← Eesti

2-22-2262/4

Obsah (7)§ 444§ 459§ 468§ 173§ 174§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuli 2022, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2262 Ts

) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 6. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. 7.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures elatise muutmise (suurendamise) asjaolu. 8. Kohus märgib, et vastavalt

§-le 497, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 459

lg 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (

§ 459

lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (

§ 459lg 1 p 2).

Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (

§ 459lg 2).

Hageja on selgitanud, et elatise suurendamise vajadus tuleneb elukalliduse tõusust, lapse vajaduste suurenemisest ning lapse ema sissetulekute puudusest. Kohus leiab, et tegemist on asjaoludega, mis saavad tingida elatise suurendamise.

  1. Vanemate kohustus oma last ülal pidada tuleneb perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja 97 p-st
  2. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. Alates
  3. jaanuarist 2022 kehtiva PKS redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3-5 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  5. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 3

(4)Seega ei või käesolevas asjas alates 01.01.2022 elatis lapsele A.-L. N. olla väiksem kui 213,44 eurot kuus. Seega tuleb elatise suuruseks alates 11.02.2022, s.o hagi esitamisest mõista hageja taotletud summa, s.o 213,44 eurot kuus.
  1. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning see kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 11.02.2022 summas 213,44 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et PKS §-s 101 sätestatud baassumma, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga ning lapsetoetuste ja muude PKS §-s 101 sätestatud tingimuste muutumisel, muutub vastavalt ka kostja poolt tasutava elatise suurus. Kohus määrab, et elatist tuleb seetõttu indekseerida iga aasta
  2. aprillil vastavalt PKS § 101 lg‑tele 3 ja
  4. Elatise arvestamine Tartu Maakohtu
  5. aprilli 2018 otsuse järgi tsiviilasjas nr 2-18-467 tuleb lõpetada alates
  6. veebruarist
  7. Kuna elatise suurendamise hagis on taotletud vaid elatise suuruse, mitte selle tasumise tähtaja ega tasumiseks määratud arvelduskonto vahetamise muutmist, jääb kehtima kohtu
  8. aprilli 2018 otsuses määratud elatise tasumise tähtaeg – elatis tuleb tasuda iga kuu
  9. kuupäevaks ning elatis tuleb tasuda R. N.i pangakontole nr xxx.
  10. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Toimiku materjalide põhjal ei ole alust arvata, et hagejal oleks hüvitatavaid menetluskulusid (lepingulise esindaja kohta info puudub ning elatishagi on riigilõivuvaba). 14. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.