lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud Kaspar Rohu kanda.
lg 1 alusel välja mõista Kaspar Rohult riigituludesse menetluskuluna kokku 4237.80€, milline summa koosneb järgmistest kuludest: 2268€ kannatanu valitud esindajale makstud tasu kohtueelses menetluses (lk 58-67;
lg 1 p 1), 64.80€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (lk 56-57;
lg 1 p 4), 924 € riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (lk 69-70;
lg 1 p 4), 981€ sundraha (
lg 1 p 9,
Menetluskulu 4237.80€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99922700001388 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-21-5080, menetluskulu 11.01.2022.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.
lg 3 alusel, tagamaks Kaspar Rohule tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada Kaspar Rohul menetluskulu 4237.80€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 353 eurot 15 senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2,
lg 3 koostoimes
S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Kaspar Rohu kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa 11.01.2022.a taotluse (lk 69-70) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht Tartus Riia tn 15b) kasuks 924 eurot (sellest käibemaks on 154€) vandeadvokaat Marko Paabumetsa süüdistatava Kaspar Rohu kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses osutatud õigusabi eest.
lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde toimikusse Häirekeskusele XXX.a tehtud kõne salvestis CD-plaadil (lk 48). Kohtuotsus edastada prokurörile, kannatanutele R. P. (XXX) ja R. P. (XXX) ning süüdistatava kaitsjale Marko Paabumetsale. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks Maksu- ja Tolliametile menetluskulu käsitlevas osas. 2 EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (
lg 3).
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. 14.01.2022 esitas süüdistatava kaitsja apellatsioonteatise. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 28. jaanuariks 2022.a kella 15-ks. 26.01.2022.a määrusega muutis kohus ära põhiosaga kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise senise aja (26.01.2022 k 16) ja määras kohtuotsuse terviklahendi pooltele kohtus kantselei kaudu kättesaadavaks tegemise ajaks hiljemalt 28. jaanuar 2022 kell 15.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. PÕHIOSA Kaspar Rohu süü süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi on tõendatud selles, et tema XXX.a kella 22 paiku XXX kõrval asuval kinnistul võttis noatupest välja noa ja hoidis seda R. P. rindkere suunas. Kaspar Rohu käes nuga nähes tunnetas R. P. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Seda kõike nägi samal ajal pealt kannatanu R. P. XXX R. P., kes istus sündmuse ajal R. P. sõiduautos juhi kõrvalistmel. Kaspar Rohu teo tagajärjel tundsid R. P. ja R. P. hirmu ja reaalset ohtu R. P. elule ja tervisele. R. P. ja R. P. oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Kaspar Rohul oli käes nuga, mis oli suunatud R. P. keha suunas. Kaspar Rohu süü süüdistuses KarS § 136 lg 1 järgi on tõendatud selles, et tema XXX.a peale kella 22 XXX kõrval asuval kinnistul, pärast seda, kui oli suunanud noa R. P. rindkere poole, ei lubanud kannatanul lahkuda, kui kannatanu lahkumiseks soovi avaldas. Kaspar Rohu, hoides käes kannatanu R. P. rindkere poole suunatud nuga, käskis noa ähvardusel kannatanul R. P. haljasalal asuva kivi ühest kohast teise tõsta, millise korralduse kannatanu R. P. hirmu tõttu ka täitis, manööverdas enda auto kivi varasemalt asukohalt minema, väljus autost ja tõstis Kaspar Rohu osundatud kivi Kaspar Rohu näidatud kohta. Sellise Kaspar Rohu tegevuse tagajärjel tundis R. P. liikumisvabaduse piiramist ja hirmu, mistõttu kartes Kaspar Rohut ärritada, ei julgenud ta sündmuskohalt ilma Kaspar Rohu käsklustele allumata lahkuda. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et XXX.a õhtusel ajal kella 22 paiku kohtusid XXX kõrval asuval kinnistul Kaspar Rohu ning R. P. ja viimasega kaasas olnud XXX R. P.. Kohtumine toimus XXX linnale kuuluval kinnistul XXX (lk 31) kannatanute kasutuses olnud sõiduauto reg XXX juures, mis oli pargitud sõiduteega risti haljasalale esiotsaga suure puu poole ja tagumise otsaga sõidutee suunas (fotod: lk 32, 35; asukoha skeemid: lk 43, 50 pöördel). Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selles, et süüdistatava ja kannatanute vahelise vastuolu põhjuseks oli parkimisega seonduv. Kaspar Rohule ja tema XXX K. J. ei olnud vastuvõetav, et R. P. oli tema kasutuses olnud sõiduauto reg märgiga XXX parkinud nende XXX asuva naaberkinnistu XXX haljasalale risti sõiduteega. Selleks, et kannatanud naaberkrundile enam oma sõidukit edaspidi ei pargiks, viis Kaspar Rohu kannatanute kasutuses olnud sõiduauto esiklaasi klaasipuhastaja vahele sildi, millele oli kirjutatud suurelt trükitähtedega: „ÄRA 3 PARGI HALJASALALE! XXX XXX“ (lk 30: trükitähtedega silt). Selle sildi pani Kaspar Rohu sõiduauto reg märgiga XXX klaasipuhastaja vahele ajal, kui kannatanud olid lähedal asuva järve ääres kalal ja ei olnud kalalt veel auto juurde tagasi jõudnud. Kalalt järve juurest tagasi jõudnud kannatanud R. P. ja R. P. leidsid auto juurde jõudes, kui nad hakkasid ära sõitma, aknaklaasilt klaasipuhastaja taha pandud eelnimetatud sildi ja soovisid ära sõita, kuid ära sõitmiseks tagurdamise ajal sõitsid auto tagumise osa põhjaga vastu auto all olevat kivi, mis tegi suurt lärmi, mida kuulsid enda XXX asuva eramu II korruse magamistuppa ka XXX Kaspar Rohu ja K. J. ning läksid akna peale toimuvat vaatama. Siis R. P. võttis auto ära sõitmist takistanud suure kivi auto alt välja ja viskas lähedale haljasalale maha. Seda oma magamistoa aknast pealt näinud Kaspar Rohu hõikas II korruse avatud aknast välja, et ära pargi haljasalale ja tõsta kivi tagasi. Kannatanud R. P. ja R. P. ei olnud sellega nõus, ei näinud probleemi antud kohas parkimisega ja ei olnud nõus ka kivi tagasi tõstma, mispeale Kaspar Rohu läks enda XXX asuvast kodust välja naaberkrundile XXX kannatanute ja nende kasutuses olnud sõiduauto juurde. Eeltoodud asjaolude osas on kannatanute R. P. ja R. P. ütlused ning XXX K. J. ja süüdistatava Kaspar Rohu ütlused kooskõlas. Sündmuste edasise käigu osas on aga kriminaalasjas tõendite vahel teravad vastuolud. Peamised vastuolud on selles osas, kas XXX kinnistul kannatanute kasutuses olnud sõiduauto reg märgiga XXX parkimiskoha juurde tulnud Kaspar Rohul oli kannatanutega suhtlemiseks midagi kaasa võetud või mitte, kas tal oli midagi käes või ei olnud või oli kaasavõetu tal pükste taskus. Mõlema kannatanu, nii R. P. kui ka R. P., ütluste kohaselt oli naaberkinnistult XXX asuva eramu juurest nende kasutuses olnud auto juurde tulnud Kaspar Rohul kaasas noatupp ja nuga ca 20-sentimeetrise teraga, neist noatuppe hoidis Kaspar Rohu vasakus käes ja nuga hoidis Kaspar Rohu paremas käes ning seda ka siis, kui Kaspar Rohu seisis nende kasutuses olnud sõiduauto juures ja asus R. P. ca 1 meetri kaugusel, hoides nuga käes selle teraga R. P. rindkere suunas. Süüdistatava XXX K. J. ütluste kohaselt ei olnud Kaspar Rohul õue kannatanute juurde minnes midagi kaasas, alles samal päeval hiljem, kui tuli politsei, siis sai XXX Kaspar Rohu käest teada, et XXX oli kannatanutega suhtlema minnes kaasa võtnud noatupe. Tunnistaja K. J. ütluste kohaselt ei näinud ta XXX Kaspar Rohul midagi kaasas olevat, s.h ei näinud ka seda, et XXX oleks olnud noatupp kaasa võetud. Süüdistatava Kaspar Rohu ütluste kohaselt võttis ta kodust köögist kapi pealt kaasa 20-sentimeetrise kalamehe noatupe ja pani selle enda lühikeste pükste taskusse, kuid see ulatus pooleldi taskust välja. K.Rohu ütluste kohaselt käis sinna noatupe sisse üle 10-sentimeetrise teraga nuga, aga nuga oli kadunud ja kaasa võttis ta ainult noatupe, milles nuga sees polnud. Süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta noatupe kaasa enesekaitseks. Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtul pole alust kannatanute R. P. ja R. P. ütluste tõele vastavuses kahelda, mistõttu on põhjendatud otsus rajada kannatanute ütlustele ja nendega kooskõlas olevale tõendite kogumile. Süüdistatava Kaspar Rohu ja tema XXX K. J. tunnistajana antud ütlustele on põhjendatud otsus rajada üksnes osas, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel kooskõlas oleva tõendikogumiga. Esmalt on oluline täheldada, et süüdistatava Kaspar Rohu ütlused selle kohta, et ta võttis noatupe kannatanute juurde minnes kaasa enesekaitseks, kuna väljas olevaid isikuid oli kaks ja kartis nende endale kallale tulemist, on ebausutavad ja ebaloogilised. Maakohtus käisid kohtuistungil mõlemad kannatanud. Täiskasvanud kannatanu R. P. on kõhetu ja süüdistatavast oluliselt väiksema väljanägemisega ning seda nii pikkuselt kui ka laiuselt. Teine kannatanu R. P. oli sündmuste toimumise ajal XXX. Kohtus ütluste andmise ajal oli R. P. XXX. Isegi kohtus oli R. P. silmanähtavalt alaealine, lühikest kasvu ja oluliselt lühem nii XXX R. P. kui ka 4 süüdistatavast Kaspar Rohust. Süüdistatav Kaspar Rohu on ilmselgelt mõlemast kannatanust pikem ja ka turskem ning kehatüübilt tugevama ja toekama väljanägemisega, kui seda on mõlemad kannatanud. Sellele, et kannatanu R. P. XXX XXX R. P. oli väikest kasvu, viitavad kaudselt ka tunnistaja K. K. ütlused selle kohta, et pidas hooga sündmuskohalt lahkuvas autos juhi kõrvalistujat naisterahvaks, kuigi täpselt seda ei näinud ja silmsidet ära sõitvas sõidukites olnutega enam polnud. Mõlema kannatanu ja ka süüdistatava ütlustega on tõendatud, et kannatanutest R. P. istus juhikohal ja tema XXX R. P. istus juhi kõrvalistmel. Kohtu hinnangul ei anna eeltoodu aga põhjendatud alust kahelda tunnistaja K. K. ütluste usaldusväärsuses, kuna ta on selgitanud, millest talle selline mulje jäi, selgitades, et täpselt ta enam ei näinud, kuna silmsidet hooga ära sõitvas autos olnud isikutega tal enam polnud. Lisaks sellele, et süüdistatav Kaspar Rohu oli mõlemast kannatanust füüsiliselt tugevama väljanägemisega, nähtub Kaspar Rohu enda käitumisest intensiivsus ja soov kannatanutega suhtlemiseks. Faktiline olukord ei eeldanud üldse, et Kaspar Rohu asuks naaberkinnistul asuvate kannatanutega suhtlusesse. Kaspar Rohu enda käitumisest lähtus soov ja initsiatiiv kannatanutega suhtlemiseks, kuigi ühtegi objektiivset põhjust tal kannatanutega suhtlemiseks ja parkimise koha pealt tüli üles kiskumiseks polnud. Siinkohal on oluline täheldada, et XXX kinnistu omanik on XXX linn (lk 31). XXX kinnitusel on neile kuuluv XXX asuv kinnistu üldkasutatav maa-ala, mille kasutamist pole kinnistu naabril õigust reguleerida, s.t kinnistu on avalikus kasutuses ja kõigil on selle kasutamiseks ühesugused õigused ning kinnistu naabril pole õigust seal parkimist takistada (lk 31: XXX vastuskiri). Nii süüdistatava Kaspar Rohu kui ka tunnistaja K. J. ütluste kohaselt olid nad paigaldanud XXX asuvale naaberkinnistule maakivid parkimise korraldamiseks (fotod sündmuskoha ja maakivide kohta: lk 34, 35-39), kuigi teadsid seda, et nad pole selle kinnistu omanikud ning neil puudub seal parkimise korraldamiseks õigus. Käesoleval juhtumil nähtub nii kannatanute kui ka süüdistatava Kaspar Rohu ja tunnistaja K. J. ütlustest ning nende ütlustega kooskõlas olevatelt skeemidelt (lk 33, 43) ja fotodelt (lk 32, 35, 39), et kannatanute kasutuses olnud sõiduauto ei takistanud XXX kinnistule pargituna kellelgi seal liikumist ja liiklemist. XXX elanike Kaspar Rohu ja K. J. õigusi naaberkinnistule XXX pargitud ja kannatanute kasutuses olnud sõiduk millegagi ei piiranud. Kaspar Rohul polnud eraisikuna ja naaberkinnistu omanikuna õigust sekkuda avalikus kasutuses oleval XXX krundil viibivate kannatanute tegevusse, s.h hakata reguleerima ja korraldama kannatanute kasutuses oleva sõiduauto parkimist ning hakata seal maakivide asukohti määrama. Liiklusseaduse (LS) § 21 lg 2 p 12 ja LS § 21 lg 4 p 1 kohaselt ei tohi sõidukit peatada ja parkida haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. LS § 20 lg 2,3 kohaselt võib asulas sõidukeid parkida sõiduteel ühes reas sõiduki pikiteljega rööpselt sõiduteeäärega, sõidutee parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Skeemilt (lk 43) ja fotolt (lk 32) nähtub, et kannatanute kasutuses olnud sõiduauto parkimine ei pruukinud neile nõuetele vastata, kuna asus parkides sõiduteega risti ja oli sõidutee äärest ning teepeenrast veidi maad eemal. Kui Kaspar Rohu oli seisukohal, et kannatanute kasutuses olnud sõiduk oli valesti naaberkinnistule pargitud, siis tulnuks tal selleks kontakteeruda kas kinnistu omanikuga või politseiga, mitte aga minna ise parkimist ja sellega seonduvat korraldama. Eeltoodust nähtuvalt pole kahtlust selles, et mõlemad kannatanud ei kujutanud Kaspar Rohule ja tema perele mingit ohtu, kannatanutele ei tulnud mõttessegi minna XXX asuvale naaberkinnistule Kaspar Rohu ja tema pere elukohta suhteid klaarima. Kannatanute R. P. ja R. P. ning tunnistajate K. J. ja K. K. ütlustest ning süüdistatava ütlustest ei nähtu kuskilt, et kannatanud oleksid käitunud XXX kinnistu elanike suhtes agressiivselt, neid millegagi ähvardanud või avaldanud soovi minna Kaspar Rohu koju parkimise teemalisi suhteid klaarima. Asjaolu, et kannatanud soovisid nende peale XXX asuva elumaja II korruse aknast 5 karjuva Kaspar Rohu poolt karjumise lõpetamist, milleks R. P. avaldas valmisolekut probleemist rääkida, kui aknast karjuv isik tuleks nende juurde alla, ei saa pidada kannatanute poolseks ähvarduseks olukorras, kus Kaspar Rohu jättis kannatanute kasutuses oleva sõiduki tuuleklaasile parkimist keelava kirjakese ja karjus neile aknast parkimist keelavaid lauseid ning andis korraldusi, tõsta auto all olnud kivi teise kohta tagasi. Oluline on siinkohal täheldada, et kannatanud soovisid XXX asuvalt kinnistult lahkuda ja tegid selleks ettevalmistusi, milleks kannatanutel tuli ka nende auto all asuv suur kivi eemaldada, kuna see kivi takistas neil välja tagurdamist ja lahkumist. Kannatanute ütlustest nähtub, et seda kivi neil auto parkimise ajal ja sõiduki juurest lahkudes auto tagumise osa all olla ei saanud, sest auto parkimise ajal seda kivi parkimiskohas polnud ja autot sai probleemideta parkida, s.t ükski kivi seda ei takistanud. Kannatanute ütlustest nähtub, et kivi oli nende kasutuses olnud auto alla tekkinud ajaks, kui nad olid jõudnud järve äärest kalalt auto juurde tagasi, kuid see auto alla tekkinud suur kivi jäi neile esialgu märkamata, kuna asus auto all ja seda polnud näha, kivist said teada siis, kui sellele auto põhja all oleva sumbutajaga otsa tagurdasid ja see vastu auto põhja puutudes valjult häält tegi. Eelkajastatud asjaoludel on süüdistatava Kaspar Rohu väited selle kohta, et ta kartis naaberkinnistul asuva kahe isiku endale kallale tulemist, milleks ta võttiski enesekaitseks kaasa noatupe, ebausutavad, kuna kannatanutest agressiivsust XXX elanike suhtes ei lähtunud ning ainukeseks isikuks, kes kannatanutega kamandavalt ja provotseerivalt käitus, oli Kaspar Rohu ise. Kohtule on veenvad ja usutavad kannatanute R. P. ja R. P. ütlustest nähtuv selle kohta, et enda nõudmiste naaberkinnistul parkijate suhtes kehtestamiseks võttis Kaspar Rohu kodust õue kannatanute juurde minnes kaasa nii noatupe kui ka selle sisse käiva noa ning nuga 1 meetri kaugusel asuva kannatanu R. P. rindkere suunas hoides saavutaski oma eesmärgi, kuna hirmust ja kartusest oma elu ja tervise pärast täitiski R. P. talle Kaspar Rohu poolt antud korralduse ning tõstis auto alt eemaldatud kivi Kaspar Rohu nõutud kohta. Kannatanute ütlustest nähtub, et Kaspar Rohu saavutas kannatanuid noaga ähvardades ka pikemas plaanis enda eesmärgi, kuna pärast sellist oktlikku intsidenti pole kannatanud enam tahtnud samasse kohta järve äärde kalale minna. Mõlema kannatanu ütlustest nähtub, et nad käiksid samas kohas järve juures kala püüdmas edasi, kui poleks olnud seda noaga seonduvat intsidenti, mille tulemusena nad hoiavad sellest kohast eemale. Kannatanute ütlustest nähtub ka see, et nüüd nad kardavad ka seda, et Kaspar Rohuga juhuslikult kohtudes võib ta hakata nende suhtes vägivaldselt käituma, kuna andsid asjale ametliku käigu. Kohtul ei ole alust kannatanute R. P. ja R. P. ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks. Kannatanute ütlustega on kooskõlas ka nende faktiline käitumine pärast neile niivõrd ohtlikku sündmust. Esimesel võimalusel, pärast seda, kui kannatanud olid nuga käes hoidva Kaspar Rohu meelevalla alt pääsenud ja mõnisada meetrit XXX kinnistust eemale sõitnud, helistas R. P. XXX.a kella 22:15:02 ajal Häirekeskuse lühinumbrile ja andis toimunust teada (lk 4648) ning sama päeva õhtul, s.o XXX.a edastas R. P. politseile ka elektroonse süüteoteate (lk 45), mille tulemusena sündmus Häirekeskuses ja politseis ka registreeriti (lk 49, 50). Kannatanute ütlused on kooskõlas Häirekeskusele tehtud kõnes avaldatuga (asitõendi vaatlusprotokoll: lk 46-48) ja süüteoteates avaldatuga (lk 45) ning ka sündmuse protokollarvestuskaardil (lk 49) ja patrullitalituse teenistuslehel kajastatuga (lk 50), aga ka R. P. elektronsuhtlusest nähtuvaga (lk 40). Mõlemad kannatanud on kogu kriminaalmenetluse kestel andnud ühetaolisi ütlusi ja need on loogilises kooskõlas ka ülejäänud tõendite kogumiga, kui välja jätta süüdistatava ja tema XXX ütlused osas, milliste usaldusväärsuses ja tõele vastavuses on kohtul alust kahelda. Süüdistatava Kaspar Rohu ütluste usaldusväärsuses on kohtul alust kahelda nende muutlikkuse tõttu. Esmalt väitis süüdistatav, et kannatanutega suhtluse ajal ta noatuppe taskust välja ei võtnud, kuid ütluste andmise ajal mõne aja möödudes muutis enda ütlusi ja ütles, et võib-olla võttis korraks noatupest kinni, kuna kartis selle taskust välja kukkumist. Veidi aja pärast aga tunnistas süüdistatav, et noatuppe nähes tõstis kannatanu kivi tagasi ja siis kannatanu rahunes maha. Süüdistatava muutlikele ütlustele kohus otsust ei raja. 6 Mis puutub tunnistaja K. J. ütlustesse ja noatupe pikkusesse, siis on oluline täheldada, et noatupp pidi olema vähemalt 20 sentimeetri pikkune. Nähtub see kogumis nii kannatanute kui ka süüdistatava ütlustest. Kannatanute ütluste kohaselt oli süüdistataval käes hoitud noa tera 15-20 cm pikkune. Süüdistatava ütluste kohaselt oli kalanoa noatupp 20 cm pikk, sinna sisse käinud üle 10 cm teraga nuga oli tal ära kadunud. Süüdistatava Kaspar Rohu ütluste kohaselt ei mahtunud see vähemalt 20 cm pikkune noatupp ära tema lühikeste pükste taskusse ja oli süüdistatava ütlustest nähtuvalt pooleldi pükstest väljas. Siinkohal on oluline täheldada, et riietuse osas on kõigi isikute ütlused kooskõlas ja pole vaidlust selles, et süüdistataval olid jalas lühikesed sinised püksid ja ülakeha oli paljas. Taolise riietuse juures on välistatud võimalus, et pükstest pooleldi välja ulatuv noatupp saanuks jääda süüdistatava XXX K. J. märkamatuks. K. J. andis kohtus ütlusi tunnistajana. Kohus selgitas küll talle võimalust ütluste andmisest keelduda, kuna süüdistatav on tema XXX, kellega neil XXX, kuid K. J. soovis ütlusi anda. Kohus selgitas K. J., et kui ta otsustab ütlusi anda, siis on tal tõe rääkimise kohustus ning hoiatas tunnistajat K. J., et teadvalt valeütluste andmise eest karistatakse teda kriminaalkorras, millest teadlikuks olemise kohta võeti tunnistajalt K. J. ka allkiri (lk 42: allkirjaleht). Kuna Kaspar Rohu ülakeha oli kodust väljudes ja kannatanute juurde minnes ja kannatanutega suhtlemise ajal kogu aeg paljas, siis on välistatud võimalus, et talle saanuks märkamatuks jääda Kaspar Rohu pükste taskust pooleldi väljas olev noatupp ja sellega Kaspar Rohu poolt hiljem kannatanute sõiduki juures kannatanute ähvardamine, kui Kaspar Rohu võttis noatupe enda taskust välja ja seda käes hoidis, mille tulemusena R. P. täitis Kaspar Rohu korralduse kivi tagasi tõstmiseks ning tõstis kivi Kaspar Rohu nõutud kohta. Eelkirjeldatud asjaoludel ei ole tunnistaja K. J. ütlused veenvad ja usutavad selles osas, et tema ei näinud, et XXX Kaspar Rohul oleks üldse kannatanute juurde suundudes ja kannatanutega suheldes midagi kaasas olnud. Kuna K. J. ütluste kohaselt ei seisnud auto juures kannatanu ja tema XXX paigal, vaid nad olid liikumises, vahepeal olid tema poole küljega, vahepeal seljaga, vahepeal näoga, siis ei saanud K. J. jääda märkamatuks ka tema elukaaslasel pükstest välja tilpnev ese ja elukaaslase poolt hiljem kannatanute juures käes hoitav ese. Süüdistatava Kaspar Rohu XXX K. J. ütlustele kohus otsust ei raja. Osas, millises süüdistatava Kaspar Rohu ütlused ja tema XXX K. J. tunnistajana antud ütlused satuvad vastuollu ülejäänud omavahel kooskõlas oleva tõendikogumiga, lähtub kohus omavahel kooskõlas olevast tõendikogumist ja otsust süüdistatava Kaspar Rohu ja tunnistaja K. J. ütlustele ei raja. Kohtule ei ole veenvad ja usutavad süüdistatava ütlused selle kohta, et tema noatuppe käivat nuga kaasa ei võtnud ja võttis kaasa üksnes noatupe. Kohtule ei ole veenvad ja usutavad ka süüdistatava XXX K. J. ütlused selle kohta, et tema XXX ei olnud kannatanute juurde minnes kaasas ühtegi eset. On eluliselt usutav ja loogiline, et naaberkinnistul asunud ebasoovitavate isikute hirmutamiseks, nende ähvardamiseks ning eemale peletamiseks ning enese ülemvõimu kehtestamiseks võttis Kaspar Rohu kaasa noa ja kuna sellel noal oli olemas ka tupp, siis ta võttis koos noaga kaasa ka noatupe. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kohtul alust kahelda kannatanute R. P. ja R. P. ütluste tõele vastavuses. Mõlemad kannatanud on kogu kriminaalmenetluse kestel andnud ühetaolisi ütlusi ja need on loogilises kooskõlas ka ülejäänud tõendite kogumiga, kui välja jätta süüdistatava ja tema XXX ütlused osas, milliste usaldusväärsuses ja tõele vastavuses on kohtul alust kahelda. Kohtu hinnangul käitus Kaspar Rohu kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, kui ta enne naaberkinnistul asuvate kannatanute juurde minemist võttis kaasa noa ja noatupe, milliste esemete enda käes hoidmisega ning neist nuga teraga 1 meetri kaugusel asuva kannatanu R. P. poole suunates nõudis, et sellel kinnistu haljasalal ei pargitaks ning nuga teraga R. P. rindkere poole ähvardavalt käes hoides ei lubanud kannatanutel enne ära sõita, kui R. P. on ühe maakivi tõstnud ümber Kaspar Rohu soovitud kohta. Nii kannatanute kui ka süüdistatava ütlustest nähtub, et kannatanud polnud nendega XXX elumaja II korruse akna kaudu suhtlust alustanud Kaspar Rohu nõudmistega nõus, kannatanute hinnangul võisid nad XXX kinnistule 7 parkida ning nad polnud nõus täitma ka Kaspar Rohu nõudmist, tõsta kivi Kaspar Rohu soovitud kohta. Kannatanud olid Kaspar Rohust täielikult teistsugustel seisukohtadel ja keeldusid Kaspar Rohu nõudmistele allumast. Enese kehtestamiseks ning väljas asuvate kannatanute enda tahtele allutamiseks võttiski Kaspar Rohu kodust kaasa noa koos noatupega, neist noatuppe hoidis Kaspar Rohu kannatanute ütlustest nähtuvalt vasakus käes ja nuga paremas käes. R. P. 1 meetri kaugusel nuga käes hoidva Kaspar Rohu eesmärgiks oligi XXX kinnistule parkinud isikute noaga ähvardamine, millise käitumise tulemusena tundsidki nii R. P. kui ka tema XXX R. P. reaalset hirmu R. P. elu ja tervise pärast. Sellega aga Kaspar Rohu poolt kannatanute noaga ähvardamine ei piirdunud. Kuigi kannatanutel oli soov parkimiskohast lahkuda, takistas nuga teraga R. P. rindkere poole käes hoidev Kaspar Rohu kannatanutel lahkumist, asudes noa ähvardusel nõudma, et R. P. tõstaks auto alt ära võetud kivi tema poolt näidatud kohta tagasi. Eelnevalt oli R. P. keeldunud seda tegemast. Nüüd, mil Kaspar Rohu nõudis noa ähvardusel kivi ühest kohas teise tõstmist, täitis R. P. selle Kaspar Rohu poolt talle antud korralduse, kartes sündmuskohalt lahkuda, millise käitumisega Kaspar Rohu piiras R. P. liikumisvabadust. Kuna nii kannatanute kui ka tunnistajate K. J. ja K. K. ning ka süüdistatava Kaspar Rohu ütlustest nähtub kogumis, et Kaspar Rohu oli XXX.a õhtul eelnevalt tarbinud alkoholi, 3-4 purgiõlut A. Le Coq Premiumi, ja Kaspar Rohu oli kannatanute suhtes agressiivselt meelestatud, esitades neile kohatuid nõudmisi nii parkimise kui ka kivide tõstmisega seoses, siis oli kannatanutel alust ebaadekvaatselt käituvat Kaspar Rohut karta ning pidada tema noaga ähvardusi reaalseteks. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et mõlemad kannatanud tundsid noaga ähvardavast Kaspar Rohust reaalset hirmu R. P. elu ja tervise pärast. Kaspar Rohu käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kaspar Rohu käitumise õigusvastasust kannatanu R. P. liikumisvabaduse piiramisel ei välista asjaolu, et see ei kestnud pikalt. Kuna selgelt on piiritletav, et Kaspar Rohu takistas noa ähvardusel kannatanutel autoga ära sõitmist ning nõudis R. P. ühe maakivi ühest kohast teise tõstmist, siis on kahtlusteta selge, et kannatanu R. P. liikumisvabadus oli sellest piiratud. Hirmust nuga käes hoidva Kaspar Rohu ees ei julgenud R. P. autoga ära sõita, kuigi mõlema kannatanu soov ja eesmärk oli autoga sündmuskohalt lahkuda. Et nuga käes hoidvat Kaspar Rohut mitte ärritada, otsustas R. P. jääda sündmuskohale ja täita Kaspar Rohu esitatud nõudmise, et enne ei lahku siit, kui kivi on ümber tõstetud. Kaspar Rohu takistas noa ähvardusel kannatanutel autoga sündmuskohalt lahkumist senikaua kuni lõpuks R. P. allus Kaspar Rohu nõudmisele ja tõstis maakivi Kaspar Rohu soovitud kohta. Mis puutub R. P. staatusesse kannatanuna, siis kohtu hinnangul oli tal XXX alust karta XXX suhtes noaga tehtud ähvarduste täideviimist ning tunda hirmu XXX elu ja tervise pärast. Kuna tegemist oli alaealisega, siis tema XXX XXX noaga ähvardamine on reaalne oht ka XXX, kes jääks ähvarduste täideviimisel omapead ja ilma täiskasvanud vanema toeta ning satuks sellega ühtlasi vägivallatseja ja alkoholi tarbinud ning ebaadekvaatselt käituva Kaspar Rohu meelevalla alla. Kaspar Rohu kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 järgi, s.o tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena, kuna oli alust karta ähvarduse täideviimist. Kaspar Rohu käitumine liikumisvabaduse piiramisel on kvalifitseeritav KarS § 136 lg 1 järgi, s.o teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisena. KARISTUS Kuna noaga ähvardamine algas enne ja kestis pikemalt, s.o kogu aja, mil suheldi parkimise teemal, ning alles hiljem, suhtluse lõpuks lisandus liikumisvabaduse piiramine, kui Kaspar Rohu takistas kannatanutel ära sõitmist ja nõudis R. P. kivi ühest kohast teise tõstmist, siis 8 KarS § 63 lg 1 karistuse mõistmisel ei kohaldu ja mõlema kuriteo eest tuleb Kaspar Rohule KarS § 63 lg 2 alusel mõista eraldi karistus. KarS § 120 lg 1 kohaselt karistatakse ähvardamise eest rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 136 lg 1 kohaselt karistatakse seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaspar Rohu süü suurust mõjutab asjaolu, et ähvardamiseks ja vabaduse võtmiseks kasutati suurt pussnuga, tera pikkusega 15-20 cm, mida Kaspar Rohu hoidis enda käes teraga kannatanu R. P. rindkere poole suunatuna kannatanule väga lähedal, umbes 1 meetri kaugusel kannatanust. Süü suurust mõjutab ka asjaolu, et mõlemad kuriteod pani Kaspar Rohu toime kavatsetult, võttes enne kodust lahkumist sealt kannatanute juurde minemiseks kaasa suure noa, millist ta kasutas enda kehtestamiseks kannatanutega suhtlemisel. Süü suurust mõjutab ka asjaolu, et Kaspar Rohu asus kannatanutega suheldes tegutsema, nagu oleks ta XXX asuva kinnistu omanik ning nagu ta oleks õiguskaitseorgan, kellel on õigus sellel kinnistul parkimist korraldada ning käsutada seal asuvate maakivide ühest asukohast teise teisaldamist. Tegelikkuses aga Kaspar Rohu XXX asuva kinnistu omanik pole, ka ei tööta ta õiguskaitseorganis ning XXX asuva kinnistu elanikuna puudus tal õigus avalikuks kasutamiseks mõeldud naaberkinnistul parkimise korraldamiseks ja selle käigus maakivide ühest kohast teise teisaldamiseks. Süü suurust mõjutab ka asjaolu, et kannatanud ei soovi toimunu tõttu enam sama järve juurde kalastama minna ning nad kardavad, et tänaval juhuslikult kohtudes võib Kaspar Rohu hakata neile asjale ametliku käigu andmise eest kätte maksma. Kaspar Rohu käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna Kaspar Rohu väitel ei saanud ta aru, kes sõidukis tumedas riietuses istus, siis ei loe kohus karistust raskendavaks kuriteo toimepanemist täisealise poolt alaealise juuresolekul. Eelkajastatud asjaoludel on süü suurusest tulenevalt välistatud rahalise karistuse kohaldamine. Kuna kõige pikemalt kestis suhtlus parkimise teemal ja sellega samal ajal noaga ähvardamine, mille tõttu oli kannatanutel pikalt hirmutunne ja kartus R. P. elu ja tervise pärast, siis õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada süüdistatavat edaspidi analoogsetest tegudest hoiduma, on KarS § 120 lg 1 järgi põhjendatud teda karistada vangistusega prokuröri taotletud määras, s.o sanktsiooni ülemmäära lähedal 10 kuu vangistusega. Kuna kannatanu R. P. liikumisvabaduse piiramine ei kestnud pikalt, siis õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada süüdistatavat edaspidi analoogsetest tegudest hoiduma, on KarS § 136 lg 1 järgi põhjendatud teda karistada vangistusega prokuröri taotletud määras, s.o sanktsiooni alammäära lähedal 6 kuu vangistusega. Kuna ajaliselt mõlemad teod osaliselt kattusid, ähvardamine päädis lõpuks lühikeseks ajaks R. P. vabaduse võtmisega, mille kestel tal oli lubatud üksnes üks maakivi tõsta ümber Kaspar Rohu nõutud kohta, siis on kuritegude kogumi eest põhjendatud lugeda kergem karistus KarS § 64 lg 1 alusel kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks Kaspar Rohule 10 kuud vangistust. Kuna varasemalt ei ole Kaspar Rohut kriminaalkorras karistatud, siis on põhjendatud vangistust kohaldada tingimisi miinimumilähedase 1 aasta 6 kuu katseajaga KarS § 73 lg 1,3 sätete kohaldamisega. 9 KarS § 61 mõttes erandlikud asjaolud karistuse mõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.