1-19-8841/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-8841 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus A.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.F-i (A.F; ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. novembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Irina Žurina poolt A.F-ile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 162 eurot (sh käibemaks 27 eurot).
8. Mõista A.F-ilt menetluskuluna välja 162 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. A.F tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. novembri
12. a otsusega tunnistati A.F süüdi KarS § 121 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi, mille eest karistati teda KarS § 64 lg 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristusega 10 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistus jäeti täielikult täitmisele pööramata, kui A.F ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja algus oli
13. november
14. Viru Maakohu
15. märtsi
16. a määrusega pikendati katseaega 2 kuu võrra. Viru Maakohtu
17. aprilli
18. a määrusega pöörati ärakandmata karistus täitmisele. A.F-i karistusaeg algas
19. juunil 2021 ja lõppeb
20. aprillil
22. Viru Vangla esitas
23. novembril
24. a Viru Maakohtule materjalid A.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
25. Viru Maakohtu
26. novembri
27. a määrusega jäeti A.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
28. Maakohus võttis arvesse, et vabanemise korral on A.F olemas kindel elukoht ja võimalus jätkata tööd kohas, kus töötas enne vangistust. Samuti toetavad teda lähedased. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Iseloomustuse kohaselt on A.F ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Samas olid A.F olemas elukoht, lähedased ning töökoht ka kuritegude toimepanemise ajal, seega ainuüksi need asjaolud tema puhul uute kuritegude toimepanemist ei välista.
29. KarS § 76 lg 4 kohaselt on toimepandud kuriteo asjaolude arvestamine vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (RKKKm nr 1-09-14104, p 21-22). A.F karistati KarS § 121 lg-s 1 ning § 424 lg-s 1 kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest. Nimelt lõi ta oma kodus kannatanut jalaga näkku ning trampis ta peal, millega tekitas kannatanule pea pindmised hulgivigastused, kolju- ja näoluude murrud, ninaluu lahtise murru, lahtise peahaava, nina lahtise haava ning sääremurru. A.F selgitas, et pani teo toime oma vara kaitsmiseks ning kinnitas, et oli sel hetkel alkoholijoobes. Samuti pani A.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega on A.F-i puhul kuritegude soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine.
30. Viru Maakohtu
31. novembri
32. a otsusega jäeti mõistetud karistus A.F-i suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. A.F rikkus kolmel korral kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, kuigi oli teadlik, et rikkumisega võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine. Katseaja pikendamine A.F-i käitumisele mõju ei avaldanud ning ta jätkas alkoholi tarvitamist. Ka vanglasse saabus A.F alkoholijoobes. Sellise käitumisega on A.F näidanud, et kriminaalhooldusel oldud ligi pooleteise aasta jooksul ei suutnud ta teha vastavaid järeldusi ja oma käitumist muuta. A.F tunnistab küll alkoholi kuritarvitamist, kuid süüdistab endast sõltumatuid asjaolusid, miks tal ei ole õnnestunud alkoholi tarvitamisest hoiduda. Maakohus ei pidanud usutavaks, et A.F ei olnud üle aasta pikkuse perioodi jooksul oma alkoholiprobleemiga võimalik arsti vastuvõtule pöörduda. Praeguseks kantud karistuse pikkust ei saa pidada selliseks, mis annaks aluse järeldada, et A.F on oma hoiakuid ning suhtumist muutnud. Säilib märkimisväärne risk, et A.F võib vabanemisel jätkata alkoholi kuritarvitamist ja selle mõjul kuritegude toimepanemist. 2 MÄÄRUSKAEBUS
33. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A.F-i kaitsja vandeadvokaat I. Žurina, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
34. Maakohus on liigselt keskendunud toimepandud kuriteo asjaoludele. Kuriteo asjaoludest lähtus kohus juba karistuse määramisel. Isiku ennetähtaegse vabanemise otsustamisel peab kohus hindama KarS § 76 lg 4 eeldusi.
35. Maakohus viitas küll õigesti kehtivale kohtupraktikale, ent ei võtnud seda faktiliselt arvesse. Ebapiisav on arvestada ainult kuriteo toimepanemise ja alkoholi kuritarvitamise asjaolusid, analüüsimata süüdlase resotsialiseerumise võimalusi. Süüdimõistetul on olemas alaline elukoht, töökoht ja tal puuduvad rahalised nõuded. A.F tunnistab alkoholiprobleemi, mõistab sellega kaasnenud negatiivseid tagajärgi ning soovib probleemiga tõsiselt tegeleda. Süüdimõistetu selgitused arstile pöördumise raskustega seonduvalt on argumenteeritud, veenvad ning eluliselt usutavad. Vastuvõtuaja saamine seoses COVID-19 viiruse levikuga ongi keeruline. Siiski on A.F vabaduses läbinud psühholoogi juures alkoholi võõrutusravi kuuri, mis kinnitab süüdimõistetu tõsist suhtumist probleemi ning tema soovi raviga tegeleda.
36. Maakohus ei võtnud arvesse, et A.F on ainult üks kehtiv karistus teise astme kuriteo eest. Tema käitumine vangistuses on olnud laitmatu. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Distsiplinaarkaristuste puudumine viitab sellele, et süüdimõistetu on asunud paranemise teele. Eelnev eluperiood ei kaalu üles informatsiooni, mis iseloomustab süüdimõistetut positiivselt (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20).
37. Tähelepanuta on jäetud A.F-i kroonilised haigused. A.F-i sõnade kohaselt on 6 kuu jooksul vangistuses viibimise jooksul märgata tema tervise halvenemist. Tal on tugevad valud jalas, mis takistab liikumist ning tugevad valud seljas. Samuti on ta kahel korral kukkunud. Süüdimõistetu sõnul ainult valuvaigistite võtmine probleemi ei lahenda, terviseseisund halveneb. A.F on tuvastatud invaliidsus, keskmine puue. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
38. Ka ringkonnakohus ei vabasta A.F vangistusest tingimisi enne tähtaega.
39. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Vastupidiselt määruskaebuses toodule ei ole maakohus A.F tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
40. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et vaid ühe kehtiva karistuse omamine teise astme kuriteo eest ning distsiplinaarkaristuste puudumine on kahtlemata süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kohtupraktikast aga tuleneb, et isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses hinnatakse kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). See tähendab, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik, 3 kui kohus ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
41. Hindamaks A.F-ist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise riski, tekitab ringkonnakohtus kõige enam kahtlusi asjaolu, et A.F-ile on korduvalt antud võimalusi enda käitumist parandada, ent tulutult. Esimene vastav võimalus anti talle Viru Maakohtu
42. novembri
43. a kohtuotsusega, millega mõistetud karistus jäeti täitmisele pööramata, kui A.F ei pane katseaja jooksul toime uusi kuritegusid ning täidab kontrollnõudeid. Seejärel pikendati Viru Maakohtu
44. märtsi
45. a määrusega A.F-ile määratud katseaega, kuna süüdimõistetu oli rikkunud talle kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Ka see ei omanud süüdimõistetule soovitavat mõju, kuivõrd A.F rikkus taas lisakohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest ning Viru Maakohtu
46. aprilli
47. a määrusega pöörati A.F-ile mõistetud karistus täitmisele. Seega on ringkonnakohtu hinnangul A.F saanud korduvalt võimalusi tõestada, et suudab alkoholi tarvitamisest kui kuritegude toimepanemise soodustegurist hoiduda ning näidata, et määratud karistus on omanud tema puhul soovitud mõju, ent seda ebaõnnestunult. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et ka praegune 7 kuu pikkune vangistus vastavat mõju on omanud. See aga tähendab, et ringkonnakohus pole veendunud, et A.F-ist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
48. Kaitsja on õigesti viidanud, et isiku ennetähtaegse vabanemise otsustamisel peab kohus hindama KarS § 76 lg 4 eeldusi. Seda ongi maakohus teinud. Erinevalt määruskaebuses väidetule on maakohus võtnud arvesse süüdlase resotsialiseerumise võimalusi ning leidnud selle pinnalt põhjendatult, et kõik positiivsed tegurid (elukoht, lähedased ja töökoht) olid süüdimõistetul olemas juba ka kuritegude toimepanemise ajal. Nähtavasti ei omanud need aga mõju otsustamaks kuritegu mitte toime panna, mistõttu puudub sarnaselt maakohtule ka ringkonnakohtul veendumus, et need võiksid edaspidi vastavat mõju avaldada.
49. Maakohus on õigustatult välja toonud, et mõlemad etteheidetavad teod pani A.F toime alkoholijoobes, mis on ka põhjuseks, miks A.F vaatamata korduvalt antud võimalustele on siiski sattunud vanglasse karistust kandma. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, et maakohus on liigselt keskendunud toimepandud kuriteo asjaoludele. Maakohus on keskendunud hoopis A.F-i alkoholisõltuvusele kui kuritegude toimepanemise soodustegurile, millest ei ole käesoleval hetkel võimalik mööda vaadata.
50. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
51. novembri
52. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
53. A.F-i kaitsja vandeadvokaat I. Žurina taotleb maakohtu määrusega tutvumise, analüüsi, kliendiga nõupidamise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 162 eurot (sealhulgas käibemaks 27 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 162 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A.F-i kanda. Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4