Obsah (6)

§ 4§ 121§ 41§ 38§ 43§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1329 Määruse kuupäev 21. juuli 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Eha Laanesoo kaebus seonduvalt raviarstide ja kohaliku omavalitsu

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD

1. Eha Laanesoo (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule kaks avaldust, mida kohus käsitles halduskohtule esitatud kaebusena. Kaebaja väited puudutasid terviseprobleeme ja ravi saamist ning etteheiteid Vabariigi Valitsusele ja kohalikule omavalitsusele seoses toetuste saamisega. Lisaks kirjeldas kaebaja tasuta õigusabiga seonduvat.
2. Kohus jättis
3. juuni
4. a määrusega kaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta ja andis kaebajale tähtaja neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus kaebajal selgitada, millist eesmärki soovib ta kaebusega saavutada ning millist vaidlust ja kelle vastu peaks halduskohus lahendama. Kohus selgitas, et kui kaebajal on etteheiteid talle osutatud raviteenusele, ei ole selliste vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Kui kaebaja soovib vaidlustada mõne toetuse mittemääramist, tuli tal esitada konkreetsed asjaolud ja vastav keelduv otsus. Kohus mõistis kaebaja tasuta õigusabi andmisega seotud väiteid riigi õigusabi taotlusena ning palus kaebajal esitada nõuetekohasel vormil taotluse ja andmed enda majandusliku seisundi kohta s.h tõendada enda maksejõuetust riigi õigusabi eest tasumisel.
5. Kaebaja esitas
6. juulil 2022 protestiavaldusena pealkirjastatud avalduse, milles avaldas pahameelt, et kohus keeldus tema avaldust menetlemast ja kaebuse juurde lisatud dokumendid 3-22-1329 tagastada. Kaebaja tõi erinevaid näiteid ajakirjanduses kajastatud kohtuasjadest ning avaldas rahulolematust kohtusüsteemiga. KOHTU SEISUKOHT
7. Halduskohtule esitatud
8. juuli
9. a avalduses ei ole kaebaja täpsustanud, kelle tegevust ta soovib vaidlustada ning millist eesmärki soovib halduskohtule esitatud kaebusega saavutada. Kohtule on esitatud dokumentide pinnalt eristatavad üksnes kaebaja väited seoses tervishoiuteenuse osutamisega ja toetuste määramisega.
10. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus selgitas

1. juuni
2. a määruses erinevaid võimalusi, missuguste asutuste poole kaebaja saab pöörduda erinevate tervishoiuteenuse osutamist puudutavate vaidluste lahendamiseks. Lisaks märkis kohus, et tervishoiuteenuse osutamisel tekib arsti ja patsiendi vahel eraõiguslik suhe. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtuasja on TsMS § 9 lg 1 kohaselt pädev esimese astmena menetlema maakohus. Seega on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks seoses mittenõuetekohase tervishoiuteenuse osutamisega pöörduda Tartu Maakohtu poole. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamine ei ole seega halduskohtu pädevuses ja kaebus kuulub selles osas tagastamisele

§ 121lg 1 p 1 alusel.

6. Muus osas kuulub kaebus tagastamisele

§ 121

lg 1 p 2 alusel.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 3739 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

§ 41

lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Kohus palus

1. juuni
2. a määruses, et kaebaja täpsustaks toetustega/hüvitistega seotud asjaolusid ja tooks välja konkreetsed haldusaktid või toimingud, mis tema hinnangul tema õigusi rikuvad ja mida ta vaidlustada soovib. Kohtule esitatud
3. juuli
4. a avalduses väljendab kaebaja peaasjalikult üldsõnalises vormis pahameelt kohtusüsteemi ja riigi korralduse üle. Kaebaja ei ole
5. juuli
6. a avalduses vaidlusaluste haldusaktide või toimingute sisu täpsustanud (

§ 38

lg 1 p 6) ja esitamata on kaebuse faktiline põhjendus (

§ 38lg 1 p 7).

Samuti ei ole kaebaja välja toonud ühtegi

§-s 37 nimetatud nõuet (

§ 38lg 1 p 5).

Kaebus ei vasta seega

§-de 3739 nõuetele ning kuna kaebaja on jätnud puudused kõrvaldamata, siis kuulub kaebus tervishoiuteenus osutamist mittepuudutavas osas tagastamisele

§ 121lg 1 p 2 alusel.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Eha Laanesoo kaebuse täies ulatuses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8.

§ 55

lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kohus mõistis kaebaja väiteid tasuta õigusabi kohta riigi õigusabi taotlusena. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1, 2 ja 5 alusel tuleb kohtul riigi õigusabi taotluse lahendamisel hinnata, kas taotlejal on õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, kui suur on asjaoludest tulenevalt taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ja kas taotleja oleks ise võimeline oma õigusi kaitsma. RÕS § 7 lg 1 p 6-10 välistavad riigi õigusabi andmise teatavate nõuete 2 3-22-1329 puhul. See tähendab, et riigi õigusabi on võimalik saada konkreetse vaidluse või probleemi lahendamiseks. Kaebaja taotlust ei ole võimalik ilma puudusi kõrvaldamata lahendada. Taotlusest ei selgu, missuguse probleemi lahendamiseks kaebaja õigusabi vajab. Kohtul ei ole võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on vajalik ja kas esineb mõni RÕS § 7 lõikes 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Ei ole äratuntav, millist menetlustoimingut taotleja soovib advokaadi abil teha või millist probleemi lahendada. Seda teadmata ei saa kohus hinnata, kas riigi õigusabi andmine taotlejale on põhjendatud. Kohus jätab seetõttu riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. 9. Kohtule esitatud avalduste juurde on kaebaja lisanud kuus dokumenti, mis kajastavad tema terviseandmeid (tl 6-11) ning Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe 13. detsembri 2021. a vastuskirja nr 2-7/21-252/2 (tl 12). Kaebaja väljendas 14. juuli 2022. a avalduses tahet saada nimetatud dokumendid tagasi. Kohus tagastab kaebajale koos kaebusega esitatud originaaldokumendid, haldusasja toimikusse jäävad nende dokumentide koopiad. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3