lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Andro Roosileht Ik 37405074929, elukoht xxxx, xxxx kodanik, xxxx, töökoht MTÜ S, xxxx, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud: - 13.11.2014 Harju Maakohtu poolt
lg 1 järgi vangistusega 1 kuu 10 päeva,
kuni 12.11.2017,
alusel mootorsõiduki juhtimis õigus on ära võetud 1-ks kuuks; - 26.07.2019 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 1 aasta vangistust (kandmata 11 kuud ja 28 päeva),
alusel asendati ÜKT-ga 358 tundi 18-kuu jooksul, karistus on täidetud 24.08.2020.
MS § 217 alusel peeti 16.04.2022 kell 16.19 kahtlustavana kinni, tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Kristina Suvalova (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Andro Roosileht
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Andro Roosilehele mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta. Vastavalt
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 võtta Andro Roosilehelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.
lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Vastavalt LS § 127 on Andro Roosileht kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks Andro Roosilehe suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 16.04.
lg 2 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 16.04.2022 kella 16.19 ajal Harjumaal, Tallinnas, Tartu mnt 33a juures suunaga Pronksi tn poole mootorsõidukit xxxx reg/nr xxxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,31 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, mõõtetulemus 1,19 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Andro Roosileht toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. POOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav Andro Roosileht kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi, nõustus lühimenetlusega ja enda ülekuulamist ei soovinud. Süüdistatav avaldas kahetsust ja selgitas, et see oli halbade asjaolude kokkusattumus, detsembris suri tema ema, kuid teab, et lein ei ole põhjuseks seadust rikkuda. On nõus tegema üldkasuliku tööd. Tahab olla hea kodanik ja panustada ühiskonda. Urnimatuse aeg on 14.05. Samuti laste emal on maikuus operatsioon ja nad vajavad tema abi (sh üks alaealine laps). Olla vabaduses ja teha ÜKT-d on talle tähtsam kui juhtimisõiguse olemasolu. Samas vajab juhtimisõigust tööalaselt (objekt Saaremaal). Tal on laenud ja neid tasumata läheks tema firma pankrotti ja sellega seoses kannatavad ka teised isikud. Prokurör leidis, et süüdistatava süü
MS § 238 lg 2 sätteid, vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 8 kuud. Karistuse alguseks lugeda 16.04.2022.a mil ta kinni peeti.
lg 1 p 1 alusel taotles prokurör võtta Andro Roosilehelt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 aastaks. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad ja asja on võimalik lahendada lühimenetluses. Leidis, et prokuröri karistusettepanek on liiga karm. Palus kohtul arvesse võtta, et viimati karistati süüdistavat kaks aastat tagasi, ta täitis kõik oma kohustused, läbis ettenähtud programmid. Teda ei ole vahepeal isegi väärteokorras karistatud. Isik tunnistab oma süüd, ta töötab, tema ülalpidamisel on kaks last ja eksabikaasa. Kaitsja leiab, et reaalne vangistus tuleb määrata siis, kui teised alternatiivid ei mõju ning palus asendada mõistetav vangistus ÜKT-ga või alternatiivselt kohaldada talle šokivangistus ja ülejäänud karistuse osa tingimisi. Palus mitte vahistada koheselt isikut, kuna tal on vaja korraldada firma asju ja samuti korraldada oma ema urnimatus. Menetluskulude tasumiseks anda 1 aasta. Juhtimisõigust saab maksimumis ära võtta 3 aastaks. Eelmisel korral võeti 5 kuuks, seega võiks piirduda 7 kuuga. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et Andro Roosilehe süü
lg 2 järgi on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb esmajoones tuvastada, et süüdistatav juhtis süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalides nähtub, et Andro Roosileht juhtis 16.04.2022.a kella 16.19 paiku Tallinnas Tartu mnt 33a juures suunaga Pronksi tn poole mootorsõidukit xxxx reg/nr xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoobe näit 1,19 mg/l). Eeltoodut kinnitavad järgmised tõendid: Süüdistatava Andro Roosilehe kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (tl 20-21) tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. 15.04.2022 läks xxxx ema abikaasa juurde, et arutada ema matuse asju (urnimatus toimub 14.05.2022) ning jäi sinna ööbima. Kuna tegemist on väga kurva sündmusega ning emotsionaalselt on tal raske, tarbisid alkoholi. Järgmisel päeval tundis end hästi ja otsustas koju xxxx sõita. Puudusid nähtavad joobe tunnused. Istus enda kasutuses oleva sõiduki xxxx rooli ja sõitis xxxx. Tartu mnt märkas enda taga sõitmas politseipatrulli töötavate vilkuritega. Reastus tee äärde ja jäi seisma. Tal paluti puhuda alkomeetrisse ja see näitas alkoholijoovet. Lasnamäe politseijaoskonnas puhus tõenduslikku alkomeetrisse ja selle tulemus oli 1,31 mg/l. Ta eksis enda tervisliku seisundi hindamisel. Juhul kui talle määratakse reaalne vangistus, palub anda talle 45 päeva aega, et seda täitma asuda (ema urni matus, firma juhtimise üleandmine, laste ja laste ema ülalpidamise korraldamine). Kahtlustatavana peeti Andro Roosileht kinni 16.04.2022 kell 16.19 sündmuskohal Tallinnas Tartu mnt 33a juures (tl 3-5) ning kõrvaldati mootorsõiduki xxxx reg. nr xxxx juhtimiselt (tl 14). Tunnistaja V.K. (tl 16) ütluste kohaselt 16.04.2022, olles patrullteenistuses koos patrullpolitseinik M. V. said nad kell 16.10 väljakutse, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
Seega on tegemist isikuga, kes on korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud ja selline tegu vastab
Andro Roosilehe tahtluse hindamisel tuleb arvesse võtta, et süüdistatava ütlustest nähtub tema teadlikkus sellest, et ta oli eelneval õhtul alkoholi tarbinud. Hoolimata sellest ei pidanud ta vajalikuks enda seisundit kontrollida ja asus sõidukit juhtima. Kohus ei pea usutavaks süüdistava ütlusi, et ta tundis ennast kainena. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et tal esinesid selged joobe tunnused (silmade punetus, kõne ja liikumine aeglane ning kõnnak patrullpolitseiniku ütluste kohaselt vaaruv). Lisaks oli politseiametniku ütluste kohaselt tunda tugevat alkoholi lõhna süüdistava suust. Kahtlemata ei ole tuvastatud 1.19 mg/l joobe puhul tegemist ka jääknähtudega. Samuti on teda ka varasemalt korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Sellest järeldab kohus, et Andro Roosilehe käitumine oli teadlik tegevus, s.t Andro Roosileht sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis ning selline käitumine on vaadeldav süüteo toimepanemisena otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Seega on tõendamist leidnud, et Andro Roosileht pani toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o
KARISTUS
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest kuni 4aastase vangistusega.
lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Hinnates süüdistatava süü suurust talle etteheidetava kuriteo toimepanemisel, tuleb võtta arvesse isiku joobe suurust. Süüdistataval tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1.19 mg/l. Võttes arvesse, et isik loetakse olevaks keelatud joobeseisundis alates sellest, kui väljahingatavas õhus on tuvastatud vähemalt 0,75 mg/l, võib asuda seisukohale, et isiku süü suurus on keskmine. Süüdistava enda sõnade kohaselt sõitis ta sellises seisundis xxxx. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sai politsei väljakutse ebakindla sõidustiiliga sõiduki kohta. Seega kaasliiklejatele jäi ta silma ohtliku sõidustiiliga ning süüdistava tegevust saab kahtlemata pidada kaasliiklejatele ohtlikuks. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine keelatud seisundis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast tulenevat ohtu ei temale endale ega teistele kaasliiklejatele ja kõrvaliste isikute varale. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja ka kohtuistungil avaldanud kahetsust, seega arvestab kohus sellist kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eelmise otsusega mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Karistus on täidetud ja süüdistatav ka teadis, et korduv joobeseisundis sõiduki juhtimine on karistatav ainult vangistusega, kuid sellegipoolest asus ta sõidukit juhtima. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist peab kohus siiski võimalikuks mõista süüdistatavale põhikaristuse alla keskmise määra, mis on proportsionaalne isiku süü suuruse ning ka eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Samas kohus ei pea põhjendatuks süüdistavat kohelda eelmise otsusega võrreldes karistuslikus mõttes leebemalt. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine ning kohtu hinnangul ei ole süüdistatav isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele. Andro Roosileht on Harju Maakohtu 26.07.2019.a otsusega /tl 23-24/ karistatud
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning mis
Karistus sai täidetud 24.08.2020. Lisaks on teda ka varasemalt karistatud
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest (Harju Maakohtu 13.11.2014 otsusega) vangistusega, mis jäeti
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (Harju Maakohtu 26.07.2019.a otsus /tl 23-24/) pani A. Roosileht katseajal toime uue samaliigilise kuriteo ning Pärnu Maakohtu 04.10.2017.a. otsusega tunnistati ta uuesti süüdi
järgi ning mõisteti liitkaristuseks 8 kuud ja 7 päeva vangistust, mis asendati
Varasemad korduvad karistused ei ole saavutanud oma eesmärki, s.o mõjutanud teda uue samaliigilise kuriteo toimepanemisest hoiduma. Seejuures karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata ning seejärel kaks korda vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Seega on süüdistatava suhtes ära proovitud pea kõik seaduses sätestatud ja süüdlast säästvad mõjutusvahendid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et tuleb loobuda senistest juba äraproovitud ja kasutuks osutunud mõjutusvahendite kasutamisest. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus praegusel juhul karistusest osaliselt tingimisi vabastamist või karistuse asendamist üldkasuliku tööga põhjendatuks. Isik ei ole aru saanud oma teo keelatusest. Ta on varasemad karistused ära kandnud, kuid need ei avaldanud soovitud mõju ning ta pani taaskord toime samaliigilise kuriteo. Seega on A. Roosileht oma käitumisega näidanud, et üldkasulik töö ning sellega kaasnevad kontrollnõuded ei ole teda mõjutanud seadusekuulekalt käituma. Arvestades A. Roosilehe jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse, tuleb teda karistada reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistusega, vaatamata tema elus toimunud rasketele sündmustele, töökoha ja perekonna olemasolule. Kohus peab vajalikuks kohaldada A.Roosilehe suhtes tõkendit vahistamine ning vahistada süüdistav kohtusaalis. Kohus leiab, et tõkendi kohaldamine on vältimatult vajalik, et tagada karistuse täitmine. Eeltoodu alusel mõistab kohus Andro Roosilehele karistuseks
424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, siis vähendatakse mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus Andro Roosilehe suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Karistusaja algust tuleb arvata alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o 16.04.2022.a. Süüdistataval on kehtiv juhtimisõigus.
lg 4 p 2 kohaselt tuleb käesoleva kuriteo puhul kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 3 kohaselt kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Arvestades süüdistatava süü suurust, on alla keskmise määra määratud lisakaristus proportsionaalne toimepandud teoga. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik, mida süüdistatav on aastate jooksul suutnud korduvalt tõestada ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks. Seega tuleb Andro Roosilehe suhtes kohaldada lisakaristust, võttes Andro Roosilehelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Kohus leiab, et selliselt vastab põhi- ja lisakaristus Andro Roosilehe süü suurusele. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel tuleb Andro Roosilehelt riigituludesse mõista teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 981 eurost ½, s.o 490,50 eurot ja kaitsjatasu summas 405,60 eurot. Arvestades menetluskulude summa suurust ja asjaolu, et isik kannab karistust kinnipidamisasutuses, siis võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud kogusummas 896,10.- ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega. ASITÕENDID VÕI KRIMINAALASJAS ÄRAVÕETUD ESEMED KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastab kohus mootorsõiduki xxxx reg/nr xxxx, mis asub PPA parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, selle registrijärgsele omanikule või seaduslikule valdajale. Eha Popova Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2022 kohtuotsusega on osaliselt muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.04.2022 kohtuotsust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.