← Eesti

3-22-1439/2

Obsah (8)§ 1361§ 130§ 40§ 8§ 98§ 96§ 120§ 122

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1439 Määruse kuupäev 6. juuli 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Maksu- ja Tolliameti taotlus X. ja Y. suhtes täitmist tagavate toi

§ 1361lg 4, HKMS § 204 lg 1).

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA või maksuhaldur) esitas
  2. juulil 2022 Tartu Halduskohtule taotluse anda maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg-st 1 ja

§ 130

lg 1 p-st 2 lähtudes luba käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke seadmiseks X. ja Z. ühisomandis olevale korteriomandile selliselt, et kinnisasja käsutamine on keelatud X.. Samuti taotleb MTA luba Transpordiameti liiklusregistris käsutamiskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmiseks X. omandis olevale mootorsõidukile. Lisaks taotleb MTA luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Y. kuuluvale korteriomandile. MTA põhjendab taotlust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1.

  1. Maksuhaldur tegeleb BROVAR EHITUS OÜ maksuvõlgade sissenõudmisega. BROVAR EHITUS OÜ maksuvõlg
  2. juuli
  3. a seisuga on 133 376,27 eurot (sh intressinõue 14 214 eurot). Nõudele lisandub arvestuslik intress 1 858,95 eurot (
  4. juuli
  5. a seisuga). BROVAR EHITUS OÜ maksuvõlg põhivõla osas koosneb äriühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata maksusummadest kokku summas 119 162,27 eurot maksustamisperioodide juuni 2021 – detsember 2021 osas. Äriregistri andmetel on BROVAR EHITUS OÜ juhatuse liikmeteks alates
  6. oktoobrist 2016 kuni käesoleva ajani X. ja Y.. 1.
  7. MTA alustab kohtule esitatud taotlusega BROVAR EHITUS OÜ juhatuse liikmete X. ja Y. suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Menetluse tulemuseks võib olla X. ja Y. solidaarne vastutus koos BROVAR EHITUS OÜ-ga maksustamisperioodide juuni 2021 – detsember 2021 maksudeklaratsioonidel deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste ning tasumata summadelt arvestatud intressi eest

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

1.

  1. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X. ja Y., olles BROVAR EHITUS OÜ seaduslikud esindajad maksuvõla tekkimise perioodil, korraldasid teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tõttu puudusid BROVAR EHITUS OÜ-l rahalised vahendid deklareeritud maksukohustuste täitmiseks, tekitades seeläbi äriühingule maksuvõla, mille sissenõudmine osutus võimatuks. BROVAR EHITUS OÜ Coop Pank AS arvelduskonto väljavõttelt on nähtav, et perioodil
  2. juuni 2021 kuni
  3. september 2021, mil BROVAR EHITUS OÜ maksuvõlg kujunes, on välja võetud sularaha kokku summas 82 015 eurot. Samuti võõrandati maksuvõla kujunemise ajal BROVAR EHITUS OÜ-le kuulunud kinnisvara -
  4. septembril 2021 sõlmisid BROVAR EHITUS OÜ ja xarea OÜ (registrikood 16313008) müügija asjaõiguslepingu, millega BROVAR EHITUS OÜ võõrandas temale kuulunud kinnisasjad registriosa nr xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxx xarea OÜ-le kokku väidetavalt 52 550 euro eest. Olukorras, kus äriühingul on maksuvõlad, ent samal ajal võetakse äriühingu arvelduskontolt järjepidevalt välja sularaha, on keskmisele mõistlikule juhatuse liikmele arusaadav, et nii jäetakse täitmata seadusest tulenevad kohustused (

§ 8

lg 1) ning oma tegevusega tekitatakse kahju (maksuvõla tekkimine ja selle kasvamine). X. ja Y., olles BROVAR EHITUS OÜ juhatuse liikmed, on vastutavad äriühingu

-ist ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. BROVAR EHITUS OÜ-l puudub piisav vara oma kohustuste täitmiseks ning see on tingitud otseselt X. ja Y. tegevusest. Sellest tulenevalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et X. ja Y. on teadlikult ja tahtlikult rikkunud

§-8 nimetatud kohustusi, mis on 2 3-22-1439 vastutusotsuse koostamise aluseks

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X. ja Y. süülise tegevuse ja BROVAR EHITUS OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning X. ja Y. võivad vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt BROVAR EHITUS OÜ-ga. 1.

  1. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine X. ja Y. tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
  2. aasta jooksul on X. tehtud väljamaksed perioodil veebruar 2022 kuni aprill 2022 keskmiselt 1 514,94 eurot kuus. Samuti on
  3. aastal X. tehtud väljamakse AS-ist Pensionikeskus summas 4 137 eurot (periood mai 2022). Seejuures on X. neli alaealist ülalpeetavat, mistõttu sissenõude pööramine X. sissetulekule oleks oluliselt piiratud. Y. on
  4. aastal tehtud väljamakseid keskmiselt 1 550,05 eurot kuus. Muud tulud X. ja Y. maksuhaldurile teadaolevalt puuduvad. Maksuhalduri hinnangul ei saa olla kindel, et isikutel on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse (133 376,27 eurot) täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades isikute varasemat käitumist (maksuvõla tekkimise ajal äriühingust sularaha väljaviimine ja äriühingu kinnisvara võõrandamine) on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asuvad BROVAR EHITUS OÜ juhatuse liikmed haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) nendele kuuluvat vara. 1.
  5. BROVAR EHITUS OÜ-l on tekkinud maksuvõlg. Käesolevas asjas algab maksusumma määramise aegumistähtaeg kõige varasema TSD esitamise kuupäevast, s.o
  6. a juuni TSD esitamise ja tasumise tähtpäev 12.07.
  7. Seega ei ole

§ 98

lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg möödunud, vastutusotsuse tegemine on seega lubatav. 1.

  1. BROVAR EHITUS OÜ õigusvõime ei ole lõppenud ning äriühingut ei ole äriregistrist kustutatud, kuid maksuvõla sissenõudmine BROVAR EHITUS OÜ-lt ei ole tulemust andnud. Maksuhaldur on alates
  2. novembrist 2021 edastanud krediidiasutustele korraldused BROVAR EHITUS OÜ deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste sissenõudmiseks, kuid pangakontode arestimise tulemusena maksuvõlg vähenenud ei ole. Kinnisvara äriühingul puudub. Maanteeameti liiklusregistrist nähtuvalt kuulub äriühingule neli sõidukit ja haagis, kuid nende asukoht ja seisukord ei ole MTA-le teada ning vara väärtus on ajas langev. Seejuures on ühe sõiduki väärtus ilmselt nullilähedane ning haagisel puudub kehtiv tehnoülevaatus. BROVAR EHITUS OÜ-l puudub muu registervara ja vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. Maksukohustuslaste registri andmetel on BROVAR EHITUS OÜ deklareerinud viimati KMD-l 20% määraga maksustatavat käivet september 2021 osas ning TSD-l töötajad ja neile tehtud väljamaksed detsember 2021 osas. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et BROVAR EHITUS OÜ ei ole tegutsev äriühing ning puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks BROVAR EHITUS OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. Seega ei ole BROVAR EHITUS OÜ maksuvõla sundtäitmine enam kui kolmekuulise perioodi jooksul andnud positiivset tulemit. 1.
  3. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuuluvad X. VOLKSWAGEN PASSAT VARIANT (registreerimismärk xxxxxx, ehitusaasta 1996), üldkasutatav haagis RESPO xxxxxxxxxxxxxx (registreerimismärk xxxxxx, ehitusaasta 2016) ja VOLKSWAGEN CADDY KASTEN (registreerimismärk xxxxxx, ehitusaasta 2010). Väärtuslikeim neist on ilmselt viimati nimetatud sõiduk, mille väärtus võib olla 7 599 eurot. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt kuulub X. ka korteriomand (X-x maakond, x-x linn, x linnaosa, x tn x-7), mille üldpind on 31,40 m2 ning mis on abikaasade ühisomand. Korteriomandi võimalik hind hetkeseisuga on vähemalt 13 879 eurot. Sellest pool ehk arvatav X. osa ühisvarast on 6 940 eurot. Muu registervara X. puudub. Maksuhaldur taotleb seetõttu luba käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke seadmiseks X. ja tema abikaasa ühisomandis olevale kinnisasjale (selliselt, 3 3-22-1439 et kinnisasja käsutamine on keelatud X.) ning X. nimele registreeritud sõidukile VOLKSWAGEN CADDY KASTEN (registreerimismärk xxxxxx, ehitusaasta 2010). 1.
  4. Y. ainuomandis on korteriomand (X maakond, x vald, x alevik, x tn x-x), mille suurus on 65,60 m2 ning mille väärtus võib ligikaudu olla 116 607,28 kuni 126 640,80 eurot. Korteriomand on koormatud hüpoteegiga (summas 74 400 eurot) AS SEB Pank kasuks. Samuti kuulub Y. sõiduk, mille väärtus võib olla ligikaudu 2 200 eurot. Maksuhaldur on seisukohal, et

§ 130lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine Y.

korteriomandile kõige sobivam meede. Seejuures tuleb tagada ka eeldatavad sundtäitmise kulud (kohtutäituri tasu 5 436 eurot, sundtäitmise kulud 3 600 eurot). 1.

  1. MTA lõpetab täitetoimingud, kui X. ja Y. esitavad tagatise. Asendustagatise esitamisel peab esitatav tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud. Kui isikud soovivad kanda tagatissumma deposiiti, siis on deposiidi väärtuseks 133 376 eurot ja 27 senti. KOHTU SEISUKOHT
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Kuna

§ 1361

ei näe ette seletuse küsimist isikutelt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

§ 1361

lg 1 ja

§ 130

lg 1 alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loa taotlemise üheks eelduseks on, et alustatud oleks maksumenetlus. MTA alustab X. ja Y. suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse kohtule esitatud taotlusega, mis on Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. mai
  2. a määruse asjas nr 3-3-1-7-13 p-st 12 tulenevalt lubatud. Seega on olemas maksumenetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. 4.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kui äriühingu seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, siis vastutab ta

§ 40lg 1 kohaselt maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Kohus peab tõenäoliseks, et menetluse tulemuseks on X. ja Y.

§ 96lg-s 1 sätestatud vastutusotsuse koostamine.

  1. Maksuhalduri taotluse kohaselt on BROVAR EHITUS OÜ deklareerinud maksustamisperioodil juuni 2021 kuni detsember 2021 maksukohustusi kokku summas 119 162 eurot ja 27 senti, kuid maksud on jäetud tasumata. BROVAR EHITUS OÜ juhatuse liikmeteks on alates
  2. oktoobrist 2016 kuni käesoleva ajani olnud X. ja Y., mistõttu on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et X. ja Y. tegevuse ning BROVAR EHITUS OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. 4 3-22-1439 Juhatuse liikmetena juhtisid isikud äriühingu majandustegevust. Eelviidatud maksuvõla tekkimise ajavahemikul on isikud äriühingu arvelduskontolt võtnud järjepidevalt välja sularaha (kokku summas 82 015 eurot) ning äriühingule kuulunud kinnisvara on
  3. septembril 2021 müüdud. Taotlusele lisatud müügilepingust nähtuvalt müüdi kinnisvara BROVAR EHITUS OÜ juhatuse liikme X. seotud äriühingule (xarea OÜ) sularaha eest, mis tõstatab kahtluse kinnisvaratehingu tegelikes eesmärkides. Saadud tulu ei ole maksukohustuse täitmiseks kasutatud ning praegusel hetkel ei ole selge, milleks on kasutatud välja võetud sularaha. Eeltoodu on tekitanud olukorra, kus BROVAR EHITUS OÜ-l puudub piisav vara oma kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et MTA taotluses toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine X. ja Y. suhtes oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Kuna põhjendatud kahtluse alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loaandmise otsustamine on prognoosotsus, ei kontrolli kohus üksikasjalikult, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlus esitatakse enne otsuse tegemist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta otsuse tegemisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude lõpliku tõendatuse ja nende õigusliku kvalifikatsiooni andmise suhtes ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Seda kontrollitakse järgnevas vastutusmenetluses. Lisaks tuleb arvestada, et kohus ei pea lõplikult tuvastama maksukohustuse eest potentsiaalselt vastutavate isikute tahtlust või rasket hooletust. Isiku tahtlus või raske hooletus

§-s 8 nimetatud kohustuste täitmata jätmisel tuleb tuvastada vastutusotsuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. mai
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-4-14, p 9.3).
  3. Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. aprilli
  5. a määruse asjas nr 3-3-1-4-13 p 23 kohaselt peab maksuhaldur oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu hinnangul on MTA veenvalt põhjendanud, miks võib vastutusotsuse sundtäitmine tulevikus muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuigi isikutele on
  6. a tehtud väljamakseid keskmiselt 1 500 euro ulatuses ühes kuus (seda mitte igakuiselt), siis on X. neli alaealist ülalpeetavat ning arvestades määratava maksusumma suurust (133 376,27 eurot) ja isikute sissetulekuid, esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsus(t)e sundtäitmiseks. MTA taotluses märgitud asjaoludest tulenevalt on tõenäoline, et isikud võivad asuda vastutusotsusega määratava kohustuse täitmist vältima ning nt oma vara võõrandama. Selleks kahtluseks annab alust nende isikute varasem käitumine, kui nad maksuvõla tekkimise ajal hakkasid äriühingust sularaha välja viima ning äriühingu kinnisvara võõrandama. Eeltoodu iseloomustab X. ja Y. suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse.
  7. Kohtu hinnangul ei esine ühtegi

§ 96

lg-s 6 sätestatud alust, mil vastutusotsust ei tehta, ning Riigikohtu üldkogu

  1. novembri
  2. a määruse nr 3-3-1-15-12 p-st 50 tulenevalt saab kohus käesoleval juhul täitmist tagavat toimingut sanktsioneerida, kuna maksusumma määramise

§-st 98 tulenev aegumistähtaeg ei ole möödunud.

§ 98

lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksusumma määramise aegumistähtaeg algab praegusel juhul kõige varasema TSD esitamise ajast, s.o

  1. a juuni TSD esitamise ja tasumise tähtpäev
  2. juuli
  3. Seega ei ole maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud. 5 3-22-1439
  4. MTA taotlusest nähtuvalt on maksuhaldur teinud BROVAR EHITUS OÜ-lt maksuvõla sissenõudmise eesmärgil võimalikud toimingud, kuid need ei ole olnud edukad. MTA on edastanud
  5. novembril 2021,
  6. detsembril 2021,
  7. jaanuaril 2022,
  8. jaanuaril 2022 ja
  9. juunil 2022 (intressinõude osas) krediidiasutustele äriühingu arvelduskontode arestimiskorraldused, kuid see ei ole tulemust andnud. Äriühingul ei ole kinnisvara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõue täita ning liiklusregistrist nähtuva vara vähest väärtust arvestades ei ole maksuhaldur pidanud otstarbekaks selles osas täitemenetlust alustada. Maksukohustuslaste registri andmetel on BROVAR EHITUS OÜ deklareerinud viimati KMDl 20% määraga maksustatavat käivet september 2021 osas ning TSD-l väljamakseid detsember 2021 osas. Käesoleval aastal ei ole äriühingul seega reaalset majandustegevust olnud ning seega puudub võimalus nõuda maksuvõlga sisse majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. 9.

§ 1361

lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Maksuhalduri hinnangul on põhjendatud

§ 130lg 1 p-s 2 sätestatud täitetoimingute sooritamine.

Kuigi MTA viitab taotluses ainult

§ 130

lg 1 p-le 2, siis nähtub taotluse sisust, et MTA soovib ka

§ 130

lg 1 p-s 1 nimetatud täitetoimingute sooritamist.

§ 130

lg 1 p 1 alusel on maksuhalduril õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta ning sama lõike punkti 2 alusel on maksuhalduril õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt. Maksuhaldur on analüüsinud X. ja Y. varalist olukorda ja on põhjendatult esitanud taotluse loa saamiseks X. kuuluva korteriomandi käsutamise keelamiseks ning talle kuuluva sõiduki osas liiklusregistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmiseks. Samuti on põhjendatud loa taotlemine Y. kuuluvale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist MTA võimaliku nõude ületagamise olukorraga. Kuigi Y. korteriomandile soovitud hüpoteek tagab kogu põhivõla koos sundtäitmise kuludega (kokku 142 412,27 eurot), siis on põhjendatud ka X. kinnisvara osas keelumärke seadmine (isiku ühisomandi osa väärtuses 6940 eurot) ja tema sõidukile (väärtus 7 599 eurot) liiklusregistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine. Kahe juhatuse liikme puhul on tegemist solidaarvõlgnikega. MTA taotletud kaks meedet puudutavad ühte juhatuse liiget ja üks meede teist juhatuse liiget. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et ületagamise keeldu ei rikuta, kui hagi tagatakse iga solidaarvõlgnikust kostja suhtes eraldi kogu nõude ulatuses (tsiviilkolleegiumi 10. detsembri 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-140-15, p 10). Maksuhalduri täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluse lahendamisel ei ole põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Solidaarkohustus kaotaks osaliselt mõtte, kui seda saaks tagada vaid ühe solidaarvõlgniku suhtes (Riigikohtu 5. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-17-2005, p 17). 10. Kohus selgitab, et kui täitetoimingu sooritamise tingimused on ära langenud või kui X. ja Y. on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul vastavalt

§ 1361lg-le 3.

MTA kinnitab, et lõpetab isikute suhtes täitetoimingud, kui nad esitavad maksuhaldurile

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise.

Asendustagatise esitamisel peab esitatav tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122). Kui X.

ja Y. soovivad kanda tagatissumma deposiiti, siis on selle väärtuseks 133 376 eurot ja 27 senti. 6 3-22-1439 11. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361

lg-s 2 sätestatud nõuetele, on vajalikul määral põhistatud ning kuulub rahuldamisele. Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3). Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed, isikukoodid, kinnisomandi asukohad ja registriosa numbrid ning sõidukite numbrimärgi andmed tähemärkidega.

  1. MTA on taotluses palunud loa andmise määruse edastada kinnistusosakonnale kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. MTA ei ole vastavat taotlust selgitanud ning kohus ei pea nimetatud taotlust põhjendatuks. HKMS
  2. peatüki sätted sellist kohustust kohtule ette ei näe. HKMS § 265 lg 3 ei näe ette määruse edastamist menetlusvälisele isikule. Halduskohus annab üksnes loa haldustoimingute tegemiseks, vastava loa alusel järgnevate toimingute tegemine ei ole halduskohtu ülesanne (HKMS § 264 lg 1). Samuti ei ole kohaldatav tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 388 lg 3, sest HKMS
  3. peatükis ei ole nimetatud normi kohaldamise võimalusele viidatud (HKMS § 1 lg 3) ning täitetoiminguks loa andmine on oma olemuselt esialgse õiguskaitse kohaldamisest ja hagi tagamisest erinev meede. Eelnevat arvestades jätab kohus MTA taotluse käesoleva määruse kinnistusosakonnale edastamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.