← Eesti

1-19-8841/32

Obsah (6)§ 121§ 64§ 68§ 74§ 76§ 424

1-19-8841 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-8841 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, § 175 lg 1 p-st 4, § 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta S.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks S.G-le osutatud riigi õigusabi eest 97,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista S.G-lt Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsjatasu 97,20 eurot, mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 1

(5)1-19-8841 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700056634 ning selgitus „S.G , 1-19-8841, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule S.G-le, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohu 06.11.2019. a otsusega tunnistati S.G süüdi

§ 121

lg 1, § 424 lg 1 järgi.

§ 64

lg 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti S.G-le liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus S.G suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja algus oli 06.11.

  2. Viru Maakohu 18.03.
  3. a määrusega pikendati S.G-le Viru Maakohtu 06.11.
  4. a kohtuotsusega määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 06.07.
  6. Viru Maakohu 26.04.
  7. a määrusega pöörati S.G-le Viru Maakohtu 06.11.
  8. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. Karistusaja alguseks loeti karistuse kandmisele asumine.
  9. Viru Vangla esitas 12.11.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes S.G isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
  10. Kohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, S.G tingimisi enne tähtaega vabastamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  11. Kinnipeetav S.G kinnitas 22.11.2021 toimunud kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. S.G sõnul pani ta e kehalise väärkohtlemise toim, et kaitsta oma vara. S.G tunnistab, et joobes mootorsõiduki juhtimine oli mõtlematu tegu. Samuti tunnistab ta probleeme alkoholiga. Ta on proovinud arstiabi saada, kuid seoses COVID-19 levikuga lükati arsti vastuvõtt pidevalt edasi, vahepeal oli arst ise haige ning ta pole siiani arsti 2

(5)1-19-8841 vastuvõtule saanud. Tal on olnud vangistuses aega mõista, et alkoholist tekivad vaid probleemid ning ta peab alkoholiprobleemiga tegelema. Samuti nõustub S.G osalema kohtu poolt määratud sotsiaalprogrammides. Ta toob välja, et on varem töötanud O klubis lastega, kuid vangla peab teda ühiskonnale ohtlikuks. S.G sõnul on ta suhtlusringkond väike ning suhtleb kriminaalkorras karistamata inimestega. Lisaks ootavad lapselapsed teda jõuludeks külla. S.G ei nõustu vangla arvamusega, et tal puudub motivatsioon kuritegude toimepanemisest hoidumiseks.
  1. Kaitsja hinnangul on kõik eeldused S.G ennetähtaegseks vabanemiseks olemas. S.G on end vangistuse jooksul hästi üleval pidanud, tal on vabanemisel olemas lähedaste toetus, elu- ning töökoht. Ta tunnistab alkoholiprobleemi ning on valmis sellega tegelema. S.G on motivatsioon kuritegude toimepanemisest hoiduda ning ka ohuprognoos annab põhjust arvata, et ta ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil S.G ning tema kaitsja, on seisukohal, et S.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 9.

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega on S.G puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 10.

§ 76

lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
  2. Positiivselt iseloomustab S.G tema käitumine karistuse kandmise ajal. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on S.G ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga ja koostöövalmis ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti peab kohus positiivseks, et S.G on vabanemisel kindel elukoht aadressil xxx ning võimalus jätkata tööd OÜ -s F , kus S.G ka enne vangistust töötas. S.G on lähedased, kes teda toetavad ning KRaha andmetel puuduvad tal võlad. Samas on oluline märkida, et S.G oli elukoht, 3

(5)1-19-8841 samasugused suhted lähedastega ning töökoht ka kuritegude toimepanemise ajal, seega ainuüksi need asjaolud tema puhul uute kuritegude toimepanemist ei välista.
  1. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104, p 21; 1-14-10087, p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
  2. Riigikohus on selgitanud, et

§ 76

lg 4 kohaselt on toimepandud kuriteo asjaolude arvestamine vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (RKKKm nr 1-09-14104, p 21-22). S.G karistati

§ 121

lg-s 1 ning

§ 424lg-s 1 kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises.

S.G on karistatud kehalise väärkohtlemise eest – ta lõi oma kodus kannatanut jalaga näkku ning trampis ta peal, millega tekitas kannatanule pea pindmised hulgivigastused, kolju- ja näoluude murrud, ninaluu lahtise murru, lahtise peahaava, nina lahtise haava ning sääremurru. S.G ütles kohtuistungil, et pani teo toime oma vara kaitsmiseks – kannatanu tahtis ta televiisori maha müüa või pandimajja viia, samuti kartis ta, et kui kannatanu ta koju ööseks jääb, võib ta korteri tühjaks varastada. Kohtuistungil kinnitas V. Kirillobv, et pani teo toime alkoholijoobes. Samuti pani S.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. S.G juhtis sõidukit alkoholijoobes, sest ta sõber oli samuti alkoholi tarvitanud ega polnud võimeline ise sõitma.

  1. Arvestades toimepandud kuritegusid, peab kohus oluliseks alkoholi tarvitamisest lähtuvat ohuprognoosi S.G õiguskuulekale käitumisele. Ka kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on S.G puhul kuritegude soodusteguriks alkoholi kuritervitamine. Viru Maakohu 06.11.
  2. a otsusega jäeti mõistetud karistus S.G suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. S.G rikkus korduvalt (08.09.2020; 23.02.2021; 08.04.2021) kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, kuigi oli teadlik, et rikkumisega võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine. Kohtu kohaldatud leebem meede – katseaja pikendamine – S.G käitumisele mõju ei avaldanud ning ta jätkas alkoholi tarvitamist. Süüdimõistetu saabus ka vanglasse alkoholijoobes. Oma sellise käitumisega on S.G näidanud, et kriminaalhooldusel oldud ligi pooleteise aasta jooksul ei suutnud ta teha vastavaid järeldusi ja oma käitumist muuta. S.G tunnistab küll alkoholi kuritarvitamist, kuid süüdistab endast sõltumatuid asjaolusid, miks tal ei ole õnnestunud alkoholi tarvitamisest hoiduda. Kohus ei pea usutavaks, et S.G ei olnud vabaduses olles võimalik üle aasta pikkuse perioodi jooksul oma alkoholiprobleemiga arsti vastuvõtule pöörduda. S.G senist käitumist arvestades, ei pea kohus praeguseks kantud viie kuu pikkust vangistust selliseks ajaks, et tõsimeeli uskuda, et S.G on nüüdseks oma suhtumist muutnud.
  3. S.G senine käitumine ja toimepandud kuriteod kinnitavad, et just alkoholi tarvitanuna ei oska ta probleeme seadusekuulekalt lahendada. See asjaolu tekitab aga kahtlusi ka tema edaspidises õiguskuulekas käitumises. Kohus ei pea praeguseks kantud karistuse pikkust selliseks, mis annaks vaieldamatult aluse järeldada, et S.G on oma hoiakuid ning suhtumist muutnud. Kohtu hinnangul säilib märkimisväärne risk, et S.G võib vabanemisel jätkata alkoholi kuritarvitamist ja selle mõjul kuritegude toimepanemist. 4

(5)1-19-8841
  1. Kõike eeltoodut arvestades ei tekita S.G varasem käitumine vabaduses kohtus veendumust isiku edasisest õiguskuulekuses. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
  2. S.G-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja Irina Žurina esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks summas 97,20 eurot. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 97,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub kaitsjatasu S.G-lt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.