KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 20.07.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1493 Haldusasi Xi kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 09.06.2022 otsuse
) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 5.
§ 121
lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 6. Advokatuuriseadus (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib halduskohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Vastavalt
§ 44lg-le 1 võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.
See tähendab, et kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. 7. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (st kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused). Halduskohus saab kontrollida üksnes aukohtu poolt menetlusreeglite järgimist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2018 määrus asjas nr 3-181466). Kaebeõiguse aluseks saab seega olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine 2
(4)3-22-1493 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1203). Näiteks saaks aukohtu otsus rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi juhul, kui aukohus on jätnud aukohtumenetluse algatamata ega ole hinnanud avalduse esitaja väiteid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148, p 10) või on jätnud põhjendamatult käsitlemata osad isiku väited advokaadi tegevuse osas (vt Tartu Halduskohtu 21.08.2017 otsus asjas 3-17-940).
- Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale ning aukohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Aukohtu poolset kaalutlusõiguse teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võidakse sellega rikkuda (st advokaat, kelle tegevust on otsuses hinnatud). Aukohtumenetluse läbiviimine ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on advokatuuri sisemise kontrolliga oma liikmete üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus asjas nr 3-1451432, p 6). Halduskohtu võimalused sellesse kontrolli sekkuda on piiratud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas 3-18-1203, p 10).
- Praegusel juhul puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda halduskohtus advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamist ja tema karistamist. Aukohtu 09.06.2022 otsus ei puuduta ühtegi kaebaja subjektiivset õigust, kohustust ega vabadust, mistõttu ei ole praegune kaebus esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja on saanud realiseerida oma õiguse esitada Advokatuuri aukohtule taotlus advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Aukohus on kaebaja 26.01.2022 taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Halduskohtul puudub pädevus sekkuda advokatuuri aukohtu pädevusse, teostada aukohtu asemel kaalutlusõigust ja aukohtule ette kirjutada, kas antud juhul tuleks menetlus algatada, kas advokaadi tegevuses tuleks distsiplinaarsüüteo tunnused tuvastada ja kas teda tuleks karistada.
- Ekslik on kaebaja arvamus, et kui aukohus tuvastaks, et vandeadvokaatidel Jüri Sirelil ja Janne-Liisa Ottisel ning advokaadibürool Sirel & Partnerid OÜ puudus esindusõigusõigus Pärnu Maakohtusse avalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-21-14300, ei peaks kaebaja täitma Pärnu Maakohtu 03.01.2022 kohtumäärustest tulenevaid kohustusi, st ei muutuks tema õiguslik positsioon Tehnilise Ülevaatuse OÜ liikmena. Kohus juhib tähelepanu, et Pärnu Maakohtu 03.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-14300 on jõustunud kohtulahend ja seega on see täitmiseks kohustuslik. Kui kaebaja leidis, et määrus on ebaõige asendusliikme määramise osas, tulnuks see vaidlustada määruskaebe korras. Ka juhul, kui aukohus tuvastaks vandeadvokaatide Jüri Sireli ja Janne-Liisa Ottise ning advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise, ei võtaks see kaebajalt kohustust jõustunud kohtulahendit täita ega muudaks kaebaja õiguslikku positsiooni Tehnilise Ülevaatuse OÜ liikmena.
- Kui kaebaja leiab, et vandeadvokaadid Jüri Sirel ja Janne-Liisa Ottis ning advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ on talle õigusvastase käitumisega kahju tekitanud, on kaebajal võimalik esitada vandeadvokaatide ja advokaadibüroo vastu tsiviilõiguslik nõue. Tsiviilõigusliku nõude esitamine ei eelda aukohtu poolset distsiplinaarsüüteo tuvastamist. Asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastatakse konkreetse vaidluse lahendamise käigus. Aukohtu otsus, millega ei tuvastatud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid, ei takista kaebajal advokaadi vastu nõuet esitada. Seega ei puuduta aukohtu otsus kaebaja subjektiivseid õigusi ega takista tal oma õigusi kaitsta. Kohus selgitab, et ehkki advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu, ei välista tsiviilkohtumenetluse seadustik ka advokaadi puhul esindusõiguse kontrolli (vt Tartu Ringkonnakohtu 17.01.1012 määrus nr 2-06-38854, p 9). 3
(4)3-22-1493
- Advokatuuri aukohus on vaidlusaluses otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. See, et kaebaja nende põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et otsus ei oleks põhjendatud ja see tuleks tühistada. Halduskohtu hinnangul ei ole aukohus teinud menetluses selliseid vigu, mis võinuks asja lahendust mõjutada ja annaks kaebajale aluse praeguse kaebuse esitamiseks. Aukohtu otsus ei ole HMS §-ga 54 vastuolus.
- Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus tühistamis- ja kohustamisnõuete esitamiseks ning kaebus tuleb selles osas tagastada
§ 121lg 2 p 1 alusel läbi vaatamatult.
14.
§ 104
lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub
§ 121lg 2 alusel.
Kuna kohus tagastab kaebuse
§ 121
lg 2 p 1 alusel, tuleb jätta kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastamata (
§ 104lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)