Obsah (13)

§ 424§ 73§ 68§ 65§ 74§ 75§ 78§ 50§ 24§ 121§ 16§ 56§ 4

1-21-8985 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 22. aprill 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-8985 (21278000513) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistun

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Süüdistatav Olev Ustav, isikukood: 35501252716; elukoht: XXX; XXX; XXX kodanik; XXX; emakeel: XXX; tõkend: puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 11.04.2021 – 13.04.2021) karistusregistri andmetel kehtivaid kriminaalkaristusi 1 (Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 19.05.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-494

§ 424lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 2 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistuseni ning millest vabastati

§ 73

lg 1, 3 alusel 1 aasta pikkuse katseajaga; lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks) vandeadvokaadi abi Kristjan Lee (määratud korras) Karistatus Kaitsja Juhindudes KrMS § 306 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Olev Ustav süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Olev Ustavi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 11.04 – 13.04.2021, s.o 3 (kolm) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 3.

§ 73

lg 4 ja

§ 65

lg 2 kohaselt mõista Olev Ustavile liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (6 kuud ja 27 päeva vangistust) Tartu 1-21-8985 Maakohtu 19.05.2020. a kohtuotsusega nr 1-20-494 mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud ja 18 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. 4.

§ 74

lg-te 1 ja 2 kohaselt jätta mõistetud karistus Olev Ustavi suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust. 5. Ülejäänud osa karistusest, s.t 6 (kuus) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust jätta

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Olev Ustav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Olev Ustav peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Olev Ustav kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 7.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 22.

aprillist 2022, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 8.

§ 75

lg 5 alusel peatub käitumiskontrolli nõuete täitmine ajaks, mil Olev Ustav kannab otsuse resolutsiooni punkti 4 järgi koheselt ärakandmisele kuuluvat karistust. Käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Olev Ustav vabaneb selle karistuse kandmiselt. 9. Kohustada Olev Ustavit ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Olev Ustavi vanglasse saabumise aeg. 10.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Olev Ustavilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.

1. LS § 127 alusel kohustada Olev Ustavit loovutama oma juhiluba Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Olev Ustavilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: 1) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr XXX) teostamise tasu summas 95 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 1212,60 eurot; 2 1-21-8985 3) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot.
3. Juhindudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Olev Ustavil tasuda menetluskulud kokku 2288,60 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 190,72 eurot ja viimasel,
4. kuul tuleb tasuda 190,68 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700014414 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-8985“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Asitõendid – DVD-R plaat Häirekeskuse kõnesalvestiste vaatlusprotokolli lisaga, mis asub kriminaalasja toimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebekord Apellatsiooni võib esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
6. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus
7. Olev Ustavit süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

O. Ustav on Tartu Maakohtu 19.05.2020. a otsusega nr 1-20-494 karistatud

§ 424lg 1 järgi.

Ta juhtis uuesti XXX kella 18.11 paiku aadressil XXX maakonnas mootorsõidukit XXX reg-nr XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,97 mg/l kohta. O. Ustav rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohtuotsuse põhjendused

1. Esmalt tuvastab kohus sündmuse faktilised asjaolud ja kvalifitseerib teo (I), seejärel mõistab süüdistatavale karistuse (II) ning viimasena lahendab menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused (III). (I) 3 1-21-8985
2. O. Ustavile heidetakse ette, et ta juhtis XXX kella 18.11 ajal XXX külas mootorsõidukit joobeseisundis. Süüdistatav ise teo toimepanemist ei tunnista ning väidab, et tarvitas alkoholi alles pärast sõidukist väljumist ja sõidu lõpetamist.
3. Kogutud tõendite pinnalt on rekonstrueeritav järgmine sündmuste käik. Tunnistaja V. H. viibis XXX kella 18 paiku XXX kaupluses. Seal viibis ka O. Ustav, keda tunnistaja teadis nägupidi. Tunnistajale tundus O. Ustav joobes olevat – tema jutt oli seosetu, ta taarus leti ees ja rääkis omaette. Korvis oli süüdistataval mitu õllepudelit. V. H. nägi, kuidas O. Ustav XXX kaubiku rooli istus ning pidas vajalikuks Häirekeskusele joobekahtlusega isiku sõitma asumisest teada anda.
4. V. H. ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt teavitab ta XXX kell 18.10 Häirekeskusele tehtud kõnes, et XXX Konsumi ees istub üks purjus meesterahvas sõidukisse XXX kaubik reg-nr XXX ja hakkab kohe sõitma. Protokollist nähtub ka see, kuidas helistaja ütleb, et joobekahtlusega mees hakkas sõitma ning ta järgneb talle (tl 19-21, salvestis tl 22).
5. V. H. järgnes O. Ustavile XXX poole, kus viimane XXX juures sõiduki peatas, sellest väljus ning majja läks. Sõiduki jättis O. Ustav käima, tunnistaja aga läks politseile umbes 100 m kaugusele vastu ja kirjeldas neile ka juhti – dressipükste ja pruuni nahktagiga mees, kes sisenes majja. Kogu sõit O. Ustavi järel kestis tunnistaja hinnangul mõned minutid, vahemaa oli umbes 1 kilomeeter ning selle aja jooksul ei märganud ta, et süüdistatav sõitmisega hakkama ei oleks saanud (tl 63 pöördel – 65).
6. Tunnistaja E. A. töötas XXX. aastal XXX politseijaoskonna patrullis. Tema sõnul said nad paarimehega kella 18.12 ajal väljakutse, mille sisuks oli teataja ees sõitva kaubiku XXX tee peal vingerdamine. Jõudnud 18.16 sündmuskohale nägid nad, et sõiduk oli pargitud eramaja ette, selle mootor käis ja tuled põlesid.
7. Kahe tunnistaja ütlused on omavahel vastuolus selles, milline oli O. Ustavi sõidustiil. Kohtu hinnangul ei oma see asjaolu ei kvalifikatsiooni ega ka süü seisukohalt suuremat tähendust. Samuti ei viita see ühe või teise tunnistaja ütluste ebausaldusväärsusele. Sündmusest on möödunud arvestatavalt pikk aeg. Joobes juhtide puhul on ebakindel sõidustiil suhteliselt sage väljakutse kirjeldus ning sellistele väljakutsele reageerijatel võivad asjaolud, mida nad vahetult ise ei taju, vaid kuulevad teiste käest, kergesti ununeda.
8. Eelnevaga on üheselt tuvastatud, et XXX hakkas poe juurest liikuma u kell 18.10 ja kell 18.16 oli juht sõitmise lõpetanud. E. A. sõnul tuli teataja kirjeldatud meesterahvas (pruun tagi, hallid dressipüksid) eramajast välja kõige rohkem pool minutit pärast nende sündmuskohale saabumist. Tunnistaja V. H. sõnul kestis sõit kauplusest XXX majani paar minutit. Seda järeldust toetab üldkasutatav kaardirakendus Google Maps, mis annab autoga vahemaa läbimise ajaks 3 minutit. Kõiki kellaaegu süüdistatava kasuks tõlgendades ei jäänud O. Ustavil XXX majas olemiseks rohkem aega kui 4 minutit. Tema kaitseversiooni kohaselt tarbis ta just majas viibimise ajal alkoholi, mille tulemusena tuvastati tal ligikaudu pool tundi hiljem tõendusliku alkomeetriga joove.
9. O. Ustavi enda kirjeldus XXX õhtupooliku kohta on järgmine. Tal oli plaanis XXX poodi minna, kuid nägi enne naabrinaist bussi peale minemas ja pakkus, et viib ta linna ära. Viinud naabrinaise raudteejaama juurde, sõitis ta linnas ringi, et tuttavatele koduveini viia, kuid 4 1-21-8985 viimased olid hoopis välismaal. XXX Konsumisse jõudis ta kella 18 paiku. Kuna neil on naabritega komme, et kui keegi poodi läheb, siis helistatakse ja küsitakse, mida keegi veel poest soovib, ostis ta sealt G. kaupa, endale piima, kassile süüa ja teisele naabrimehele kaks kaheliitrist õlut, mille pani koduveinidega ühte kotti. Edasi sõitis ta G. juurde XXX, parkis auto maja ette ning jättis selle käima, et akut laadida (tl 15 ja pöördel, tl 18).
10. Süüdistatav elab ise paar maja eemal, aadressil XXX. Seega on täiesti tõenäoline, et O. Ustav võis poest naabrile kaupa viia. Neli minutit on just kohane aeg ostude üle andmiseks ja paari sõna vahetamiseks. Küll aga ei ole mingil viisil võimalik selle aja jooksul naabrile üle anda kaup ja naabri eest salaja tema koridoris arvestatavalt suur kogus veini sisse juua. Juhul, kui lähtuda eeldusest, et O. Ustav koridoris naabriga ei kohtunudki, ei ole ka siis sellise aja jooksul suure koguse veini ära joomine võimalik. Teiseks puuduks maja koridoris üksinda alkoholi tarbimiseks mistahes põhjus oludes, kus inimese enda kodu on vähem kui 100 m kaugusel.
11. O. Ustavi poolt istungil antud ütlused olid ebaloogilised ja mitte järjepidevad. Täpsustamise käigus need pidevalt muutusid. Näiteks väitis O. Ustav esmalt, et rääkis G. juttu ja jõi tema koridoris veini, seejärel aga, et G. ei tohigi üldse juua ning ta pidi tema eest joomist varjama, kuna ei tahtnud, et viimane solvuks. Veel kinnitas O. Ustav, et viibis G. juures kuskil pool tundi, sest kahe minutiga ei saa ju tervet pudelit veini ära juua, hiljem aga väitis, et oli sunnitud veini just paari minutiga ära jooma, et G. teda seda joomas ei näeks. Samuti väitis ta, et ei joonud tervet pudelit, kuna tal ei jätkunud kiirustamise tõttu selleks kopsumahtu. Tunnistajate poolt kirjeldatud tuikuvat kõnnakut selgitas O. Ustav oma terviseprobleemidega: tal on liigesevalud, kuna läks sõjaväes autosse magama ja külmus seal ära (tl 68 ja pöördel). Ühtegi tõendit süüdistatava terviseprobleemide kohta ei ole aga menetluse käigus esitatud. Kohus loeb need ütlused ebausaldusväärseteks ja jätab tõendikogumist välja. Süüdistatav otsib lihtsalt mingisuguseid põhjendusi, et oma teguviisi kuidagigi õigustada, ise seejuures isegi süvenemata, mis ta juba rääkinud on või kas tema öeldu üldse loogilise terviku moodustab.
12. Tunnistaja E. A. sõnul oli majast väljunud isiku kõnnak taaruv ja tal olid alkoholijoobele viitavad tunnused – kõne ei olnud selge, jutt muutus pidevalt ja silmad punetasid. Isik ise ütles neile, et ta on päev otsa tarvitanud sõbra sünnipäeva tõttu alkoholi ning ka välised joobetunnused olid temaga vesteldes koheselt märgatavad. Isiku tuvastasid nad kella 18.20 ajal ning kasutasid pärast seda indikaatorvahendit, mis reageeris alkoholile. Patrull tõendusliku alkomeetriga saabus mõne aja pärast ning kell 18.49 tuvastatigi isikul joove, mis tunnistaja mäletamist mööda oli üle 0,75 mg/l. Samuti kinnitas tunnistaja, et sellest hetkest alates, kui nad isikut nägid, ei olnud tal võimalik midagi süüa ega juua (tl 65-67).
13. Kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis on leitud, et kella 18.10 ja 18.16 vahel (s.o ajavahemikus, mil V. H. tegi Häirekeskusesse kõne kuni politsei saabumiseni sündmuskohale) oli O. Ustavi alkoholi kontsentratsioon väljahingatavas õhus vähemalt tõendusliku alkomeetriga kell 18.49 mõõdetud väärtuses, s.o 1,07 +/- 0,10 mg/l. Samuti leidis ekspert, et on võimalik, et O. Ustav tekitas endale sellise alkoholijoobe juues 20% kangusega koduveini vähemalt 0,7L, kuid alkoholi tarvitamise aeg oli varem kui kell 17.55 (tl 31-37). Kohtuistungil selgitas ekspert M. T. ekspertiisiakti kohta täiendavalt, et leidis, et O. Ustav võis endale sellise joobe sellise kangusega alkoholiga tekitada, kuid mitte selle aja jooksul, nagu ta ise seda väidab. Tunnistajate poolt kirjeldatud kliinilised tunnused ei saa välja kujuneda nii kiiresti, mis tähendab, et O. Ustav pidi olema alkoholi tarbinud varem. Sellised tunnused nagu kõikuv kõnnak, aeglane kõne ja punased silmad ei teki mitte mingil juhul O. Ustavi poolt väidetava tarbimise aja ja politseipatrulli saabumise vahele jäänud aja jooksul. Üldjuhul tunnevadki kõrvalised isikud joobe ära tasakaaluhäirete tõttu, mis aga ei teki vahetult pärast joomist. 5 1-21-8985 Alkohol vajab kinnituseks aega: see hakkab vaikselt imenduma ja toime tekib tasapisi, mistõttu avalduvad ka tunnused kuskil alles 15 minutit peale tarvitamist. Arvestades, et oli õhtune aeg, kell oli 18, siis ei saanud tegemist olla ka eelmisel õhtul tarvitatud alkoholiga, kuivõrd see oleks selleks ajaks organismist juba kadunud (tl 67-69).
14. Kriminaalasjas kogutud tõendite ning tunnistajate ja eksperdi ütluste pinnalt on võimalik üheselt tuvastada järgmine ajatelg: kell 18.10 tegi tunnistaja V. H. Häirekeskusesse kõne kestusega 1 minut ja 52 sekundit, kell 18.16 saabus sündmuskohale politsei ning asus kell 18.20 O. Ustavi isikut tuvastama, millele järgnes indikaatorvahendisse puhutamine ning tõendusliku alkomeetriga joobe mõõtmine kella 18.43-18.49 ajal. Arvestades, et V. H. juba kõne tegemise ajal oli enam kui veendunud, et O. Ustav istus alkoholijoobes sõidukirooli ning samuti kõrvutades nii tema kui ka tunnistaja E. A. kirjeldusi nii kohtutoksikoloogia ekspertiisi kui ka eksperdi täiendavate selgitustega, ei ole kohtul kahtlust, et O. Ustav tõepoolest juba XXX Konsumisse minnes joobes oli ning süüdistuses kirjeldatud ajal sõidukit juhtis.
15. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST väljatrüki (tl 24) kohaselt on XXX ajavahemikus kell 18.43 – 18.49 toimunud kahel mõõtmisel olnud O. Ustavi alkoholijoobeks vastavalt 1,14 mg ja 1,07 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta. Arvestades laiendmääramatust 0,10 mg/l, oli O. Ustavi alkoholijoobe lõplikuks tulemuseks 0,97 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 25) kohaselt kõrvaldati O. Ustav XXX kell 18.21 XXX juures sõiduki XXX reg-nr XXX juhtimiselt seoses joobeseisundiga ning tema sõiduk teisaldati kella 19.36 ajal XXX juurest hoiukohta (tl 26).
16. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on

§ 424kohaselt karistatav.

18. Süüdistuse kohaselt on O. Ustavit varem samalaadse teo eest karistatud. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus

§ 24lg 1 järgi.

See näitab spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seega kätkeb uus joobes juhtimine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Korduvus esineb siis, kui saab rääkida vähemalt kahest eraldiseisvast teost. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii õiguslik (isik on varem süüdi tunnistatud) või faktiline (rikkumised tuvastatakse ühes menetluses) (RKKKm 3-1-1-75-15 p 8). Varem süüteo toime pannud isikuks saab lugeda isikut, kelle kohta on vastavad andmed karistusregistris. Seega ei ole oluline, kas isik on joobes juhtimise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (õiguslik retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks joobes juhtimist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue joobes juhtimise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost (vt RKKKo 1-19-5146, p 8; RKKKo 3-1-1-72-16, p 9 koos edasiste viidetega, RKKKm 3-1-1-61-15, p 11.1-11.2). Kuigi viidatud Riigikohtu lahendid on tehtud kehalise väärkohtlemise (

§ 121

) kontekstis, on nendes kajastuvad seisukohad kohaldatavad ka joobes juhtimisele, sest korduvuse kui erilist isikutunnust põhistava mõiste sisu on nii kehalise väärkohtlemise kui ka joobes juhtimise sanktsiooninormides ühesugune. 19. O. Ustavit on varasemalt karistatud joobes juhtimise eest Tartu Maakohtu 19.05.2020. a otsusega nr 1-20-494. Selle otsusega mõisteti talle

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistusena 4 kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel lühimenetluses arutamise tõttu 2 kuu ja 20 päevase vangistuseni ning vabastati tingimisi

§ 73lg 1, 3 alusel 1 aasta pikkuse katseajaga (tl 41-43).

Arvestades aga, et see katseaeg 6 1-21-8985 hakkas kulgema kohtulahendi kuulutamisest, pani O. Ustav käesolevas kriminaalasjas arutluse all oleva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise episoodi toime katseajal. See tähendab, et tegemist on nn õigusliku retsidiiviga ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 2 järgi mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimisena.

20. Kohus on seisukohal, et O. Ustav pani alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. O. Ustavil tuvastatud 0,97 mg/l joovet loetakse keskmiseks joobeks, mil hakkavad häiruma tasakaal, motoorsed võimed, kõne selgus jms. O. Ustavil esinenud tuikumist märkasid ka tunnistajad. O. Ustav ise kinnitas terve pudeli koduveini ärajoomist, kuid vaidles selle tarvitamise täpse aja osas. Võttes aluseks aga kohtutoksikoloogiaekspertiisiga tuvastatu, pidi O. Ustav võimalikuks pidama, et asub alkoholi joonuna sõidukit juhtima ning möönis seda. Samuti teadis O. Ustav, et ta on varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest kriminaalkorras karistatud, mistõttu on täidetud

§ 424lg-s 2 sätestatud korduvuse subjektiivne koosseis.

21. Kohus ei tuvastanud O. Ustavi teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II) 22.

§ 424lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse kuni 4 aastat.

Karistuse mõistmisel arvestatakse

§ 56

lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-171629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).

1. Puutuvalt O. Ustavile karistuse mõistmisse selgitab kohus veel sedagi, et vastavalt kohtupraktikale peavad isikule mõistetud põhi- ja lisakaristus koosmõjus vastama isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigus ära võtta, peab talle mõistma põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem. Vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta (RKKKo 3-1-1-59-15 p 13). Seega märgib kohus etteruttavalt, et just O. Ustavile mõistetava lisakaristuse karmistamise eesmärgil määrab ta talle väiksema põhikaristuse, kui seda tegelikult võimaldaks tema süü suurus. Lõppastmes on oluline ära hoida O. Ustavi poolt võimalikku edaspidist teiste isikute elu, tervise ja vara ohustamist ning seda tagab kõige edukamalt just isiku juhtimisõigusest ilma jätmine.
2. Kohus loeb O. Ustavi teosüüd keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Tema joove oli kriminaalse joobe tähenduses suhteliselt väike, ta sõitis pühapäeva õhtul paari kilomeetri pikkuse teelõigu ning tema taga sõitnud tunnistaja ei täheldanud tema sõidustiilis ei joobes juhi käitumisele viitavat sõidustiili ega ka ohtu liiklusele.
3. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 7 1-21-8985
4. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvestada eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on O. Ustavil joobes juhtimise eest üks kehtiv kriminaalkaristus (tl 38-40) ning tegemist on

§ 424koosseisulise tunnusega.

Kuivõrd esitatud karistusregistri õiend oli küllalt vana, võttis kohus uue õiendi otsuse tegemise aja seisuga. Sellest ei nähtu varasemaid süütegusid, mida saaks eripreventsiooni prognoosil arvestada. Siiski iseloomustab O. Ustavit negatiivselt uue teo toime panemine katseajal – varasemalt mõistetud karistuse täitmisele pööramise oht teda uut samalaadset tegu toime panemast ei heidutanud. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimise vajadust ei tingi. 27. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus O. Ustavi süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõistab talle karistuseks 7 kuud vangistust.

28.

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. O. Ustav oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 11.04.2021 – 13.04.2021, s.o 3 päeva (tl 28-30). Seega on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust. 29.

§ 65

lg 2 sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Arvestades, et O. Ustavi pani uue kuriteo toime katseajal ehk enne eelmise karistuse täielikku ärakandmist, tuleb talle

§ 65lg 2 alusel moodustada liitkaristus.

Seega suurendab kohus käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o 6 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu 19.05.

1. a otsusega nr 1-20-494 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 kuu ja 18 päeva vangistust võrra. O. Ustavile mõistetav lõplik liitkaristus on 9 kuud ja 15 päeva vangistust.
2. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus karistuse individualiseerimise viisist.

§ 424

lg 2 järgi mõistatavat karistust ei ole võimalik täielikult tingimuslikult kohaldamata jätta. Kohus ei pea vajalikuks, et O. Ustav kannaks kogu talle mõistetava karistuse reaalselt ära. Küllaldase signaali teo tõsidusest annab ka piisavalt pikk šokivangistus. Edasipidist õiguskuulekal teel püsimist võiks toetada kriminaalhooldus koos teo ohtlikkust mõtestada aitava sotsiaalprogrammiga. Seetõttu tuleb tal mõistetud karistusest 3 kuud kohe ära kanda. 31. Ülejäänud 6 kuu ja 15 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui O. Ustav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kuivõrd O. Ustavi puhul esinevad sellised riskid, mida kriminaalhooldus saaks edaspidi täiendavalt maandada, on põhjendatud tema karistusest tingimisi vabastamine

§-s 74 alusel tema allutamisega käitumiskontrollile. Arvestades aga, et O. Ustav tarvitab enda sõnul alkoholi tihedalt juba vähemalt 40 aastat, on kohtul vähe usku sellesse, et ta oleks võimeline alkoholi tarvitamise keeldu järgima. Seega ei ole sellise kohustuse panemine otstarbekas ega ka kriminaalhoolduse töökorraldust silmas pidades ökonoomne. On piisav kui süüdistatav ei istu joobnuna autorooli ning seda saab loodetavasti tagada lisakaristus. Küll aga võib O. Ustavit toetada alkoholist loobumisel ja õiguskuulekal teel püsimisel

§ 75lg 2 p 8 alusel määratav sotsiaalprogrammis osalemise kohustus.

32. Kuivõrd O. Ustav viibib vabaduses ning talle ei ole kohaldatud tõkendit, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus KrMS § 414 lg 1 kohaselt talle täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta osaliselt ärakandmisele mõistetud karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 75

lg 5 kohaselt peatub käitumiskontrolli täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks ning käitumiskontrolli nõudeid 8 1-21-8985 hakatakse uuesti kohaldama kui O. Ustav vabaneb talle mõistetud 3 kuu pikkuse vangistuse kandmiselt. 33. O. Ustavil on olemas kehtiv juhtimisõigus (tl 48).

§ 424

lg 2 p 2 näeb korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest obligatoorselt ette lisakaristuse kohaldamise, mille määramisel arvestab kohus samuti isiku süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Lisakaristus peab mõjuma muuhulgas ühiskonna turvalisust tagavalt. Arvestades põhi- ja lisakaristuse mõju kogumis, loeb kohus kohaseks lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 1 aastaks ja 6 kuuks. (III)

1. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
2. Kriminaalasjas on läbi viidud arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis (ekspertiisiakt nr XXX) maksumusega 95 eurot (tl 31-37).
3. O. Ustavi kaitsjale vandeadvokaadi abi Kristjan Leele on kohtueelses menetluses mõistetud välja tasu 212,40 euro ulatuses (tl 56-58). Kohtumenetluses esitas K. Lee tasutaotlused summades 232,80 ja 767,40 eurot, mille kohus rahuldas täielikult (tl 17-18, 7475). Seega on O. Ustavi kaitsja tasu tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 1212,60 (212,40 + 232,80 + 767,40) eurot. Sundraha suurus on seega 981 eurot.
4. KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha. O. Ustavile etteheidetud kuritegu on

§ 4lg 3 kohaselt teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates

1. jaanuarist
2. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot.
3. Kokku on O. Ustavi menetluskulud 2288,60 (95 + 1212,60 + 981) eurot.
4. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuigi kohtuistungil menetluskulude ajatamist ei taotletud, peab kohus seda siiski käesoleval juhul mõistlikuks. Nimelt on O. Ustavi näol tegemist XXX, kelle ütlused ja varasem menetluslik käitumine võimaldavad asuda seisukohale, et menetluskulude ajatamine võib viia menetluskulude õigeaegse ja korrektse tasumiseni ilma sellele lisanduvate täitemenetluse kuludeta. Lisaks arvestab kohus ka seda, et menetluskulud on piisavalt suured selleks, et nende ühes osas maksmine valmistaks raskusi ka keskmist palka saavale isikule. Seega annab kohus O. Ustavile võimaluse tasuda käesolevas asjas tekkinud menetluskulud ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 9 1-21-8985
5. Kriminaalasja toimikus asuva DVD-R plaadi, millel 16.04.2021 asitõendi vaatlusprotokolli lisa Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestistega (tl 22) jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud 15.06.2022.a Tartu Ringkonnakohtu otsusega 10