← Eesti

1-18-9683/170

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 21. juuni 2022 1-18-9683 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Romek Niggulis

(38109155212)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  1. juuni
  2. a määrus Romek Niggulis ja tema kaitsja Merike Allikmäe Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Sergei Listov RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. juuni
  5. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  6. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe&Partnerid Romek Niggulisele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 43 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 7 eurot ja 20 senti).
  7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Romek Nigguliselt Eesti Vabariigi kasuks välja 43 eurot ja 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Romek Niggulis tunnistati süüdi Tallinna Ringkonnakohtu
  9. jaanuari 2020 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8, § 4231 ja § 422 lg 1 järgi. Teda karistati liitkaristusega 4 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus
  10. august 2018 ja lõpp
  11. mai
  13. Vangla esitas maakohtule materjalid R. Niggulise vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, ent ei soosi tema vabastamist. Prokuratuur on vanglaga samal meelel. R. Niggulis ise soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja.
  14. Viru Maakohtu
  15. juuni
  16. a määrusega jäeti R. Niggulis talle mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  17. Kohus tuvastas, et formaalsed eeldused R. Niggulise vabastamiseks on täidetud. Materiaalsed seevastu mitte. R. Niggulis kannab karistust varguse ja liikluskuritegude eest. Tal on elu- ja töökoht ning distsiplinaarkaristused puuduvad ja ta on osalenud sotsiaalprogrammides. Toetav lähisuhtevõrgustik puudub.
  18. Kohtul puudus veendumus, et süüdlane uusi kuritegusid toime ei pane. Sellisele veendumusele viis R. Niggulise varasem elukäik – ta on korduvalt kuritegusid toime pannud. R. Niggulisel on diagnoositud narkosõltuvus ning vabaduses võib tal esineda tagasilangus. Narkootikumide tarvitamine aga kätkeb uue kuriteo riski.
  19. R. Niggulis palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada end tingimisi enne tähtaega vangistusest. Samasisulise taotluse esitas ka kaitsja. R. Niggulis märgib, et tal on 4 aasta ja 10 kuu pikkusest vangistusest kanda vaid 11 kuud. Vangistuses ei ole tal ühtki distsiplinaarkaristust. Juba 7 kuud viibib R. Niggulis avavanglas ning 5 kuud käib tööl, lisaks ka poes ja kirikus. See näitab suutlikkust end ahvatlustest eemal hoida. Esialgu asuks R. Niggulis elama ühiselamusse, tal on tähtajatu tööleping, töö meeldib talle ning asub elukoha lähedal. R. Niggulisel ei ole küll sugulasi, ent tal on SÜTIKu programmi tugiisik ning sõpru AN-ist. Nemad on eeskujuks seaduskuulekal ja narkovabal teekonnal. Alkoholi R. Niggulis ei tarbi ning suudab ka narkootikumidest eemale hoida. Minevikku muuta ei saa, ent võib hakata seaduskuulekalt elama. Minevikuga arvestada ei tohiks. Kõiki kriminaalhoolduse nõudeid on R. Niggulis nõus täitma. Oma maailmavaadet on R. Niggulis täielikult muutnud.
  20. Kaitsja arvates suudab R. Niggulis elada seaduskuulekat elu ja järgida pandud kohustusi. Piisava tähelepanuta on jäetud kantud karistusaeg (3 aastat 9 kuud), karistuse eesmärgid on täidetud: distsiplinaarkaristused puuduvad, R. Niggulis on kasutanud aega töötamiseks, enesearendamiseks ning otsib võimalusi vabaduse toime tulla. Täidetud on ka kindla elukoha eeldus, R. Niggulis kannab vangistust avavanglas ja töötab alates
  21. jaanuarist 2022 TNC Components OÜ-s tähtajatu lepinguga. Töösse suhtub ta positiivselt, mistõttu ohtlikkus ja risk puudub. Vabanemisfondis on 817,59 eurot, mis kataks esmased minimaalsed kulud.
  22. Positiivseks saab lugeda ka motiveeritud soovi tegeleda narkootikumidest vabanemisega. Sõltuvusprobleemiga tegelemise võimalusi on ta vanglas kasutanud ning motiveeritud pingutama (osaleb AN ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis, mille tagasiside on positiivne). Vabanemisjärgne olukord soosib vabastamist täielikult. R. Niggulisel on tahe tegeleda sõltuvusrehabilitatsiooniga, minna AN tugigruppi ning teha koostööd SÜTIKuga. Talle soovitatakse määrata kohustus jätkata sotsiaalprogrammis osalemist. Ehkki tegemist oli amfetamiini tarvitajaga, on narkootikumidest vabanemine võimalik, sest pärast
  23. detsembri 2002 väärteo toimepanemist ei tarvitanud ta enam ka alkoholi. Seega on tal eesmärgi seadmise korral võimalik sellele kindlaks jääda. Lisakohustuseks võib panna: mitte tarvitada alkoholi.
  24. R. Niggulisel ei esine probleemkäitumist, tema tulevikuväljavaated on head ning soov elada õiguskuulekat elu. Mõistetud karistus on eesmärgi saavutanud arvestades isiku vangistusaegset käitumist. Kohus ei näinud ohtu vägivallakuritegude toimepanemiseks – seega ei ole ohtlikkus nii suur. Uute kuritegude toimepanemise oht on üksnes oletuslik, sest narkootikumidest loobumise korral muutuvad ka senised hoiakud. 2
  25. Karistust on kanda umbes aasta. R. Niggulis on suutnud luua kõik võimalused vabaduses hakkamasaamiseks. Ta suudab seaduskuulekas olla. Vastavalt EIKi praktikale tuleks vabastada kõik vangid, kes vastavad seadusekuulekate kodanike miinimumnõuetele. Selliseks isikuks on ka R. Niggulis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  26. Hinnates määruskaebuste argumente, puudub ringkonnakohtul põhjus maakohtu määruse tühistamiseks.
  27. Menetleja kaalutlusruum võib vaid erandjuhtudel redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
  28. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898). Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa R. Niggulise vangistuses viibimist lõpetada, sest on põhjendatud alus oodata temalt uute kuritegude toimepanemist.
  29. R. Niggulis on tõepoolest ära kandnud suure osa oma karistusest, elab juba eelmise aasta oktoobrikuust avavanglas ning töötab väljaspool seda selle aasta jaanuari algusest alates. Lisaks on tal enda sõnul voli käia kirikus ja poes ning uusi sõpru on ta leidnud AN grupist ja SÜTIKu programmi tugiisiku näol. Lisaks on määruskaebustes välja toonud positiivsena elu- ja töökoht, palutakse mitte arvestada süüdlase minevikku, vaid motivatsiooni praegusel ajal ja maailmavaate muutumist.
  30. Ringkonnakohus möönab siiski, et maakohtu poolt R. Niggulise varasemale elukäigule antud hinnangu põhjal võib süüdlaselt oodata uusi kuritegusid. Nimelt on tal ka praegusel ajal mitmeid kehtivaid karistusi Eestis ja Soomes. Tegemist on juba R. Niggulise kaheksanda vangistusega. Seega pole varasemad vangistused uusi kuritegusid ära hoidnud. Viimasel ajal pani R. Niggulis valdavalt toime varavastaseid, aga ka liikluskuritegusid. Samas võib öelda, et R. Niggulise varasemate kuritegude ampluaa on väga lai. Iseenesest on positiivne, et R. Niggulisel on töökoht, mis talle meeldib ja tähtajatu leping, sest valdavalt pani ta ju toime kuritegusid selleks, et saada raha narkootikumide jaoks. R. Niggulise kuritegude toimepanemist soodustas narkootikumide tarvitamine ning soov saada rahalist kasu. Samas aga puuduvad tal vangla iseloomustuse kohaselt probleemide lahendamise oskused ja ta on impulsiivne. Ta paneb kuritegusid toime teadlikult ja oma mõju on ka grupil. Näiteks nähtub iseloomustusest, et kuritegusid sooritas R. Niggulis ka lihtsalt lõbuks või adrenaliinivajadusest ja enese proovilepanekuks.
  31. Ehkki R. Niggulis on narkootikumide tarvitamise mõttes säilitusfaasis ja on selle vangistuse ajal mõistnud kui hea on elu narkootikumideta, nõustub ringkonnakohus siiski maakohtuga selles, et oht tagasilanguseks ei ole kadunud. 41-aastane R. Niggulis alustas narkootikumide tarvitamist 17-aastaselt ning on tarvitanud erinevaid aineid (kanep, amfetamiin, heroiin, korgijook, ecstasy). Enne käesolevat vangistust süstis ta amfetamiini igapäevaselt. Narkootikumide tarvitamine kätkeb uue kuriteo ohtu, sest vargusi sooritas süüdlane raha saamiseks ja elamiseks ning vangla iseloomustuse kohaselt ei ole R. Niggulis kindel, kas suudab tarvitamisest hoiduda. Ta on sõltlane ja tunnistab seda isegi, ent ei ole kunagi rehabilitatsioonil viibinud. Kahtlemata on positiivne AN tugirühmas ja SÜTIK programmis 3 osalemine ja alkoholi tarvitamisest loobumine, ent iseloomustusest nähtuvalt on R. Niggulis ka varem katkestanud tarvitamisi, ent tagasi vanasse mustrisse langenud.
  32. Ringkonnakohus leiab, et arvestades R. Niggulise varasemat elukäiku ning tema isikut, on põhjendatud karistuse kandmise jätkamine avavanglas. Seal saab R. Niggulis mõnevõrra vabamates tingimuses jätkata õiguskuuleka käitumise kinnistamist, täita töötasust maksmata nõudeid, mida iseloomustusest märgitu kohaselt on 33 010,67 eurot ning jätkata endale meelepärase töö tegemist tööharjumust süvendades, kuivõrd isiku peamiseks sissetulekuks enne vangistust oli kuritegelik eluviis. Lisaks on avavanglas narkootikumidele „ei“, kui narkootikumide vabalt kättesaadavuse tingimuses vabaduses.
  33. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätta Viru Maakohtu
  34. juuni
  35. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  36. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 10 minutit ja 30 minutit määruskaebuse koostamisele. Tehtud töö eest palub kaitsja määrata Advokaadibüroole Küünemäe&Partnerid riigi õigusabi tasu 43 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 7 eurot ja 20 senti). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  37. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Niggulise kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.