasu), mis kuuluvad hüvitamisele Kostja poolt vastavalt Laenulepingu punktile 2.1.
8. 23.02.2022 loovutas xxx Laenulepingust tuleneva võlanõude Inkassoteenused OÜ-le ning teavitas Kostjaid nõude loovutamisest. Ülejäänud võlgnevus jäi tasumata, vaatamata Hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele. Hageja palub mõista kostjalt E H hageja kasuks välja võlgnevus 2 132,65 eurot, millest põhivõlgnevus 1 333,63,13 eurot, intressid 296,99 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 132,03 eurot, tekitatud kahju 370 eurot; tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised arvestatuna 0,06% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates 07.05.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni; menetluskulud jätta kostja E H kanda ja mõista kostjalt E H väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.06.22.a. Kostja andmed ei ole muutnud käesoleva otsuse tegemise ajaks. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 192 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 350 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I sätestatud 3 riigilõivumäärale, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, kohtule on esitatud üksnes hagiavaldus. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks 192 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 542 eurot (350+192).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (542 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4