← Eesti

2-21-7224/36

Obsah (13)§ 633§ 187§ 436§ 230§ 231§ 232§ 459§ 442§ 129§ 173§ 174§ 164§ 178

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-7224 11. juuli 2022, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised

§ 633

lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED A M esitas 06.05.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse (dtl 1-4) M M vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja nõue on muuta Viru Maakohtu 27.06.

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-
  2. Vähendada elatist alaealise lapse M M ülalpidamiseks kuni 150 euroni kuus alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja täisealiseks saamiseni või asjaolude olulise muutmiseni. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 27.06.
  3. a otsusega mõisteti A M välja M M kasuks elatis 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, igakuiselt alates 16.05.
  4. a kuni hageja täisealiseks saamiseni XXX. a. Kuna tegemist oli tagaseljaotsusega, ei tuvastanud kohus ega uurinud faktilisi asjaolusid – lapse vanemate majanduslik olukord ja lapsele tehtavate kulude suurust. Kohtuotsuse tegemise ajal hageja töötas ja tema sissetulekuks oli tema keskmine palk 600 eurot. Hageja põhjendab oma nõuet järgmiselt: - Peale kohtulahendi tegemist on oluliselt muutunud hageja majanduslik olukord. Hageja kaotas oma töökohta OÜ-s E W ja on töötukassa arvel. Hageja töötasu oli 700 eurot ja sellest tegi tööandja otseselt kinnipidamised. Töötukassa hüvitis ei ületa 500 eurot. Seega on hageja majanduslik olukord vähenes oluliselt; - On toimunud muudatused seaduses. 28.10.
  5. a otsuses tsiviilasjas on Riigikohus asunud seisukohale, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, s.o Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest tingitud elatise miinimummäära suurenemine. Aastal 2012 oli elatise suurus 145 eurot kuus, aastal 2021 kasvas kahekordselt. Hageja sissetulek ei kasvanud – on sarnane või vähem kui aastal 2012; - Arvesse tuleb võtta veebruari
  6. a uuringu tulemused. Uuringu järgi on lapse tegelikud vajaduses oluliselt vähem kui miinimumpalk, uuringu tabel 3 näitab tegelikke lapsele tehtavaid kulutusi erinevate kuluartiklite vahel kogusummas 402 eurot. Kuna elatise tasumise eesmärgiks on siiski lapse vajaduste rahuldamine ning lähtudes sellest, et lapsega koos elav vanem peab andma lapsele ülalpidamist võrdselt, siis hageja poolt palutud elatise summa on mõistlik ja põhjendatud; - Tuleb arvestada, et riik tasub toetusi lapse vajaduste katteks. Riigikohtu praktika kohaselt on mõjuval põhjusel võimalik arvestada riiklikku toetust elatise summa kindlaksmääramisel; - Vaatamata sellele, et hageja sissetulek oluliselt vähenes, temal on säilitanud igakuised vältimatud kulud summas kokku 505 eurot kuus, sellest eluase – 150 eurot, toit - 200 eurot, internet – 15 eurot, side – 30 eurot. Hageja arvates on antud juhul lapse igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, kui hageja maksab igakuiselt elatist lapsele summas 150 eurot, millele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest samas suuruses lapse ema panus 2

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7224 ning riiklikud toetused. Oma sissetuleku arvelt ei ole hageja võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist miinimummääras, kuna hageja jääb üldse elatusvahendita. Viru Maakohus 06.05.2021. a määrusega (dtl 16-20) võttis hagi menetlusse. 25.06.2021 määrusega jättis kohus hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata (dtl 22-24). Hageja esitas 11.03.2022 hagiavalduse täienduse ja taotluse asjas menetluse kiirendamiseks (dtl 121-122). Hageja täiendab oma hagiavaldust seoses 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega. Hageja palub elatise suurust muuta ka täiendavalt õigusliku olukorra muutmise tõttu. Miinimumelatise määr alates 01.01.2022 on 213,44 eurot. Hageja majanduslik olukord on muutunud. Hageja on asunud tööle, palgaks on 900 eurot bruto, kätte 694 eurot. Hageja elukaaslane on lapse ootel ja sissetulekut ei saa. Hagejale määratud elatise suurus on tema jaoks ülemmääraselt suur ning paneb hageja perekonda alla vaesuse piiri. Palgast on hageja suuteline tasuma 150 eurot. Ka kehtiva perekonnaseaduse alusel sätestatud suuruses elatise tasumine on hageja jaoks ülemmääraselt koormav. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja esitab vastuväited hageja nõuetele. Hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hagi vastuse kohaselt: - Ei ole hageja esitanud andmeid ega tõendanud, et varalise olukorra tõttu ei ole ta võimeline täitma kohustust tagada lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on täiskasvanud XX. aastane mees ning on kohustatud tagama elatusraha kostjale, kellest ta elab lahus vähemalt perekonnaseaduses sätestatud miinimummääral. Selle kohustuse täitmiseks ja oma eluvajaduste katmiseks peab leidma tasustavamat tööd. Hageja ei teatanud asjaolusid, mis võimaldavad paluda elatisraha vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära. - Hageja väidab, et maksab eluasemekulusid 150 eurot. Väite tõendamiseks esitas hageja XXX korteriühistu eluasemekulude arvestamise teatise kolmanda isiku nimele ja V E portaalist ilma maksma nimeta väljavõtte maksete kohta. Kinnistusraamatu andmete ei ole hageja omandis korteriomandit aadressil XXX. Hageja ei selgitanud mis põhjusel hageja väidab, et ta tegelikult neid kulusid maksab. Kostja palub jätta arved ja väljavõtte tähelepanuta. - Hageja väidab, et kulutab toidule 300 eurot kuus, samas arvab, et kostjale piisab vaid 63 eurost kuus. Kostja arvates ei võimalda toitumine 63 euro eest alaealisele lapsele, kes kasvab ja kellel on vajalik hea tasakaalustatud toit, täisväärtuslikku toitumist. - Ekslik on hageja väide, et kostjale makstav riiklik lastetoetus annab õiguse vähendada elatisraha alla perekonnaseadusega sätestatud miinimumi. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS Hageja on seisukohal (dtl 93-94), et vastuses toodud väited ja põhjendused ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Seadus annab võimaluse elatise vähendamiseks mõjuva põhjuse olemasolus. Mõjuvaks põhjuseks saab olla töövõimetus või teiste ülalpeetavate olemasolu. Ei vasta tõele, et ei ole hageja tõendanud oma varalist seisundit. Hageja on esitanud töötukassa tõendi, et ta on kaotanud oma töökoha. Miinimumelatise maksmine on miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu on muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Kostja ema konto väljavõttest nähtub, et tema sissetulekuks on palk 250-330 euro lähedal, mis tähendab, et ta ei panusta lapse ülalpidamisse võrdväärset summa. Kostja seaduslik esindaja elab tegelikult lapse raha arvel. KOHTU SELGITUSED JA ETTEPANEKUD OSAPOOLTELE 3
(15)Tsiviilasi nr 2-21-7224 Kohus 31.05.2021 kirjas (dtl 45-48) selgitas osapooltele

§-s 459 sätestatud eeldusi väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks ja tõendamiskoormist. Kuna tsiviilasja nr 2-12-19307 Viru Maakohtu 27.06.

  1. a otsus oli tagaseljaotsus, ei tuvastanud kohus elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu polegi võimalik kindlaks teha asjaolude muutumist. Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada maksete suurust või kestust mõjutavaid asjaolusid (lapse vanemate varaline seisund ja lapse vajadused) ja sellekohaseid tõendeid, mis esinesid Viru Maakohtu 27.06.
  2. a otsuse tegemise ajal, samuti nende muutmist mõjutanud asjaolusid, mis on tekkinud pärast otsuse tegemist, ja neid tõendavaid dokumente. Kohus selgitas, et hageja ja kostjate seaduslik esindaja olid tsiviilasja nr 2-12-19307 menetlusosalised ja nendel on õigus tutvuda toimikuga ja saada selles olevatest menetlusdokumentidest ärakirju (

59 lg 1). Kostja seaduslik esindaja A Š esitas pangakonto väljavõtte ajavahemiku eest 25.12.2020 – 25.05.

  1. Et elatise muutmise otsustamisel peab kohus hindama laste vanemate varalist seisundit enne otsuse tegemist ja ka pärast seda, siis tegi kohus laste vanematele ettepaneku esitada nende arvelduskontode väljavõtteid ajavahemiku eest alates 01.01.2012 kuni 31.12.2012 ja alates 06.11.2020 kuni käesoleva ajani. Kohus selgitas kostja seaduslikule esindajale, et ei pea esitama S arvelduskonto väljavõtet kohtule esitatud perioodi eest. Kohus andis pooltele teada, et võtab tsiviilasja materjalide juurde alljärgnevad tõendid: kinnistusraamatu andmed lapse vanematele kuuluva kinnisvara kohta; töötajate registri andmed lapse vanemate töötamise kohta; transpordiameti liiklusregistri andmed lapse vanematele kuuluvate sõidukite kohta; äriregistri andmed äriühingute esindusõiguse kohta; rahvastikuregistri andmed lapse vanemate ülalpeetavate arvu kohta. Ühtlasi andis kohus pooltele teada, et tegemaks kindlaks laste vanemate varalist seisundit
  2. aastal ja käesoleval ajal, teeb kohus päringud ka Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale. Vastuste kättesaamisel edastab kohus need menetlusosalistele. Hageja kohtu selgitustele ja ettepanekutele ei reageerinud ega esitanud mitte midagi. Koos hagiavalduse täiendusega esitas hageja oma arvelduskonto väljavõtte ajavahemiku eest 01.09.2021 – 07.03.
  3. Kostja seaduslik esindaja esitas oma S 06.11.2020 kuni 06.05.
  4. AS-i arvelduskonto väljavõtted ajavahemiku eest Viru Maakohus 23.03.2022 määrusega (dtl 151-157) rahuldas hageja taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks, lisas materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist hageja ja kostja ema töötamise kohta saadud andmed, rahvastikuregistrist kostja ema ülalpeetavate kohta saadud täpsustatud andmed, väljavõtte täitemenetluste registrist hageja suhtes algatatud täitemenetluse nr XXX kohta. Kohus andis pooltele teada, et kostja vanemate varalise seisundi kindlakstegemiseks teeb kohus päringud ka Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ning krediidiasutustele. Vastuste saamisel lisab kohus need asja materjalide juurde ja edastab menetlusosalistele. Kohus tegi osapooltele ettepaneku esitada selgitused ja tõendid kohtumääruse põhjendustest lähtuvalt ning ettepaneku sõlmida kompromiss. Kohus selgitas pooltele miinimumelatise suurust reguleerivaid sätteid kuni 31.12.2021 kehtinud ja alates 01.01.2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse järgi. 4

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7224 KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUS KOHTU ETTEPANEKULE 06.04.2022 kirjalikus seisukohas (dtl 252-253) märgib kostja seaduslik esindaja, et ta töötas kuni
  1. a detsembrini, töötasu oli keskmiselt 280 eurot kuus. Peale selle sai kostja seaduslik esindaja 120 eurot riiklikku lastetoetust kahele lapsele. Alates 10.03.
  2. a on kostja seaduslik esindaja registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ja ta saab tulu ettevõtlusest. Lisaks sai kostja seaduslik esindaja 02.09.
  3. a väljamakse AS P summas 4113,82 eurot. Samuti saab kostja seaduslik esindaja elatise esimesele lapsele. Vaatamata hagis toodud väitele oma võimekusest maksta elatisraha 200 eurot kuus, ei tee hageja seda vabatahtlikult. Kõik elatisraha tasumise väljamaksed laekuvad kohtutäituri ametikontolt ja summa on keskmiselt 100 eurot kuus. Kostja jääb seisukohale, et ei ole hageja tõendanud erakordsete asjaolude esinemist, mis lubaksid vähendada elatisraha suurust alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Kostja nõustub alates 01.01.2022 elatise suuruse määramisega alates 01.01.2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse alusel (summas 213,44 eurot kuid mitte vähem kui PKS § 101). Kostja seadusliku esindaja perekonna koosseisus on kostja, kostja seaduslik esindaja ja alaealine U Š . Kostja seaduslik esindaja esitas oma arvelduskonto väljavõtte ajavahemiku eest 07.05.2021 kuni 31.03.2022, väljavõtte äriregistrist ja lapse sünnitõendi. KIRJALIK MENETLUS Kohus 18.05.2022 (dtl 286-287) määras vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati aeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Menetlusosalised ei esitanud enam avaldusi, seisukohti ega menetluskulude nimekirju. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. 5

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7224 Kohus tuvastas (dtl 5-8), et Viru Maakohus 27.06.
  1. a otsusega (tagaseljaotsusega) nr 2-1219307, M M (seadusliku esindaja A R kaudu) hagi A M vastu elatise nõudes, mõistis A M välja M M kasuks igakuise elatusrahana 145 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära, alates 16.05.2012 kuni M M täisealiseks saamiseni, s.o XXX. Seega on olemas jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks igakuise elatisena rahasumma, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale. Kohtule 06.05.2021 esitatud hagis palub hageja muuta Viru Maakohtu 27.06.
  2. a otsus nr 212-19307 ja vähendada elatist alaealise lapse M M ülalpidamiseks kuni 150 euroni kuus alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja täisealiseks saamiseni või asjaolude olulise muutumiseni. Hageja majanduslik olukord on muutunud ja ei ole hageja võimeline tasuma kostjale elatist kohtuotsusega määratud suuruses. Hageja on palunud elatise vähendamisel arvestada PKS § 102 sätteid, samuti on hageja viidanud õigusliku aluse muutumisele. Hageja palub elatise vähendamist alla seadusega ettenähtud määra. Hagiavalduse esitamise ajal oli hageja töötu, alates 01.02.2022 asus hageja tööle A I OÜ-s, töötasu suurus (bruto) 900 eurot (dtl 123-129). Hageja on võimeline tasuma kostja ülalpidamiseks elatist summas 150 eurot kuus. Kostja ei ole hagiga nõus. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud aluseid hagi rahuldamiseks. Hageja ei tõendanud, et varalise olukorra tõttu ei ole ta võimeline täitma kohustust tagada lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja peab leidma tööd, mis võimaldab tal lapse ülalpidamiskohustust täitma seaduses sätestatud suuruses. Hageja ei tõendanud oma kulutuste suurust. Ekslik on hageja väide, et kostjale makstav riiklik lastetoetus annab õiguse vähendada elatisraha alla perekonnaseadusega sätestatud miinimumi. Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on 09.06.2017. a otsuse nr 3-2-1-35-17 p-s 32 selgitanud, et üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama otsuse p-des 36 ja 37.1 Riigikohus selgitas, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega 6

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7224 nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool

§ 230

lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus nr 3-2-1-66-08, p 18). Kohus peab elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja kindlaks tegema, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust (vt. nt RKTKo nr 3-2-1-67-17; RKTKo nr 3-2-1-35-17, RKTKo nr 3-2-1124-15). Hagi on esitatud 06.05.
  3. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära sai alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võis kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võis olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvate põhjuste loetelu on jäetud lahtiseks. PKS § 102 lg 2 ei olnud mitte üldreegel, vaid erijuhtum. Seega võis mõjuvaks põhjuseks olla ka muu põhjus, mida ei ole kirjeldatud PKS § 102 lg-s
  4. PKS § 102 alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (lg 1). Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (lg 2). Kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel (lg 3). Riigikohus 22.06.
  5. a otsuse nr 2-19-19160 p-s 12 on selgitanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse jõustumisel selgitas Riigikohus, et kui elatisehagi on esitatud enne
  6. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni
  7. juulini 2010 elatise välja enne
  8. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
  9. juulist 2010 tuleb lähtuda aga kehtiva perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu
  10. oktoobri
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-175-11, p 11;
  12. mai
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 16;
  14. oktoobri
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 18;
  16. veebruari
  17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10, p 16). 7

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7224 Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ning leiab, et sarnaselt saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista
  1. detsembrini 2021 elatise välja enne
  2. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
  3. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
  4. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Osundatud seisukohtadest lähtub kohus kõnealusegi asja lahendamisel.

§ 459

sätted ei ole muutunud, kuid enne 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks kuni 31.12.2021 kehtinud PKS asjakohased sätted ning alates 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks pärast 31.12.2021 kehtima hakanud PKS asjakohaste sätete redaktsiooni. Pooltel puudub vaidlus, et hageja on kostja isa (dtl 56) ja kohustatud kostjat ülal pidama. Kuivõrd Viru Maakohtu 27.06.2012. a otsus nr 2-12-19307 oli tagaseljaotsus, ei tuvastanud kohus elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, s.o asja sisulist menetlust ei ole toimunud. Kohus on seisukohal, et

§ 459

alusel peab kohus kontrollima maksete suurust või kestust mõjutavaid asjaolusid, mis esinesid Viru Maakohtu 27.06.2012 otsuse tegemise ajal, samuti nende muutmist mõjutanud asjaolusid, mis on tekkinud pärast otsuse tegemist. Uurimaks hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima ka, millised on kostja põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on hageja võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma. Selleks peab kohus analüüsima vanemate varalist seisundit. Kohus 31.05.2021 kohtunõudes (dtl 45-48) ja 23.03.2022 määruses (dtl 151-157) selgitas pooltele

§-s 459 sätestatud eeldusi väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks ja tõendamiskoormist. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku esitada maksete suurust või kestust mõjutavaid asjaolusid (laste vanemate varaline seisund ja laste vajadused) ja sellekohaseid tõendeid, mis esinesid Viru Maakohtu 27.06.

  1. a otsuse tegemise ajal, samuti nende muutmist mõjutanud asjaolusid, mis on tekkinud pärast otsuse tegemist, ja neid tõendavaid dokumente. Hageja ei esitanud kohtule menetlusdokumente ega täiendavaid selgitusi. Küll aga hageja hagi täpsustuse avalduses teatas, et on asunud tööle, töötasu suurus 900 eurot (bruto) ning et tema elukaaslane on lapse ootel ja elukaaslasel sissetulekut ei ole. Kostja seaduslik esindaja on esitanud andmed tema perekonna praegusest koosseisust, sissetulekutest ning on avaldanud nõusoleku alates 01.01.2022 elatise määramisel lähtuma kehtiva perekonnaseaduse sätetest. Üksi vanem ei esitanud kohtule andmeid ega tõendeid oma varalisest seisundist aastal
  2. Hageja nõuab eelneva lahendi muutmist. Lahendi tegemise ajal ehk aastal
  3. a moodustas PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär 145 eurot. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja elatis seaduses sätestatud muutuvas miinimummääras. Hageja tugineb elatise vähendamise nõudes oma sissetuleku ebapiisavusele. Enne hagiavalduse esitamist hageja töötas, tööpalk on olnud 700 eurot kuus. Hageja kaotas tööd ja töötukassa hüvitis ei ületa 500 eurot. Hageja majanduslik olukord on halvenenud ja ta ei ole võimeline andma lapsele ülalpidamist rohkem kui 150 eurot kuus. Hageja esitas Eesti Töötukassa 17.03.2021 otsuse nr XXX (dtl 10), et 17.03.2021 avalduse alusel võeti hageja arvele töötuna. Enne oli hageja töökoht E W OÜ-s. 8

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7224 Eesti Töötukassa 03.06.2021 (dtl 87-88) ja 24.03.2022 (dtl 165-166) teatiste kohaselt A M on olnud töötuna arvel 17.03.2021–31.01.
  1. Talle oli määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 24.03.2021–18.12.
  2. Eesti Töötukassa otsusega nr XXX on määratud A M töövõimetoetus perioodiks 01.10.2018–19.08.2023, väljamaksed hagejale on vahemikus 179,34198,56 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti töötamise registris on andmeid hageja töötamise kohta alates 17.11.
  4. aasta kandeid registris ei ole. Töötamise registri andmetel (dtl 62-64 ja 133) töötas hageja mitmetes kohtades ja on olnud ka töötu. Alates 01.02.2019 kuni 15.03.2021 töötas hageja E W OÜ-s. Hageja võeti arvele töötuna 17.03.2021 (dtl 10). Alates 01.02.2022 töötab hageja OÜ-s A I . Töölepingu kohaselt (dtl 123-129) on hageja töötasu suuruseks 900 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 02.06.2021 teatise (tl 78) ja sellele lisatud T kokkuvõttele (tl 79-80) kohaselt on hagejale perioodil 01.01.2012-31.12.2012 tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 4377,87 eurot, mis teeb keskmiselt 410 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 08.06.2021 vastuse kohaselt (dtl 91) sai hageja töövõimepensioni perioodil 01.06.2012 kuni 30.09.
  6. aastal oli hagejale määratud puudega tööealise toetus igakuiselt 34,01 eurot (dtl 192). Hagejale maksti töövõimetuspension: - 01.06.2012 kuni 30.06.2012 204,53 eurot kuus, kinnipidamisele sellest kuulus 81,47 eurot kuus; - 01.07.2012 kuni 31.03.2013 204,53 eurot kuus, kinnipidamisele sellest kuulus 102,26 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema
  7. a sissetulekuks oli palk keskmiselt 600 eurot, kuid ei ole hageja oma väidet tõendanud. Hageja ei esitanud dokumente, kust oleks kontrollitavad tema sissetulekuallikad ja suurus, või muid tõendeid sissetuleku suuruse kohta. Maksu ja- Tolliameti ja Eesti Töötukassa andmetest tuleneb, et hageja sissetulekuks
  8. aastal oli keskmiselt 614,53 eurot kuus (410 + 204,53). Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja nõutavaid andmeid ega tõendeid oma varalise seisundi kohta peale varasema lahendi tegemist. Hageja esitas üksnes väljavõtte oma pangakontolt, kuhu oli laekunud väljamakse tema II samba pensionikontolt ja sellest kinnipeetud ja ülekantud raha kohta (dtl 132). Muid tõendeid hagejale makstavate toetuste/hüvitiste/töötasu kohta ei ole tema esitanud. Kohus leiab, et ei ole hageja tõendanud enda tegelikku majanduslikku seisu. Hageja väitel on tema elukaaslane lapse ootel (raseduse kaart dtl 130-131). Hageja ei teatanud oma leibkonna koosseisu, ei esitanud tõendit lapse eeldatava sünnituse aja kohta, kuigi kohus on vastava ettepaneku teinud 23.03.2022 määruses (dtl 152-157). Kohus oli samuti selgitanud hagejale, et tema töövõimetus võib olla koosmõjus teiste asjaoludega aluseks elatise määra vähendamiseks ja tegi ettepaneku esitada otsust töövõimetuse kohta. Hageja ei esitanud otsust. Maksu- ja Tolliameti 02.06.2021 teatise (dtl 77) ja sellele lisatud T kokkuvõttele (dtl 79-80) kohaselt on hagejale perioodil 01.05.2020 kuni 30.04.2021 tehtud väljamakseid 8654,60 eurot (töötasu ja Eesti Haigekassa väljamaksed), mis jagatuna teeb keskmiselt 721 eurot kuus. Hagejale makstakse ka töövõimetoetus ca 190 eurot kuus. Tõendite alusel kuni 30.04.2021 oli hageja sissetulek keskmiselt ca 910 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 24.03.2022 teatise (dtl 172) ja sellele lisatud T kokkuvõttele (dtl 173-174) perioodil 01.05.2021-24.03.2022 tegi hagejale väljamaksed Eesti Töötukassa summas kokku 9
(15)Tsiviilasi nr 2-21-7224 4715,62 eurot, mis teeb keskmiselt 430 eurot kuus. Alates mai kuust
  1. a maksti hagejale töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetused järgmiselt: - 05.2021 summas 625,28 eurot (444,30 + 181,28); - 06.2021 summas 657,67 eurot (459,11 + 198,56); - 07.2021 summas 636,46 eurot (444,30 + 192,16) - 08.2021 summas 509,47 eurot (310,91 + 198,56); - 09.2021 summas 504,53 eurot (305,97 + 198,56) - 10.2021 summas 488,26 eurot (296,10 + 192,16) - 11.2021 summas 504,53 eurot (305,97 +198,56) - 12.2021 summas 488,26 eurot (296,10 + 192,16) - 01.2022 summas 376,22 eurot (177,66 + 198,56) - 02.2022 summas 198,56 eurot - 03.2022 summas 179,34 eurot. Seega võrreldes
  2. aastaga, mil tehti varasem otsus, polnud hageja sissetulek vähenenud. Sissetuleku suurus vähenes alates augustist
  3. a. kuid ajutiselt kuni hageja tööle asumiseni 01.02.
  4. Hageja väitel on tema töötasu neto 694 euro suuruses summas. Koos töövõimetoetusega saab siis hageja sissetulekuks ca 890 eurot. AS S P 25.03.2022 vastuse (dtl 188-189) kohaselt omab hageja arvelduskontot nr XXX, raha kontol ja toiminguid perioodil 01.05.2021-24.03.2022 puudusid. S AS 24.03.2022 vastuse kohaselt omab hageja blokeeritud arvelduskontot nr XXX. Konto 01.05.2021-30.03.2022 väljavõtte (dtl 197-199) kohaselt oli kontole laekunud AS´i P väljamaksed ja linnatoetus. Kontolt on tehtud kinnipidamised mitmes täiteasjas, sh täiteasjas nr XXX, ja tehtud ülekanne O K. Konto jääk on 0,79 eurot. Täitemenetluste registri andmetel (23.03.2022 väljavõte dtl 138-150) on kohtutäitur A K menetluses täiteasi nr XXX, täitedokumendiks on Viru Maakohtu 27.06.2012 lahend nr 2-
  5. Hagejal on täitmata nõudeid (perioodilise nõude võlgnevus) summas 881,01 eurot. Kinnipidamised hageja töötasust tegi hageja tööandja (dtl 11-12). Kinnipidamised tehti ka hagejale makstavatest töökindlustushüvitisest ja töövõimetoetusest (dtl 87-88, 91). AS P 11.02.2022 vastuse (dtl 120) kohaselt on hageja esitanud raha väljavõtmise avalduse 22.02.
  6. Väljamakse teostati septembris hageja pangakontole XXX. Hagejale on välja makstud 1675,20 eurot. Rahvastikuregistri andmete (dtl 56) kohaselt ei ole hagejal lapsi välja arvatud kostja. Lisaks hageja sissetulekule ja perekonnaseisule kontrollis kohus ka tema varalise seisundi mitmes registris üle. Kinnistusraamatu andmetel (dtl 69) ei ole hageja omandis kinnisvara. Transpordiameti liiklusregistri andmetel on hageja omandis kolm sõidukit: BMV
  7. ehitusaasta, Ford Mondeo
  8. ehitusaasta ja Mercedes-Benz
  9. ehitusaasta. Kõigile sõidukile on seatud käsutamise keelumärked kohtutäiturite poolt. Kohus on kogumina kõiki ülaltoodud tõendeid hinnates seisukohal, et hageja ei tõendanud oma majandusliku olukorra olulist muutumist, nimelt halvenemist. Hageja väide, et hagiavalduse esitamise ajal puudus tal töökoht, ei ole aluseks elatise vähendamisele. Elatise suuruse muutmise võimalus ei ole mõeldud toimima kohustatud isiku igakordsel töösuhte lõppemisel. 10
(15)Tsiviilasi nr 2-21-7224 Hageja välja tõi samuti uuringule viidates, et kostja vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kohus on seisukohal, et kõnealusel juhul ei ole kostja viide „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ uuringule asjakohane mitte. Riigikohus on mitmes lahendis, nt
  1. jaanuari
  2. a otsuse nr 3-2-1-160-12 p-s 17,
  3. aprilli
  4. a otsuse nr 3-2-1-21-15 p-s 14, 17.0.
  5. a otsuses nr 2-16-135, 07.02.2018 otsuse nr 216-118651 p-s 14, leidnud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik lapse kulutusi tõendada, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksemat elatist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tuleb eeldada, et kostja ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja kostja vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Seetõttu ei ole kõne all oleval juhul asjakohane hageja viide uuringule. Hagi asjaoluna ehk elatise vähendamise alusena pidanuks hageja esile tooma ja tõendama, et sõltumata elatise miinimumsuuruse muutumisest, ei ole lapse vajadused kas muutunud või on vähenenud, ja et seetõttu ei peaks hageja enam elatist niipalju maksma, kui määras kehtiv otsus. Hageja arvamus, et kostja peaks hakkama saama tema poolt makstava 150 euroga, ema poolt lapse ülalpidamises samaväärses ulatuses osalemisena 150 euroga + 60 euroga peretoetuse näol, ehk 360 euroga, on meelevaldne ja subjektiivne. Hageja pakutud elatise summa on 5 euro võrra suurem elatislahendi tegemise ajal
  6. a kehtinud elatise miinimummäära, kuigi seaduses sätestatud elatise miinimumsuurus ja seega tõendatud lapse vajadused on oluliselt suurenenud. Hageja pakutu elatissumma jääb väiksemaks ka alates 01.01.2022 elatise baassummana arvutatud 213,44 eurost. Hageja leiab, et arvestada tuleb riigi poolt lapsele makstava toetust. Kohus peab hageja seisukoht põhjendatuks. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud PKS sätetest ei tulenenud, et kohus võiks miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada lapsetoetuse võrra. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kohtupraktikas on olnud elatise suuruse määramisel lastetoetuse arvestamine leitud põhjendatuks. Alates 01.01.2022 jõustunud PKS kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (PKS § 101 lg 5). Sotsiaalkindlustusameti 24.03.2022 vastuse (tl 91, 192) kohaselt makstakse M M peale lapse toetus 60 eurot kuus, väljamaksmisega lapse emale. Kõigest eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue elatise vähendamiseks ajavahemikul 06.05.2021–31.12.2021 (k.a) on põhjendatud osaliselt. Kohus seisukohal, et ei ole hageja esitanud asjaolusid elatise vähendamiseks alla seadusega kehtestatud miinimummäära alates hagi esitamisest kuni 31.12.
  7. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on arvestada lapsetoetusega ja vähendada ajavahemikul 06.05.2021–31.12.2021 elatist poole lastetoetuse summa võrra ehk 30 euro võrra ehk kuni 262 euroni kuus. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne
  8. aasta
  9. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  10. aasta
  11. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 11
(15)Tsiviilasi nr 2-21-7224 Hagiavalduses tugines hageja õigusliku olukorra muutumisele. PKS § 101 lg 1 alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg-test 3-5 tulenevalt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kostja ema avaldas, et on nõus elatise suuruse määramisega alates 01.01.2022 kehtima hakanud seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus leiab, et seoses õigusliku olukorra muutmisega jääb põhjendatuks muuta alates 01.01.2022 hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suuruseks pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Alates
  3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi tuleb elatise arvestamisel võtta aluseks baassumma, milleks on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Perioodil
  5. jaanuar –
  6. märts
  7. a PKS § 101 lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) on 43 eurot 44 senti. Seega on perioodil
  8. jaanuar –
  9. märts
  10. a arvestatavaks miinimumelatise määraks 243 eurot 44 senti. Arvestatavast miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata hagejale makstavaid toetusi. Kostja vanematel on üks ühine laps. Lapse eest saab lapsetoetust 60 eurot kostja ema. Lapsetoetusest ühe vanema osa oleks pool ehk 30 eurot kuus. Seega tuleb perioodi
  11. jaanuar –
  12. märts
  13. a eest mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis 213 eurot 44 senti (243,44–30) kuus. Statistikaameti andmete kohaselt on
  14. aprilli
  15. a seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates
  16. aprillist
  17. a elatise baassumma 200*4,6%=209 eurot 20 senti.
  18. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44 ning sellest tulenevalt arvestatavaks elatise miinimummääraks on 255 eurot 64 senti. Lapsetoetuse suurus ei ole muutunud. Seega on alates
  19. aprillist 2022 hagejalt kostja kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 225 eurot 64 senti (255,64–30). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18 antud suunistest tulenevalt tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1 rõhutanud, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Kohus kontrollis ka kostja ema sissetulekud ja varalise seisundi üle. 12
(15)Tsiviilasi nr 2-21-7224 Rahvastikuregistri andmete (dtl 136) kohaselt on kostja emal on kaks alaealist last – kostja ja U Š
  1. sünniaasta (lapse sünnitõend dtl 285). Kinnistusraamatu andmetel (dtl 70) on ei ole kostja seadusliku esindaja omandis kinnisvara. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (dtl 61) puuduvad andmed, et kostja ema oleks sõiduauto omanikuks või vastutavaks kasutajaks. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetel (dtl 65-66 ja 134-135) töötas kostja ema alates 07.07.2008 kuni 02.10.2018 A C OÜ-s. Alates 03.10.2018 kuni 30.05.2022 oli kostja seadusliku esindaja töökoht S E AS. Äriregistri andmetel (dtl 68 ja 254) on kostja seaduslik esindaja registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana – A Š D , tegevusala: muu liigitamata teenindus. Maksu- ja Tolliameti 02.06.2021 teatiste ja selle lisade (dtl 75-76, 81-83) kohaselt on kostja emal ajavahemikul 01.01.2012 – 31.12.2012 tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamaksed kogusummas 4925,80 eurot (dtl 76). Ajavahemikul alates 01.01.2020 – 31.12.2020 oli kostja seadusliku esindaja deklareeritud tulu pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustuse maksete mahaarvamist 7021 eurot. Perioodil 01.05.2021 – 30.04.2021 on lapse emale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist tehtud väljamakseid 5758,17 eurot. Perioodil 01.01.2021 -24.03.2022 (dtl 175) on kostja emale tehtud väljamakseid 8926,93 eurot (seal hulgas AS P väljamakse), mis teeb kostja ema
  2. aasta sissetulekuks keskmiselt 595 eurot kuus. Eesti Töötukassa 24.03.2022 vastuse (dtl 166) kohaselt ei ole kostja ema ajavahemikul 01.06.2021 kuni 24.03.2022 kuni käesoleva ajani olnud töötuna registreeritud ja Eesti Töötukassa ei määranud talle toetusi ega hüvitisi. AS P 11.02.2022 vastuse (dtl 120) kohaselt on kostja ema esitanud raha väljavõtmise avalduse 08.01.
  3. Väljamakse teostati septembris XXX pangakontole. Kostja emale on välja makstud kokku 4290,38 eurot. Kostja ema pangakonto XXX ajavahemikutel 06.11.2020-06.05.2021 (dtl 96-114) ja 26.05.2021–30.03.2022 (dtl 200-249) väljavõttete kohaselt sai ta peretoetusi Sotsiaalkindlustusametilt, töötasusid tööandjalt, ülekandeid kohtutäitur A K, elatise maksed O Š ja muud maksed kolmandatelt isikutelt. Kontol olevateks väljaminekuteks on maksed kauplustes ja lokaalides, interneti, telefoni eest, maksed Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale ja muud maksed. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ema sissetulekuid kajastavatest dokumentidest ei tulene, et tema sissetulek võimaldab tal anda kostjale ülalpidamist samas suuruses kui on kohustatud maksma hageja. Kostja ema on praegu töötu ja tema ülalpidamisel on kaks last. Ühtlasi on kostja ema registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ja kohtu hinnangul saab ta äritegevusega suurendada lapse ülalpidamisvõimet. Hageja ei ole tõendanud, et tema võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud tervisliku seisundi tõttu. Hageja ei toonud välja elatise vähendamise asjaoluks, et tema töövõimetus takistab tal töötamist ja tasu saamist suuruses, mis võimaldab tal katta nii enda vajadusi kui ka tasuda elatist kostjale. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. 13
(15)Tsiviilasi nr 2-21-7224 Hageja sissetuleku ja varalise olukorra kohta kogutud tõendite alusel võib tema olukorda küll lugeda mõnevõrra pingeliseks, kuid koosmõjus eeltooduga, ei ole alust elatise vähendamiseks kuni hageja taotletud 150 euroni. Kohus leiab, et ei ole hageja tõendanud ühtegi mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla seadusega kehtestatud miinimummäära, summani 150 eurot kuus. Kohus peab tõendatuks, et hageja sissetulekuks on praegu ca 890 eurot kuus. Kehtiva perekonnaseaduse järgi on lapsele tasutava elatise suuruseks 225,64 eurot. Hageja vajalikud kulutused kuus on hagiavalduse järgi olnud suuruses 505 eurot, sellest 150 eurot on eluasemekulud. Kuludokumentidena on esitatud XXX kohteriühistu teatised korteri aadressil XXX detsembri
  1. a, jaanuari
  2. a, veebruari
  3. a ja märtsi
  4. a eest tasumiseks vahemikus 103-132 eurot ning väljavõtte V E portaalist maksete kohta. Kostja palub mitte arvestada esitatud tõendid, sest ei ole tõendatud, et kostja neid kulusid kannab. Tema omandis ei ole korterit ja V E väljavõttes puuduvad maksja andmed. Hageja ei ole kostja vastuväiteid ümber lükanud ega esitanud selgitusi tõendite osas. Kohus on aga seisukohal, et eelnev ei tähenda seda, et tegemist ei ole hageja vajadusi tõendavate dokumentidega. Hagiavalduse kohaselt elab hageja sellel aadressil. On tavapärane, et majandamiskulude ja teenuste osutamise eest maksab korteris elav ja teenuseid kasutav isik/perekond, kuigi arved võivad esitada muu isiku nimele. Muud hageja loetletud kulud on eluliselt usutavad. Kohus on seisukohal, et hageja sissetulek võimaldab tal anda kostjale ülalpidamist seadusega ettenähtud miinimummääras ja temale jääb ka raha enda ülalpidamiseks. Kohtu hinnangul peab ta seda tegema isegi juhul kui kostja ema sissetulek ei ole sama suur. Elatise vähendamiseks kuni 150 euroni kuus alus ei ole. Vanemate varalise seisundi juures peab kohus arvestama laste vajadustega ka. Hageja ei tõendanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et kostja vajadused on võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga vähenenud. Kõigest ülaltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks muuta 27.06.2012 kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust alates 06.05.2021 poole lapse toetuse võrra. Alates 01.01.2022 on põhjendatuid vähendada tasutava elatise suurust kuni PKS § 101 lg 1 alusel välja arvutatava suuruseni. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et

§ 442lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind.

Juhindudes

§ 129lg 2 on elatise muutmise nõude hagihind (292-150 = 142 eurot x 9 kuud) =1278 eurot. MENETLUSKULUD 14

(15)Tsiviilasi nr 2-21-7224

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise/muutmise hagi läbivaatamise eest.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.