Obsah (7)

§ 184§ 182§ 159§ 108§ 103§ 31§ 36

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-22-850 Otsuse kuupäev 30. juuni 2022 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Kersti Puki kaebus Sotsiaalkindlustusameti 1

) § 181 lg 1, § 67 lg 4). 3-22-850 Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kersti Pukk esitas
2. aprillil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA
3. jaanuari
4. a otsuse nr E11263-1 ja
5. märtsi
6. a vaideotsuse nr 5.2-3/5285-2 tühistamiseks, vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks teha uus otsus.
7. Tartu Halduskohus võttis
8. aprilli
9. a määrusega kaebuse menetlusse ja otsustas kirjalikult üle kuulata tunnistaja ning esitas pärast menetlusosalistelt küsimuste saamist tunnistajale
10. juuni
11. a määrusega küsimused. Tunnistaja edastas vastused küsimustele
12. juunil 2022 (tl-d 66-67).
13. Tartu Halduskohus tegi
14. juunil 2022 Sotsiaalkindlustusametile kohtunõude, milles palus tunnistaja ütlusi ja seni kohtule esitatud materjale arvestades Sotsiaalkindlustusametil esitada täiendav seisukoht kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamise võimalikkuse ning kaebuses esitatud nõuete kohta. Kohus viitas ka õigeksvõtu instituudi kasutamise võimalusele (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 159).

1. Sotsiaalkindlustusamet esitas
2. juunil 2022 kohtule täiendava seisukoha, milles asus seisukohale, et tunnistaja ütlusi ning Tartu Ülikooli
3. detsembri
4. a vastust nr 43.3/KT/32654 arvestades ei vaidle vastustaja kaebuse rahuldamisele vastu.
5. Tartu Halduskohus määras
6. juuni
7. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Kohus käsitles Sotsiaalkindlustusameti täiendavat seisukohta kaebuse õigeksvõtuna

§ 159mõttes.

KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 159

lõike 1 kohaselt, kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Sotsiaalkindlustusamet esitas

1. juunil 2022 täiendava seisukoha, milles leidis, et pärast tunnistaja ütlustega tutvumist ei ole ta kaebuse rahuldamisele vastu. Tartu Halduskohus märkis
2. juuni
3. a määruses, et käsitleb nimetatud vastustaja seisukohta kaebuse õigeksvõtuna ja palus vastustajalt viivitamatult teada anda, kui kohus on mõistnud tema tahet ebaõigesti. Sotsiaalkindlustusamet ei ole kohtu järeldusele vastuväidet esitanud. Kuna kohtu hinnangul on vastustaja kaebuse õigeks võtnud ning õigeksvõtu vastuvõtmist välistavad asjaolud puuduvad (

§ 159lg 4), siis rahuldab kohus Kersti Puki kaebuse.

1. Kohus tühistab Sotsiaalkindlustusameti
2. jaanuari
3. a otsuse nr E11263-1 ja
4. märtsi
5. a vaideotsuse nr 5.2-3/5285-
6. Kohus tuvastab, et Kersti Pukk töötas ajavahemikul
7. september 2004 kuni
8. aprill 2015 Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsikalise keemia instituudis ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse
9. juuli
10. a määrusega nr 2 3-22-850 206 kinnitatud “Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustatavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“ osa VIII „Klaasitööstus“ punkt 1 „Klaasi ja klaastoodete tootmine“ erialakoodile 11548 (klaasipuhuja). Kohus kohustab Sotsiaalkindlustusametit tegema Kersti Puki soodustingimustel vanaduspensioni määramise osas uus otsus. 8.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulu pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid (

§ 108lg 5).

Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista menetluskuludena riivilõivu 20 eurot ja õigusnõustajale tasutud 90 eurot (tl-d 2 ja 59).

1. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Halduskohus tagastas
2. aprilli
3. a määrusega kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kaebajale, sest kaebus oli riigilõivu seaduse § 22 lg 1 p 8 alusel riigilõivuvaba. Selle kulu väljamõistmine vastustajalt ei ole seega võimalik. 10.

§ 103

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 31

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust omada esindajat või nõustajat. Kaebaja on osalenud kohtumenetluses isiklikult ning ei ole kohtumenetluses kasutanud esindaja abi. Kõik kaebaja esitatud menetlusdokumendid on allkirjastanud kaebaja. Esindus tähendab menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist, üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja isiku õigusnõustamine ei muuda isikut halduskohtumenetluses esindajaks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-182099 (p 32); 3-3-1-79-16 (p 24); 3-3-1-46-12 (p 33); 3-3-1-5-12 (p-d 14-15)). Kaebaja väljatoodud kulu ei saa tõlgendada kohtumenetluses ka nõustaja kuluna, sest nõustaja pädevus piirdub

§ 36

alusel üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega, mistõttu ei saa kirjaliku menetluse korral hüvitada nõustaja poolt menetlusdokumendi koostamisel abistamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 318-306, p 10 ja selles viidatud kohtulahendid). Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3