← Eesti

2-21-121455/10

Obsah (10)§187§ 444§ 317§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-121455 Tsiviilasi Osaühing Akt

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 14.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. A.´ilt (kostja, võlgnik) 534,76 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule käte toimetada. Pärnu Maakohtu 09.11.2021 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 13.12.
  2. Hagi aluseks on kostja ja P OÜ vahel 25.06.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 388,62 eurot, intressi 41,77 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 180,27 eurot ning viivise alates 14.12.2021 kuni põhinõude summas 388,62 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 20.12.2021 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 20.12.2021 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei esitanud hagile tähtaegselt vastust.
  3. Harju Maakohus rahuldas 24.01.2022 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) hagiavalduse osaliselt. Harju Maakohus mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 388,62 eurot, intressi summas 41,77 eurot, sissenõudmiskulu summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 02.12.2020 kuni 13.12.2021 eest summas 32,1 eurot ja viivise alates 14.12.2021 kuni põhinõude (388,62 euro) täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi jäi 2 rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr xxxx tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 02.12.2020 kuni 13.12.2021 eest summas 148,17 eurot. Kohus jättis hageja menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda ja 77% ulatuses kostja enda kanda.
  4. Hageja esitas 23.02.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse maakohtu 24.01.2022 tagaseljaotsusele.
  5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.05.2022 otsusega maakohtu 24.01.2022 tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata viivise 148,17 euro nõudes, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
  6. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 6. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

7.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

§ 317

lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale makseettepanekut kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukohaks xxxx on märgitud xxxx, kuid kohtul ei ole õnnestunud nimetatud aadressidele kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja tegelikku elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 8.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 3

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

9. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot ning riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamiselt 100 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 671,76 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõiv summas 125 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Kohus leiab, et ka hageja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga (RLS § 59 lg 15). Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud maakohtus 240 eurot ja ringkonnakohtus 480 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta, tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nt Riigikohtu lahend 3-2-1-131-16, 3-2-1-159-16). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust on põhjendatud õigusabikulu 720 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud Harju Maakohtule 4-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole toimunud asja sisulist arutelu ja hageja poolt on kohtule esitatud vaid hagiavaldus, tuleb kohtu hinnangul maakohtu menetluses hagiavalduse koostamiseks vajalike menetlustoimingute põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks lugeda 2 tundi. Arvestades Harju Maakohtu 24.01.2022 kohtuotsuse ning hageja poolt 23.02.2022 esitatud apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ka ajakulu 4 tundi, mis lepingulisel esindajal kulus Harju Maakohtu otsusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks, apellatsioonkaebuse koostamiseks, komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid kokku 6 tunni ulatuses ning seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas kokku 720 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 945 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 125 eurot + riigilõiv apellatsioonkaebuselt 100 eurot + õigusabikulud 720 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 7.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.