2-18-12026 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 04.märts 2022 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. koht

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus Lk 1 / 17 2-18-12026 Jätta menetluskulud 39,5% hageja Citadele Factoring OÜ kanda ja 60,5% kostja L.L.`e kanda. Välja mõista L.L.`elt Citadele Factoring OÜ kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 605 (kuussada viis) eurot. Välja mõista L.L.`elt Citadele Factoring OÜ kasuks viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Hageja ja VMBS OÜ (edaspidi liisinguvõtja) vahel on 18.03.2016 sõlmitud liisinguleping nr xxxxxxxxxxx, mille kohaselt hageja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Mazda CX-5) omandamist läbi kapitalirendilepingu. Liisinguese anti akti alusel liisinguvõtja valdusse ja kasutusse 18.03.
2. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja liisinguobjekti kasutamise eest tasuma liisingumakseid ja liisingulepingu põhitingimuste punkti 9 järgi kuulusid liisingumakseid tasumisele igakuiselt. Liisingumaksete tasumise- ja jääkmaksumuse vähenemise jälgimiseks väljastati liisinguvõtjale kokkulepitud tingimustel ka maksegraafik. Liisingulepingu põhitingimuste punkt 19.1 sätestab, et liisinguobjekti suhtes sõlmitakse liiklus- ja kaskokindlustusleping. Liisingulepingu põhitingimuste punkti 19.3 kohaselt sõlmib kindlustuslepingu liisinguvõtja ja tasub ka kindlustusmaksed. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 4.3 alusel, juhul, kui kindlustusmakse tasub liisinguandja, lisatakse kindlustusmaksed liisingumaksetele graafikusse ja intressitakse lepingu järgse intressiga. Hageja on tasunud antud liisinguobjekti kindlustamise eest IIZI Kindlustusmaakler AS arvete alusel kokku 1453,33 eurot. Koondgraafikust nähtub kindlustuse tulba lõpus kogusumma 1453,33 eurot, mis on kindlustusele tasutud summa. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti kostjaga II käendusleping, mille punkt 1 sätestab käendajale solidaarvastutuse. Käendaja vastutuse piirmäär käenduslepingus on 23400,00 eurot. Hageja ja VMBS OÜ (edaspidi liisinguvõtja) vahel on 28.04.2016 sõlmitud liisinguleping nr xxxxxxxxxxx, mille kohaselt hageja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Xxxxxxxxxxx) omandamist läbi kapitalirendilepingu. Liisinguese anti akti alusel liisinguvõtja valdusse ja kasutusse 28.04.
3. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja liisinguobjekti kasutamise eest tasuma liisingumakseid ja liisingulepingu põhitingimuste punkti 9 järgi kuulusid liisingumakseid tasumisele igakuiselt. Liisingumaksete tasumise- ja jääkmaksumuse vähenemise jälgimiseks väljastati liisinguvõtjale kokkulepitud tingimustel ka maksegraafik. Liisingulepingu põhitingimuste punkt 19.1 sätestab, et liisinguobjekti suhtes sõlmitakse liiklus- ja kaskokindlustusleping. Liisingulepingu põhitingimuste punkti 19.3 kohaselt sõlmib kindlustuslepingu liisinguvõtja ja tasub ka kindlustusmaksed. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 4.3 alusel, juhul, kui kindlustusmakse tasub liisinguandja, lisatakse kindlustusmaksed liisingumaksetele (graafikusse) ja intressitakse lepingu järgse intressiga. Hageja on tasunud antud liisinguobjekti kindlustamise eest IIZI Kindlustusmaakler AS arve alusel kokku 709,73 eurot. Koondgraafikust nähtub kindlustuse tulba lõpus kogusumma 709,73 eurot, mis on kindlustusele tasutud summa. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti kostjaga II käendusleping, mille punkt 1 sätestab käendajale solidaarvastutuse. Käendaja vastutuse piirmäär käenduslepingus on 17452,50 eurot. Liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevat igakuist liisingumaksete tasumise kohustust kohaselt ei täitnud. Võlgnevuse tõttu saatis hageja kostjatele nii postiga kui e-mailiga 01.03.2017 hoiatused liisingulepingute ülesütlemise kohta. Saadetud Lk 2 / 17 2-18-12026 hoiatuses kohustas hageja andma esmalt liisinguobjektid hoiule kuni võla tasumiseni ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja. Kuna võlgnevust ei tasutud, ütles hageja liisingulepingud erakorraliselt üles 21.03.2017 ja saatis kostjatele avaldused nii postiga kui e-mailiga. Liisinguobjekti hoiule andmise kohustuse rikkumise eest esitas hageja liisinguvõtjale ülesütlemise avalduses ka leppetrahvi nõude summas 500,00 eurot liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.4 alusel. Leppetrahvi oli liisinguvõtjal võimalik vältida liisinguobjekti hoiule andmisega hiljemalt 13.03.
4. Liisingulepingu ülesütlemise päeva seisuga olid kõik võlad kokku 29721,30 eurot. Mittetäielike maksetega kustuti lepingute täitmise ajal võlgnevusi vastavalt liisingulepingute üldtingimuste punktile 5.
5. Ülesütlemise päeva seisu viivistest hageja edaspidi hagis loobub.

§ 367

lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kuna liisinguvõtja rikkus juba liisinguobjekti hoiule andmise kohustust, mis oli esitatud hoiatustes, tegi hageja liisinguobjektide valduse taastamise ülesande 24.03.2017 täitmiseks inkassofirmale Credit Expert OÜ. Inkassofirma töö tulemusel tagastati liisinguobjektid 28.03.2017. Mazda tagastamisega seonduvalt esitas inkassofirma ka selgitava memo , millest selgub, et sõiduk jäi poolel teel seisma (sel kadus jõud) ja edasi transporditi sõiduk puksiiriga. Peale liisinguobjekti tagastamist esitati hagejale järgmised arved: Liisingulepingu nr xxxxxxxxxxx järgse vara tagastamise eest esitas inkassofirma hagejale arve summas 479,60 eurot , millest käibemaksuta osa summas 399,67 eurot kuulub hagejale hüvitamisele

§ 367

lg 4 ja

§ 115lg 1 alusel.

Liisingulepingu nr xxxxxxxxxxx järgse vara tagastamise eest esitas inkassofirma hagejale arve summas 326,54 eurot , millest käibemaksuta osa summas 272,12 eurot kuulub hagejale hüvitamisele

§ 367

lg 4 ja

§ 115lg 1 alusel.

Selleks, et määrata liisinguobjektidele turuväärtused, oli sõidukid vaja viia seisu, mis võimaldas hinnata nende seisukorda. Kuna Mazdal põles armatuuris mootorituli ja probleem oli käiguvahetusega, siis selleks, et teada saada rikke iseloomu ja määrata sõidukile õige turuväärtus, transporditi sõiduk treileril Eurostauto OÜ-sse diagnostikaks. Selle eest esitas Autolink OÜ hagejale arve summas 155,00 eurot. Autolink OÜ arvest käibemaksuta osa summas 129,17 eurot kuulub hagejale hüvitamisele

§ 367

lg 4 ja

§ 115lg 1 alusel.

Kuna Mitsubishil puudusid aku ja rattad, siis selleks, et sõidukit käivitada ja teha sellega proovisõitu, et teada saada selle tehniline seisund, et määrata sõidukile õige turuväärtus, oli vajalik osta sõidukile aku ja rattad. Selle eest esitas Autolink OÜ hagejale arve summas 1146,91 eurot , millest käibemaksuta osa summas 955,76 eurot kuulub hagejale hüvitamisele

§ 367

lg 4 ja

§ 115lg 1 alusel.

Eelneva alusel oli tegemist hädavajaliku kuluga ja need kuluvad hüvitamisele. Liisingulepingu nr xxxxxxxxxxx järgse vara (Mazda) turuväärtus oli 10000,00 eurot. Lähtuvalt hagist ei ole Mazdale määratud turuväärtus aga õige, sest hindaja ei teadnud hindamise ajal, et sõiduk on olnud avariiline ja et avarii järge remont on olnud ebakvaliteetne ja et sellest lähtuvalt on sõiduki turuväärtus tagastamisel ka oluliselt väiksem, kui akti näidatud. Kuna käesoleval juhul müüdi auto peale asjaolude tuvastamist oksjonil, siis loeb hageja liisingulepingu nr xxxxxxxxxxx järgse vara (Mazda) turuväärtuseks oksjonil kujunenud müügihinna, mis oli 6480,00 eurot. Liisingulepingu nr xxxxxxxxxxx järgse vara (Mitsubishi) turuväärtus oli 7000,00 eurot. Hageja saatis hindamisaktid liisinguvõtjale tutvumiseks e-mailidega vastavalt 25.05.2017 ja 19.06.2017, milles teatas, et varad suunatakse määratud hindadega müüki. Liisingulepingu nr xxxxxxxxxxx järgse sõiduki (Mazda) müügiprotsessi käigus selgus, et see on toodud Eestisse Ameerikast. Selle info sai Autolink OÜ isikult, kes algselt avaldas soovi Mazda osta, kuid kui ostja oli teinud kontrolliks auto VIN-koodi ajaloo päringu, siis selgus avarii. Selle info põhjal viis Autolink OÜ liisinguobjekti Mazda esindusse Inchcape Motors Estonia OÜ, et teha sellele põhjalik kontroll. Esindus tuvastas, et antud Mazda on tõepoolest olnud avariiline: xxxxxxxxxxx. Esindus tegi seejärel põhjaliku defekteerimise ja tuvastas, et selleks, et antud Mazda oleks liikluskõlbulik ja vastaks nõuetele, selleks oleks vaja teha remonti kogumaksumuses 14838,00 eurot. Lk 3 / 17 2-18-12026 Ulatuslik remondi vajadus omakorda kinnitab, et sõiduki avarii järgne taastamine ei olnud kvaliteetne ja täielik. Sõiduki taustauuringu ja remondivajaduse tuvastamise eest esitas Inchcape Motors Estonia OÜ hagejale arve summas 436,00 eurot , millest käibemaksuta osa summas 363,33 eurot kuulub hagejale hüvitamisele

§ 367

lg 4 ja

§ 115lg 1 alusel.

Eelneva alusel oli tegemist hädavajaliku kuluga ja need kuluvad hüvitamisele. Esindusse viimise eest esitas Autolink OÜ hagejale arve summas 100,00 eurot , millest käibemaksuta osa summas 83,33 eurot kuulub hagejale hüvitamisele

§ 367

lg 4 ja

§ 115lg 1 alusel.

Eelneva alusel oli tegemist hädavajaliku kuluga ja need kuluvad hüvitamisele. Peale eelpooltoodut alandas hageja Mazda müügihinda kuni 8500,00 euroni ja teavitas sellest ka kostjaid. 15.09.2017 alandas hageja taas müügihinda kuni 8000,00 euroni tavmüük otsustati asendada oksjoniga. 29.12.2017 alandati taas hinda ja uus oksjon avaldati alghinnaga 6000,00 eurot. Viimase oksjoniteatega koos edastas hageja kostjatele teadmiseks ka uue hindamisakti, kus liisinguobjektile (Mazda) turuväärtuse määramisel on arvestatud ka eelnevat avariid, ebakvaliteetset remonti ja ulatuslikku remondivajadust. Uue hindamise eest esitas Autolink OÜ hagejale arve , millest käibemaksuta osa summas 60,00 eurot kuulub hagejale hüvitamisele

§ 367

lg 4 ja

§ 115lg 1 alusel.

Liisingulepingu nr xxxxxxxxxxx järgne liisinguobjekt (Mitsubishi) müüdi tavamüügi korras 12.06.2017 hinnaga 8000,00 eurot. Vara müüdi esmalt Autolink OÜ-le, kes müüs selle samas kohe edasi ostjale Autoplaza OÜ-le. Müük läbi müügi korraldaja tehakse seepärast, et liisinguandja ei peaks kandma müüja vastutust. Peale liisingueseme müüki esitas Autolink OÜ hagejale müügi vahenduse eest arve summas 320,00 eurot , millest käibemaksuta osa summas 266,67 eurot kuulub hagejale hüvitamisele

§ 367

lg 4 ja

§ 115lg 1 alusel.

Liisingulepingu nr xxxxxxxxxxx järgne liisinguobjekt (Mazda) müüdi oksjonil 17.01.2018 hinnaga 6480,00 eurot. Vara müüdi esmalt Autolink OÜ-le, kes müüs selle samas kohe edasi oksjoni võitjale Igor Lopatjukile. Peale liisingueseme müüki esitas Autolink OÜ hagejale oksjoni korraldamise eest arve summas 384,80 eurot, millest käibemaksuta osa summas 320,67 eurot kuulub hagejale hüvitamisele

§ 367

lg 4 ja

§ 115lg 1 alusel.

17.07.2018 edastas hageja kostjatele teate liisinguobjektide müükide kohta ja esitas nende osas nõude maksetähtajaga 27.07.

1. Liisingulepingute ülesütlemisega muutusid 21.03.2017 kõik kohustused sissenõutavaks, seal hulgas graafiku järgne tasumata liisingu jääk. Liisinguobjektid tagastati 28.03.
2. Tagastatud liisinguobjektide turuväärtusteks loeb hageja müügihinnad, millega vähendab jääkmaksumust varade tagastamise päeva seisuga.

§ 195

lg 2 kohaselt lõpetab ülesütlemine lepinguliste kohustuste täitmise sh lõpeb intressi edasine arvestamine ja intressi asendab peale ülesütlemist edaspidi viivitusintress ehk viivis.

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määr liisingulepingu põhitingimuste punkti 17 kohaselt on 0,15% päevas. Liisinguleping nr xxxxxxxxxxx viivis graafiku järgselt jääkmaksumuselt Mazda tagastamisest kuni hagi esitamiseni on 6135,47 eurot (8180,63 x 0,15% x 500 päeva) (29.03.2017 – 10.08.2018). Liisinguleping nr xxxxxxxxxxx Viivis graafiku järgselt jääkmaksumuselt Mitsubishi tagastamisest kuni hagi esitamiseni on 2430,52 eurot (3240,70 x 0,15% x 500 päeva) (29.03.2017 – 10.08.2018). Kokku viivis hagi esitamisel 8565,99 eurot. Ajas kasvav viivis TsMS § 367 alusel riigilõivu arvestusse 6253,18 eurot (hagi ese nr 1 ehk 11421,33 eurot x 0,15% x 365 päeva).

§ 142

lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Võlgnevuse kujunemine hagi esemesse ja nõuete seaduslikud alused: Lk 4 / 17 2-18-12026 P1 8516-16JKP 8643-16JKP 14660,63 11240,70 liisingu jääkmaksumus (hagi lisad nr 3 ja 9) 1124,95 645,92 maksmata arvete võlg 876,13 60,70 kindlustuse jääk 56,73 55,54 viivis 500,00 500,00 leppetrahv ÜT punkti 7.4 alusel 17218,44 12502,86 21.03.2017 ülesütlemine Mazda Mitsubishi vara 28.03.2017 28.03.2017 tagastamise päev ümber hinnatud 5000,00 7000,00 turuväärtus P2 6480,00 8000,00 Müügihind Võlgade kujunemine hagi esemesse 11421,33 8180,63 3240,70 liisingu jääkmaksumus pärast müüki P 1 - P2 1770,87 1124,95 645,92 maksmata arvete võlg 936,83 876,13 60,70 kindlustuse jääk 1000,00 500,00 8565,99 6135,47 671,79 272,12 129,17 129,17 955,76 363,33 363,33 83,33 83,33 60,00 60,00 587,34 320,67 26545,74 18045,80 6253,18 ajas kasvav viivis 32798,92 Hagi hind nõude alus:

§ 367

lg 1 ja 3 nõude alus:

§ 108

lg 1 nõude alus:

§ 108

lg 1 nõude alus:

§ 158

lg 1 ja lepingu üldtingimuste p 7.4 500,00 leppetrahv ÜT punkti 7.4 alusel nõude alus:

§ 113

lg 1 ja lepingu põhitingimuste punkt 17 2430,52 viivis nõude alus:

§ 367

lg 4 ja

§ 115

lg 1 399,67 tagastusteenus Credit Expert OÜ nõude alus:

§ 367

lg 4 ja

§ 115lg 1 esmane diagnostika Eurostauto OÜ-s.

Autolink OÜ nõude alus:

§ 367

lg 4 ja

§ 115lg 1 955,76 aku ja rattad.

Autolink OÜ avarii ja remondivajaduse tuvastamine. Inchcape Motors Estonia OÜnõude alus:

§ 367

lg 4 ja

§ 115

lg 1 nõude alus:

§ 367

lg 4 ja

§ 115

lg 1 transport müügiplatsilt Inchcap Motors-isse ja tagasi nõude alus:

§ 367

lg 4 ja

§ 115lg 1 uus hindamine.

Autolink OÜ nõude alus:

§ 367

lg 4 ja

§ 115

lg 1 266,67 müügi vahendusteenus 8499,94 Võlad lepingutes kokku Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja varade soetamisega seotud kahju hüvitis summas 11421,33 eurot. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja liisingumaksete võlgnevused kokku summas 2707,70 eurot (1770,87 maksmata arved + 936,83 kindlustuse jääk). Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja leppetrahvid 1000,00 eurot Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis 8565,99 eurot. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja vara tagastamise ja müügiga seotud kahju hüvitis kokku 2850,72 eurot (tagastamine, transport, hindamine, müügiks ettevalmistamine, müük).Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kantud menetluskulu summas 1000,00 eurot, mis on tasutud riigilõiv koos

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras sätestatud viivistega.

Kostja kirjalikud vastuväited hagile

1. Kostja L.L. kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Kostja ei tunnista hagi, kuna kostja on esitanud avalduse politseisse ja on algatatud kriminaalmenetlus antud võla tekke üle. Kriminaalasja nr on 18267000971, menetleja Kadi Karm. Politseisse esitatud avaldus: 2016 aasta algul tuli minu ja elukaaslase, T.T.a juurde M.V., pakkudes mulle võima1ust ,võtta auto liisingusse. Kuna tol hetkel tal elukaaslasega polnud võimalik eraisikuna pangast laenu saada, pakkus M. meile võimalust võtta auto läbi OÜ VMBS'i, juhul kui hakkan juhatuse liikmeks. Olin äsja sünnitanud ja autot oli vaja ning teades, et me maksame kõik arved kindlasti liisingut , tundus asi õige olevat. Antud auto eest on meil nüüdseks tasutud, meie poolt. Tingimus oli, et kui meie auto on käes, võtab M. mind juhatuse liikmest maha. Usaldasin M.it, sest ta oli minu sõbranna elukaaslane ja laste isa, andsin ma temale oma ID kaardi ja koodid. Ta pidi äriregistris tegema vastavad toimingud. Tunnistab, et ei osanud ise kontrollida, kas ta ka tegelikkuses neid tegi. Hiljem ta küsis veel mu ID-kaarti ja koode väidetavalt kasko kindlustuse maksmiseks. 2017 aasta 31.märtsil, sain teada, et mind on pandud käendajaks 18.03.2016 sõlmitud liisingu lepingus ja 28.04.2016 sõlmitud liisingulepingus , milledeks oli siis Mazda CX-5 ja Xxxxxxxxxxx autod. Lk 5 / 17 2-18-12026 Mina ei ole andnud nõusolekut nende autode liisimisel olema käendaja. M.V. on kuritarvitanud minu ID-kaarti ja koode. Kuskil ma pole ma pole kohapeal käinud ega allkirja andnud antud lepingute tegemiseks. Kostja palub peatada tsiviilasja menetlus kuni kriminaalasja läbiviimiseni. Menetluse käik
2. Kostja VMBS OÜ osas rahuldas kohus hagi tagaselja osaotsusega 07.12.2018, millega mõistis VMBS OÜ - lt Citadele Leasing & Factoring OÜ kasuks hagejaga 18.03.2016 sõlmitud liisingulepingust nr xxxxxxxxxxx (objekt: Mazda CX-5) ja 28.04.2016 sõlmitud liisingulepingust nr xxxxxxxxxxx (objekt: Xxxxxxxxxxx) tulenev kahjuhüvitis 11 421,33 €, liisingumaksete võlg 2707,70 €, leppetrahvid 1000,00 €, vara tagastamise ja müügiga seotud kahju hüvitis 2850,72 € ja viivis summas 8565,99 €, kokku 26 545,74 eurot. Samuti mõistis VMBS OÜ-lt hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks põhjendatud menetluskuluna riigilõiv summas 1000 eurot ja viivise menetluskuludelt (tl.125-126).
3. Hageja esitas 14.01.2019 hagi täienduse ja alternatiivse nõude, mille kohaselt Kostja tunnistab oma vastuses üles järgmised olulised asjaolud:
4. aastal andis kostja ise oma ID kaarti koos koodidega edasi M.V.le. Selle tegevuse eesmärk oli, et M.V. saaks sõlmida kostja nimel liisingulepingud. Kostja tänane väide, et ta ei olnud nõus käendama ja et kohustatud isik pidi olema vaid VMBS OÜ, on vastuolus auto kasutamise eesmärgiga. Kuna autot oli vaja kostjale isiklikult, siis isegi siis, kui kostja ei sõlminudki ise lepinguid, siis saab antud juhul ka asjaolude kohaselt panna kohustuse kostjale kui auto faktilisele kasutajale, kes oli väidetavalt andnud oma ID kaarti selleks, et ta auto kasutusõiguse saaks. Eelnevaga on tõendatud, et kostja ja M.V. tegutsesid koos ja ühise eesmärgiga, hagejat eksitada, et saada liisingut ja selleks andis kostja oma ID kaarti M.V.le, et viimane allkirjastaks vajalikud lepingud. Kostja arvates puuduvad tal kohustused hageja ees justkui sellepärast, et ta ei ole isiklikult oma käega PIN 2 vajutanud ja ei ole seepärast ise lepingut sõlminud. Kostja enda seletuse alusel saab aga käsitleda, et M.V. “tegutses kostja volitusel“, sest kostja ise andis oma ID kaarti koos koodidega M.V.le ja seda eesmärgiga, et viimane allkirjastaks lepingud hagejaga. Seni kuni jõuti tasuda, oli kõik korras. Alles siis, kui enam tasuda ei jõutud, algas jutt sellest, et kostja ID kaarti on tema teadmata kasutanud M.V.. Antud asjas ei saa välistada, et juba lepingute sõlmimisel oligi algusest peale kavas hiljem (kui enam maksta ei suudeta) tulla välja versiooniga, et M.V. on kostja ID kaarti kuritarvitanud ja püüda seeläbi ülejäänud kohustuste täitmisest vabaneda. Kostja väide 25.09.2018 menetlusdokumendis, et kostja ID kaarti on kasutatud tema teadmata, on vastuolus kostja enda selgitusega tema enda 14.12.2018 menetlusdokumendis, kus ta kirjeldab, et ise andis ID kaarti M.V.le, et viimane seda kasutaks. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et M.V. oleks tegelikult tema ID kaarti üleüldse kasutanud. Tõendatud on, et ID kaartiga on sõlmitud sellised liisingutehingud, milliseid kostja ise soovis ja nende tehingutega seotud asjaoludest oli kostja samuti teadlik. Ainuke pretensioon on kostjal täna selles, et ta ei olnud nõus neid liisingutehinguid käendama. Liisingulepingu allkirjastamise osas, kus kostja oli seaduslik esindaja, kostjal aga vastuväiteid puuduvad. Antud asjas omab tähtsust, et enne lepingu sõlmimist esitati hagejale ka kostja isiklik pangakonto väljavõtte. Kui kostja käendust ei oleks tehingutes vaja olnud, siis ei oleks hageja kostja isiklikku pangakonto väljavõtet ka nõudnud ja selle esitamiseks poleks olnud ka vajadust. Kui nüüd eeldada, et ID kaarti kasutaski nt M.V., siis ei saanud M.V. mitte kuidagi esitada hagejale kostja isiklikku pangakonto väljavõtet, sest ainult ID kaartiga ei saa siseneda internetipanka. Panka sisenemiseks peab lisaks ID PIN

§ 367

sätetest ja kahju suurus tuleneb samadest alustes liisinguvõtja võla kujunemisega, arvestades muu hulgas ka

§ 367lg-t 3.

Kostja süü kahju tekkimises on tõendatud. Kostja käitus kahju tekitamisel otsese tahtlusega. Vähemalt raske hooletusega on tegemist igal-juhul (

§ 1050lg 1).

Seega on kostja ka vastutav. Vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Käesoleva kohtumenetluse peatamiseks vajadust pole, sest kriminaalasjas tuvastatavad võimalikud asjaolud ei saa antud juhul mõjutada kostja tsiviilvastutust. Võttes arvesse kostja seletust ID kaarti edasiandmise kohta, siis on tegelikult arusaamatu ja kostja ei ole ka kohtule esitanud, mida kriminaalasjaga üldse püütakse välja selgitada ja mis on kriminaalmenetluse eesmärk selliste ütluste pinnalt. Hageja täiendab hagi ja palub kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,15% päevas alates 11.08.2018 jääkmaksumuselt 11421,33 eurot kuni selle täieliku tasumiseni. Riigilõiv sellelt nõudelt tasutud. Eelnevatel asjaoludel ja õiguslikel alustel esitab hageja käesolevas asjas ka alternatiivse nõude: Juhul, kui kohus leiab, et kostjat ei saa otseselt samastada lepingu poolega ja temalt ei saa võlgnevusi seepärast solidaarselt välja mõista kui käendajalt, siis: Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis summas 16979,75 eurot ; Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 8565,99 eurot; Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,15% päevas alates 11.08.2018 jääkmaksumuselt 11421,33 eurot kuni selle täieliku tasumiseni. 5. Kohus 06.01.2020 määrusega peatas antud tsiviilasja menetluse kuni kriminaalasja 18267000971 menetluse lõpuni (tl.162-163). Pärnu Maakohus kohtuotsusega 1-211845/15.03.2021 tunnistas süüdi T.M.L.`i, KarS § 209 lg.2 p.1 ja § 349 järgi ning KarS § 63 lg.1 kohaldades mõistis KarS § 209 lg.2 p.1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg.1 ja § 64 lg.1 alusel loeti vangistus 1 aasta kaetuks Harju Maakohtu 15.02.2017 otsusega mõistetud karistusega 5 aasta vangistusega ning mõisteti kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg.3 ja § 73 lg.1,2,3 jäeti veel kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Rahuldati kannatanu tsiviilhagi ja mõisteti

§ 1043

alusel T.M.L.`ilt L.L.`e kasuks välja 32 798.92 eurot (26 545.74 + ajas kasvav viivis 6253.18 eurot. Kohtuotsus kriminaalasjas on jõustunud (tl. 172- 173).

1. Kohus määrusega 16.11.2021 uuendas antud asjas menetluse, andis tähtaja täienduste , tõendite ja taotluste esitamiseks, vastamise tähtaja ja eelmenetluse lõpptähtaja ning määras kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Lk 7 / 17 2-18-12026
2. Hageja täpsustas hagiavalduse nõudeid. Hageja väitel sõltumata sellest, et on olemas kriminaalkohtu kohtuotsus, mille kohaselt on kostja ID kaarti kasutamises süüdi tunnistatud T.M.L., ei tee see antud tsiviilasja arutamisel kohtus olematuks järgmisi olulisi tuvastatud fakte: 1) kostja ise andis oma ID kaarti ja koodid T.M.L.ile tehingute tegemiseks; 2) kostja ise andis T.M.L.ile ka oma isikliku pangakonto väljavõtte (kostja antud menetluses väitnud, et ta andis T.M.L.ile ka oma isiklikule pangakontole sisenemiseks pangaparooli. Seega andis kostja ise oma konto väljavõtte üle), mis oli vajalik vaid kostjale isikliku kohustuse võtmiseks ja sellest pidi kostja aru saama. Eelneva tõttu ei ole kostja tänane väide, et ta ei olnud nõus käenduslepingute sõlmimisega, tsiviilõiguslikult usutav. Vastasel korral ei oleks kostja oma isiklikku pangakonto väljavõtet T.M.L.ile andnud, sest selleks poleks olnud mitte mingit vajadust. Alternatiivse nõude lepinguvälise kahju puhuks esitas hageja kostja vastu 14.01.
3. Sellest hetkest alates sai kostja teada hageja alternatiivsest nõudest ja kuna kahju on hüvitamata, siis teeb hageja viivise osas ümberarvestuse ja ei arvesta viivist mitte esmasest hagi esitamisest, vaid alternatiivse nõude esitamise päevast. Hageja nõustub, et lepinguvälises kahju hüvitamise nõudes kohaldub

§ 113

lg 1 koostoimes

§-ga 94. Kuna arvestataval perioodil on

§ 94

järgne intrssimäär 0, siis saab hageja nõuda viivist

§ 113lg 1 järgi 8% aastas, mis on arvestuslikult 0,022% päevas.

Kuigi alternatiivse nõude kahjusumma koosneb tagastamata liisingu jäägist summas 11421,33 eurot, tasumata liisingumakstest summas 2707,70 eurot ja liisinguobjekti tagastamise ja müügiga seotud kuludest, arvestab hageja viivist vaid tagastamata jäänud liisingu jäägilt e. summalt 11421,33 eurot. Viivis käesoleva täpsustuse esitamise seisuga (s.o 29.11.2021) on 2640,84 eurot (s.o 11421,33 x 0,022% x 1051 päeva) (14.01.2019 – 29.11.2021). Kahju

§ 128

lg 2 alusel on otsene varaline kahju, mis on antud asjas müüjale tasutud müügihind (selle tasumata jääk ja põhiosa tagasimaksete võlg ja kindlustus) + vara tagastamise ja müügiga seotud otsene varaline kahju) ning saamata jäänud tulu (intress). Eelnevatest komponentidest hageja kahju nõue ka koosneb. Juhul, kui kohus leiab, et hagi nõue kostja vastu ei ole põhjendatud käenduslepingust lähtuvalt, siis delikti alusel vastutab kostja igal juhul, sest hagejale põhjustatud kahju on otseselt põhjustatud kostja enda käitumisest. On oluline rõhutada, et sellisest käitumisest pidi kostja ise hoiduma. Elimineerimise meetodit kasutades saab väita, et juhul, kui kostja ei oleks oma ID kaarti koos koodidega T.M.L.ile edasi andnud ja sellega ise seaduses sätestatud dokumendi ja koodide edasi andmise keeldu rikkunud, siis ei oleks hagejale saanud ka kahju tekkida. Tähtsust omab ka asjaolu, et kriminaalmenetluses on T.M.L.ilt kostja kasuks välja mõistetud kogu kahju, millega on juba jaatatud hageja tsiviilõiguslikku nõudeõigust kostja vastu, sest vastasel korral poleks tsiviilhagi (antud liisingulepingutest tulenevalt) kriminaalmenetluses rahuldatud (selleks poleks olnud vajadust) kuna kostja poleks olnud sellisel juhul kannatanu, kellele oleks kahju tekitatud. Jättes antud asjas tsiviilõiguslikult aga hagi üldse rahuldamata, tekib olukord, millises kostja on alusetult rikastunud nõudega T.M.L.i vastu, mitte omades ise mitte mingit kohust hageja eest. Kostja kasuks on saanud võimalikuks tsiviilhagi rahuldamine kriminaalmenetluses vaid seetõttu, et kostja on seda tsiviilhagi esitamisega kriminaalmenetluses ise soovinud, ehk ise tunnistanud, et tal on endal tsiviilõiguslik kohustus hageja eest, mis tekitab kostjale kahju ja kohus, rahuldades kriminaalasjas hagi kostja kasuks, on jaatanud olukorda, millises kostja kasuks välja mõistetud kahju ulatuses on hagejal nõue kostja vastu. VMBS OÜ täitemenetlusest ei ole hagejale olnud mitte ühtegi laekumist. Kui kohus leiab, et kostja siiski vastutab käenduslepingu alusel, siis: 1.Mõista kostjalt hageja kasuks välja varade soetamisega seotud kahju hüvitis summas 11421,33 eurot (s.o jääkmaksumus); 2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja liisingumaksete võlgnevused kokku summas 2707,70 eurot (1770,87 maksmata arved + 936,83 kindlustuse jääk); 3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid 1000,00 eurot (500+500); 4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 8565,99 eurot; 4.1.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,15% päevas alates 11.08.2018 jääkmaksumuselt 11421,33 eurot kuni selle täieliku tasumiseni; 5.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja vara tagastamise ja müügiga seotud kahju hüvitis kokku 2850,72 eurot (tagastamine, transport, hindamine, müügiks ettevalmistamine, müük); Mõista kostjalt hageja kasuks välja kantud menetluskulu summas Lk 8 / 17 2-18-12026 1000,00 eurot, mis on tasutud riigilõiv koos

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras sätestatud viivistega.

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostja ei vastuta käenduslepingu alusel, siis mõista kostjalt hageja kasuks välja lepinguväline kahjuhüvitis järgnevalt:

1. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 16979,75 eurot;
2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 2640,84 eurot ;
3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,022% päevas alates 30.11.2021 jääkmaksumuselt 11421,33 eurot kuni selle täieliku tasumiseni.
4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kantud menetluskulu summas 1000,00 eurot, mis on tasutud riigilõiv koos

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras sätestatud viivistega.

8. Kostja vastuses jääb jätkuvalt oma seisukoha juurde, et antud kohtuasjas arutusel olevad käenduslepingud on sõlmitud kelmusega ja selle tõttu õigustühised. Kohtuotsusega on tõendatud, et Kostja pole käenduslepingut ise sõlminud, polnud selle sõlmimisest teadlik ja pole seda ka heaks kiitnud. Selle lepingu sõlmimine on toimunud läbi kelmuse. ( Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-21-1845). Lisaks sisaldab nimetatud kohtuotsus viiteid, et isik T.M.L. on ka varasemalt analoogsetes tehingutes kohtu poolt süüdi mõistetud. Samas on Kostja L.L.e varasem maksukäitumine olnud vastutustundlik ja näidanud, et ta hindab oma krediidivõimekust adekvaatselt. 14.12.2018 menetlusdokumendis selgitab Kostja, millistel asjaoludel ja missuguse tehingu sõlmimiseks ta oma nõusoleku ja dokumendid andis. Nende dokumentide alusel sõlmitud liisinguleping Swedbank´iga (kliendihaldur T.E.) on lõpetatud ja maksed korrektselt tasutud. Selle lepingu alusel liisitud auto vastutavaks kasutajaks on ka ARK-i dokumentides L.L., mis omakorda kaudselt kinnitab, et antud tehingust oli Kostja huvitatud ja andis seetõttu oma nõusoleku. Ka suusõnaline kokkulepe on kokkulepe ja see ei laiene automaatselt kõikidele võimalikele tehingutele. Seega on Hageja väide nagu oleks Kostja olnud usalduse alusel dokumentide loovutamisega automaatselt nõus kõikide võimalike tehingutega, meelevaldne, pole kuidagi tõendatud ja ei vasta tegelikkusele. Kostja andis oma dokumendid ja nõusoleku enda eemaldamiseks juhatuse liikme staatusest. Tulenevalt seadusest on laenuandjal kohtustus kontrollida laenuvõtja krediidivõimekust. Käenduslepingu sõlmimiseks ei kontakteerunud laenuandja mingilgi moel Kostjaga. Tuvastamata jäid asjaolud, et Kostja oli olnud OÜ VMBS juhatuse liige piisava usaldusväärsuse tekitamiseks lühikest aega ( 2-3 kuud ), 2015 ja 2016 tuludeklaratsiooni andmetel oli tema ainus sissetulek arutusel oleval perioodil vanemahüvitis( suurusjärk 375 EUR kuus ) ja puudus kinnisvara või muu varaline tagatis ( liisingus olev auto oli Swedbank´ i omand). Juhatuse staatuse liikmelisuse võib igal hetkel katkestada, see ei saa olla käenduslepingu sõlmimisel ainus lisagarantii. ( Lisana on kohtule esitatud 2015 ja 2016 aastate Kostja tuludeklaratsiooni failid). Eelkirjeldatust tulenevalt ei ole Kostja nõus Hageja hinnanguga, et talle tekitatud kahju tuleneb Kostja käitumisest, kuna pangal on kohustus ja oluliselt paremad võimalused eraisiku ( k.a. T.M.L.´i ) tausta, krediidivõimekuse ja maksekäitumise kontrollimiseks. Kui kohus leiab, et käendusleping ei ole õigustühine, siis Kostja seisukoht on, et viivis määraga 0.15% so aastas 54,75 % on ülemäära suur . Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Riigikohtu seisukohalt tuleks eelduslikult hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära so 24 %. Kriminaalmenetluse käigus Kostja kasuks

§ 1043

alusel T.M.L.ilt kannatanu L.L.e kasuks 32 798,92 € (26545,74 € + ajas kasvav viivis 6253,18 €) välja mõistmise tingis asjaolu, et Kostja ei olnud teadlik, millise järelduseni käimasolev kohtumenetlus jõuab.

§ 164lg 1 võimaldab nõude loovutamist käsutustehingu alusel Ts

ÜS § 6 lg

1. Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 18 ütleb, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe. Nõude loovutamise kokkuleppe sõlmimiseks Citadele Factoring OÜ-ga on kostja nõus. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Lk 9 / 17 2-18-12026 9.Kohus tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et hagi L.L.`e vastu tulenevalt käenduslepingutest ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja alternatiivne kahjunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt s.o. seadusjärgses määras.
4. Hageja nõue tulenevalt sõlmitud käenduslepingutest.

§ 361

järgi liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

1. Hageja Citadele Factoring OÜ (end. ärinimi Citadele Leasing &factoring OÜ ) ja VMBS OÜ vahel on 18.06.2016 sõlmitud liisinguleping xxxxxxxxxxx , mille kohaselt hageja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme Mazda CX- 5 omandamist läbi kapitalirendilepingu. Liisinguobjekti maksumus 22 500 eurot, esimene sissemakse 4500 eurot, intressimäär 6 kuu EURIBOR + 4% , liisinguperioodi lõpptähtpäev 15.03.2021, lepingutasu 180 eurot, viivisemäär 0,15% päevas (tl.11-16). Liisinguese anti liisinguvõtja valdusse ja kasutusse 18.03.2016 (tl.17-19). 11.1 Liisingulepingu üldtingimuste p.1.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja liisinguobjekti kasutamise eest tasuma liisinguandjale liisingumakseid ja teisi lepingus sätestatud makseid ja täitma muid liisinguvõtjale lepinguga pandud kohustusi. Lepingu üldtingimuste p.1.3 järgi liisinguobjekt jääb liisinguandja omandisse kuni kõigi lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täieliku täiemiseni. Liisinguvõtjale väljastati ka maksegraafik maksete tasumise kohta (tl.20). 11.2 Liisingulepingu p. 19.1 kohaselt liisinguobjekti suhtes sõlmitakse liiklusja kaskokindlustusleping . Lepingu p.19.3 järgi kindlustuslepingu sõlmib liisinguvõtja, kes tasub ka kindlustusmaksed. Liisingulepingu üldtingimuste p.4.3 alusel juhul kui kindlustusmakse tasub liisinguandja, lisatakse kindlustusmaksed maksegraafikusse ja liisinguvõtja tasub liisinguandjale viimase vahendite kasutamise eest lepingus sätestatud intressi. Hageja on tasunud liisinguobjekti kindlustamise eest IIZI Kindlustusmaakler AS kindlustusarved kogusummas 1453.33 eurot (tl.21-22). 11.3 Hageja sõlmis/kostja poolt leping digitaalselt allkirjastatud 19.03.2016/ kostja L.L.`ega käenduslepingu , millega viimane tagas liisinguandja ja VMBS OÜ vahel 18.03.2016 sõlmitud liisingulepingust xxxxxxxxxxx tulenevaid kohustusi. Käendaja vastutuse maksimummäär 23 400 eurot (tl.23- 25). OÜ VMBS , reg.kood 11511873 juhatuse liige oli perioodil 27.01.201612.08.2016 kostja L.L. ( tl. 108- 109).
2. Hageja Citadele Factoring OÜ ja VMBS OÜ vahel on 28.04.2016 sõlmitud liisinguleping nr.xxxxxxxxxxx, mille kohaselt hageja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme Mitsubishi L 200 Intense Plus omandamist läbi kapitalirendilepingu. Liisinguobjekti maksumus 17 900 eurot, esimene sissemakse 4475 eurot, intressimäär 6 kuu EURIBOR + 6,5 %; liisinguperioodi lõpptähtpäev 15.04.2021, lepingutasu 180 eurot, viivisemäär 0,15% päevas ( tl. 26-31). Liisinguese anti liisinguvõtja valdusse ja kasutusse 28.04.2016 (tl.32-34). 12.1 Liisingulepingu üldtingimuste p.1.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja liisinguobjekti kasutamise eest tasuma liisinguandjale liisingumakseid ja teisi lepingus sätestatud makseid ja täitma muid liisinguvõtjale lepinguga pandud kohustusi. Lepingu üldtingimuste p.1.3 järgi liisinguobjekt jääb liisinguandja omandisse kuni kõigi lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täieliku täiemiseni. Liisinguvõtjale väljastati ka maksegraafik maksete tasumise kohta (tl.35). 12.2 Liisingulepingu p. 19.1 kohaselt liisinguobjekti suhtes sõlmitakse liiklusja kaskokindlustusleping. Lepingu p.19.3 järgi kindlustuslepingu sõlmib liisinguvõtja, kes tasub ka kindlustusmaksed. Liisingulepingu üldtingimuste p.4.3 alusel juhul kui kindlustusmakse tasub liisinguandja, lisatakse kindlustusmaksed maksegraafikusse ja liisinguvõtja tasub liisinguandjale Lk 10 / 17 2-18-12026 viimase vahendite kasutamise eest lepingus sätestatud intressi. Hageja on tasunud liisinguobjekti kindlustamise eest IIZI Kindlustusmaakler AS kindlustusarved kogusummas 709.73 eurot (tl.36). 12.3 Hageja sõlmis /kostja poolt leping digitaalselt allkirjastatud 28.04.2016/ kostja L.L.`ega käenduslepingu , millega viimane tagas liisinguandja ja VMBS OÜ vahel 28.04.2016 sõlmitud liisingulepingust xxxxxxxxxxx tulenevaid kohustusi. Käendaja vastutuse maksimummäär 17 452.50 eurot (tl.37-39). OÜ VMBS , reg.kood 11511873 juhatuse liige oli perioodil 27.01.2016- 12.08.2016 kostja L.L. ( tl. 108- 109).
3. 01.03.2017 saatis hageja OÜ-le VMBS ja L.L.`ele mõlema liisingulepingu võlgnevuste kohta teated , lepingu xxxxxxxxxxx järgne võlgnevus 765.99 eurot ja lepingu 8643- 16JKP järgne võlgnevus 665.89 eurot ja palus selle tasuda hiljemalt 17.03.2017 ning mittetasumisel hoiatus , et on õigus lepingud erakorraliselt üles öelda. Lepingutega seotud vara palutud viia hiljemalt 13.03.2017 kuni võla tasumiseni hoiule Autolink OÜ platsile. Samuti palutud võlgnevuste tasumise läbirääkimiste osas ühendust võtta hagejaga ja hageja kontaktandmed (tl.40- 42). Võlgnevust liisinguvõtja ega käendaja poolt ei tasutud ja 21.03.2017 esitas hageja OÜ-le VMBS ja L.L.`ele mõlema liisingulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ja luges lepingud erakorraliselt ülesöelduks 21.03.
4. Lepingu xxxxxxxxxxx võlgnevus 17 218.44 eurot ja lepingu 8643- 16JKP võlgnevus 11 240.70 eurot tasuda hiljemalt 31.03.
5. Kuna on rikutud liisingulepingute hoiule andmise kohustust esitatud kooskõlas lepingu p.7.4 leppetrahvi nõue summas 500 eurot mõlema lepingu kohta ja tehtud liisinguobjektide otsimine ja tagastamine ülesandeks inkassofirmale. Kohustatud liisinguobjektid üle andma inkassofirmale v. teatada nende asukoht , et inkassofirma saaks organiseerida selle tagastamise (tl. 43- 45). OÜ VMBS ja L.L. ei ole kohtumenetluses liisingulepingute ülesütlemist vaidlustanud ja seega tuleb lugeda tõendatuks, et mõlemad liisingulepingud on üles öeldud 21.03.2017.a. 14.

§ 367

lg.1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud , mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisingulepingu xxxxxxxxxxx ülesütlemise aja seisuga on arvete alusel tasumata liisingumaksete võlgnevus 1124.95 eurot , liisingu jääkmaksumus 14 660.63 eurot ja tasumata kindlustusmaksete võlgnevus 876.13 eurot s.o. kokku 16 661.71 eurot. Liisingulepingu xxxxxxxxxxx ülesütlemise aja seisuga on arvete alusel tasumata liisingumaksete võlgnevus 645.92 eurot, liisingu jääkmaksumus 11240.70, tasumata kindlustusmaksete võlgnevus 60,70 eurot s.o. kokku 11 947.32 eurot. OÜ VMBS ja L.L. ei ole tasumata liisingumaksete võlgnevust, liisingu jääkmaksumust ja tasumata kindlustusmaksete suurust vaidlustanud. 15.

§ 367

lg.3 järgi kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel. 15.1 Mazda CX- 5 AWD teostati hindamine akt 170502-1 ja sõiduki väärtus 10 000 eurot koos käibemaksuga ( tl.70). Hiljem VIN koodi ajaloo päringu järgi selgus, et sõiduk avariiline (tl.74). Sõiduk viidi kontrolli Inchcape Motors Estonia OÜ-sse , kus tuvastati, et sõiduk avariiline ja vajalik oleks teha remont kogumaksumuses 14 838 eurot ( tl. 75). Sõidukil teostati uus hindamine ja hindamisakti kohaselt sõiduki väärtus 5000 eurot ( tl.83). Sõiduk pandi oksjonile ja müüdi hinnaga 6480 eurot (tl.88-89, 91-93). Seega saab lugeda sõiduki väärtuseks tagastamise hetkel 6480 eurot. Xxxxxxxxxxx Double Cab teostati hindamine akt 170512-1 ja akti järgi sõiduki väärtus 7000 eurot (tl.71). Sõiduk pandi müüki kallimalt ja müüdi hinnaga 8000 eurot Lk 11 / 17 2-18-12026 (tl.85- 86). Seega saab lugeda sõiduki väärtuseks tagastamise hetkel 8000 eurot. Sõidukite väärtust tagastamise hetkel ei ole OÜ VMBS ja L.L. vaidlustanud. 15.2 Hageja nõuab kostjalt liisingulepingu xxxxxxxxxxx (Mazda CX-5) järgi tasumata liisingumaksete võlgnevust 1124.94 eurot+ tasumata kindlustusmaksed 876.13 eurot = 2001.07 eurot. Samuti sõiduki liisingu jääkmaksumust 14 660.63 – sõiduki väärtus tagastamise hetkel 6480 = 8180.63 eurot. Hageja nõuab kostjalt liisingulepingu 8643-161JKP (Xxxxxxxxxxx) järgi tasumata liisingumaksete võlgnevust 645.92 eurot+ tasumata kindlustusmaksed 60,70 = 706.62 eurot. Samuti sõiduki liisingu jääkmaksumust 11 240.70 – sõiduki väärtus tagastamise hetkel 8000 = 3240.70 eurot. 16.

§ 158

kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Mõlema liisingulepingu üldtingimuste p. 7.4 kohaselt liisinguobjekti hoiule andmise kohustuse rikkumise v. lepingu ülesütlemise korral liisinguobjekti tähtpäevaks tagastamise kohustuse rikkumise korral kohustub liisinguvõtja tasuma leppetrahvi 500 eurot. Hageja teatas mõlema liisingulepingu erakorralise ülesütlemise avalduses, et nõuab leppetrahvi 500 eurot, kuna rikutud on liisinguobjektide hoiule andmise kohustust (kohustusest teavitatud hoiatustes lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks 01.03.2017). Hageja nõuab mõlema lepingu järgi leppetrahvi 500 eurot. Leppetrahvi puhul on tegemist rahalise kohustusega, mis tuleneb lepingupoole poolt lepingu rikkumisest. 17.

§ 367

lg.4 järgi liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 17.1 Hageja pöördus liisinguobjektide valduse taastamise ülesande täitmiseks inkassofirma Credit Expert OÜ poole (tl.47). Inkassofirma töö tulemusel tagastati mõlemad liisinguobjektid 28.03.2017 (tl.48, 53). Xxxxxxxxxxx Itense Plus üleandmis- vastuvõtuaktis märkus „ VMBS OÜ juhatuse liikme M.V. käest saadud 27.03.2017 elektronkiri, et sõiduk asub Seljametsa Tallides ja kontaktisikuks M.L.. 28.03.2017 sõitsid Credit Expert OÜ esindajad Seljametsa Tallid OÜ-sse, Pärnumaal, Paikusel. M.L. näitas vara tegelikku asukohta Pärnu- Tori maanteel Paikuse asula piiril asuva remonditöökoja aia taga. Sõiduk rüüstatud. Puuduvad kõik 4 ratast nii veljed kui rehvid, sõiduk seisab telliskivide ja pakkude peal. Sõidukil puuduvad akud ja sõiduki tagaosa avariiline. Vasak tagatuli katki, kasti tagaluugi siseküljel puuduvad katted, sõiduki uksed lahti, süütevõti ja tehniline pass autos. Remonditöökojas olevad inimesed ei teadnud sellest sõidukist ega puuduvatest osadest midagi. Kohale kutsutud puksiir. M.L. keeldus allkirja andmast põhjendades, et ei ole V. asjadega seotud“ (tl.48). Sõidukist tehtud ka fotod ( tl.49-53). Mazda CX - 5 üleandmise – vastuvõtuaktis märkus „mootori tuli põleb“, üleandmise koht Pärnus, Xxxxxxxxxx tn. 1 maja ees , üleandja R.P. ( tl.54). Autost tehtud fotod (tl. 55-59). Sõiduki Mazda tagastamisel jäi sõiduk poolel teel seisma ja edasi transporditi sõiduk puksiiriga (tl.60-64). Sõiduki üleandmise asjaolusid ei ole OÜ VMBS ja L.L. vaidlustanud. 17.2 Credit Expert OÜ esitas hagejale liisingulepingu nr.xxxxxxxxxxx järgse vara tagastamise eest arve 04458/ 29.03.2017 summas 399.67 eurot (ilma käibemaksuta) , mis koosneb tagastusteenusest 200 eurot ja Kiire Tehnoabi OÜ treileri eest 199.67 eurot ( tl.65). Credit Expert OÜ esitas hagejale liisingulepingu xxxxxxxxxxx järgse vara tagastamise eest arve 04457/29.03.2017 summas 272.12 eurot (ilma käibemaksuta) , mis koosneb tagastamisteenus 200 eurot, Circle K bensiin 20,45 eurot, Falck Autoabi 51.67 eurot ( tl.66). Vara tagastamiskulusid ei ole OÜ VMBS ja L.L. vaidlustanud. 17.3 Kuna sõidukil Mazda CX – 5 põles armatuuril mootorituli ja probleem oli käiguvahetusega siis selleks , et määrata sõiduki turuväärtus tehti diagnostika OÜ-s Eurostauto, mille eest esitati arve 1705005/ 02.05.2017 summas 129.17 eurot (ilma käibemaksuta) (tl.67). Kuna sõidukil Lk 12 / 17 2-18-12026 Mitsubishi L 200 puudusid aku ja rattad siis nende ostmise eest tasus hageja OÜ-le Autolink arve 1705007/02.05.2017 alusel 955.76 eurot s.h. terasveljed 4 tk. 325.80 eurot, aku koos vahetusega 233.32 eurot, Bridgestone Dueler 4 tk 271.64 eurot ja rehvitööd 125 eurot (tl.69). Sõiduki Mazda CX-5 taustauuringu ja remondivajaduse tuvastamise eest esitas Inchcape Motors Estonia OÜ arve 31700291/08.06.2017 summas 363.33 eurot (ilma käibemaksuta) (tl.76-78). Sõiduki esindusse viimise (transport treileriga) eest esitas OÜ Autolink hagejale arve 1710033/17.10.2017 summas 83.33 eurot (ilma käibemaksuta) (tl.79). Sõiduki Mazda CX-5 uue hindamise eest esitas Autolink OÜ arve 1712055/22.12.2017 summas 60 eurot (tl.84). Eelpooltoodud kulusid ei ole OÜ VMBS ja L.L. vaidlustanud. 17.4 Peale sõiduki Xxxxxxxxxxx müüki esitas Autolink OÜ arve 1706013/09.06.2017 müügi vahendustasu eest summas 266.67 eurot (tl.87). Peale sõiduki Mazda CX-5 müüki esitas Autolink OÜ hagejale arve 1801032/16.01.2018 müügiteenuse eest enampakkumise teel ja oksjoni vahendustasu eest summas 320.67 eurot (tl.90). Sõidukite müügikulusid ei ole OÜ VMBS ja L.L. vaidlustanud. 17.5 Liisingulepingu xxxxxxxxxxx (sõiduk Mazda CX-5)

§ 367

lg.4 nimetatud lisakulud on kokku 272.12+ 129.17+363.33+ 83.33+ 60+ 320.67 = 1228.62 eurot, mille hüvitamist hageja nõuab. Liisingulepingu xxxxxxxxxxx (sõiduk Xxxxxxxxxxx)

§ 367

lg.4 nimetatud lisakulud on kokku 399.67 + 955.76+ 266.67 = 1622.10 eurot, mille hüvitamist hageja nõuab. 18 Liisingulepingu xxxxxxxxxxx üldtingimuste p. 7.1 järgi kui liisinguvõtja viivitab lepingus sätestatud mistahes makse tasumisega , on liisinguandjal õigus saada ja liisinguvõtja kohustub maksma liisinguandjale viivist lepingu põhitingimustes sätestatud suuruses tasumata makselt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuni võlgnetava makse täieliku tasumiseni. Liisingulepingu põhitingimuste p.17 järgi on viivisemäär 1,5% aastas. Hageja nõuab viivist liisingulepingu 8516- 16JKP p.17 järgi sõiduki jääkmaksumuselt 8180.63 eurot alates sõiduki Mazda CX-5 tagastamisest 29.03.2017 – hagi esitamiseni 10.08.2018 s.o. 500 päeva eest kokku summas 6135.47 eurot ja edasist viivist. Liisingulepingu xxxxxxxxxxx üldtingimuste p. 7.1 järgi kui liisinguvõtja viivitab lepingus sätestatud mistahes makse tasumisega , on liisinguandjal õigus saada ja liisinguvõtja kohustub maksma liisinguandjale viivist lepingu põhitingimustes sätestatud suuruses tasumata makselt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuni võlgnetava makse täieliku tasumiseni. Liisingulepingu põhitingimuste p.17 järgi on viivisemäär 1,5% aastas. Hageja nõuab viivist liisingulepingu 8643- 16JKP p.17 järgi sõiduki jääkmaksumuselt 3240.70 eurot alates sõiduki Xxxxxxxxxxx tagastamisest 29.03.2017 – hagi esitamiseni 10.08.2018 s.o. 500 päeva eest kokku summas 2430.52 eurot ja edasist viivist. 19. Liisinguvõtja OÜ VMBS hagile vastuväiteid ei esitanud ja kohus tagaselja osaotsusega 2-1812026/ 07.12.2018 rahuldas hagi täies ulatuses (tl.125- 126). Hageja on esitanud hagi kostja L.L.`e vastu tulenevalt poolte vahel 19.03.2016 sõlmitud käenduslepingust, millega kostja käendas liisinguandja ja VMBS OÜ vahel 18.03.2016 sõlmitud liisingulepingust xxxxxxxxxxx tulenevaid kohustusi ja 28.04.2016 sõlmitud käenduslepingust , millega kostja käendas liisinguandja ja VMBS OÜ vahel 28.04.2016 sõlmitud liisingulepingust xxxxxxxxxxx tulenevaid kohustusi (tl.23-25, 37- 39).

§ 142

lg.1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja eest vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.

§ 145

lg.1 järgi kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lk 13 / 17 2-18-12026 20. Kostja L.L. vaidleb hagile vastu, kuna tema ei ole vaidlusaluseid käenduslepinguid allkirjastanud ega andnud nõusolekut nende allkirjastamiseks. Tema ID kaarti ja koode on kuritarvitanud M.V., kes oli tema sõbranna elukaaslane ja laste isa. 20.1 Pärnu Maakohus kohtuotsusega 1-21-1845/15.03.2021 tunnistas süüdi T.M.L.`i (endise nimega M.V.) KarS § 209 lg.2 p.1 ja § 349 järgi ning KarS § 63 lg.1 kohaldades mõistis KarS § 209 lg.2 p.1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg.1 ja § 64 lg.1 alusel loeti vangistus 1 aasta kaetuks Harju Maakohtu 15.02.2017 otsusega mõistetud karistusega 5 aasta vangistusega ning mõisteti kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg.3 ja § 73 lg.1,2,3 jäeti veel kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Rahuldati kannatanu tsiviilhagi ja mõisteti

§ 1043

alusel T.M.L.`ilt L.L.`e kasuks välja 32 798.92 eurot (26 545.74 + ajas kasvav viivis 6253.18 eurot. Kohtuotsus kriminaalasjas on jõustunud (tl. 180-182). Kohtuotsuse kohaselt T.M.L.´i (endise nimega M.V.´t) süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnevad selles, et tema: 1) Isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse teo, Pärnu maakonnas, eeluurimisega täpselt tuvastamata kohtades, kuid 19.03.2016 Pärnu linnas Xxxxxxxxxxx, sõlmis oma tuttavalt L.L.elt eelnevalt enda valdusesse saanud isikutunnistuse ja pin-koodide abil ning naise usaldust ära kasutades, naise teadmata ja loata ning naisele ebaõiget ettekujutust luues, et kasutab dokumenti eelnevalt kokkulepitud toimingute tegemiseks (ettevõttesse registreerimiseks ja sealt mahavõtmiseks) Citadele Leasing & Factoring OÜ-ga (18.03.2016 lepingu koostamine, 19.03.2016 lepingu allkirjastamine) naise nimele registreeritud mobiil-id (olles eelnevalt selle naise teadmata Elisa Eesti AS-ist naise dokumente kasutades tellinud) kasutades ettevõtte VMBS OÜ nimele (mille juhatuse liikmeks oli ta varasemalt L.L.e teadmisel naise registreerinud), kuid eraisiku L.L.e käendusega (sätestab käendajale solidaarvastutuse) sõiduauto Mazda CX-5 (VIN: XXXXXXXXXXX) liisingulepingu nr xxxxxxxxxxx. T.M.L. (tollase nimega M.V.) kasutas sõidukit enda tarbeks, olles vaba liisinguandja ees kohustustest, mis on seotud liisinguobjektiga, kuid jättis liisinguettevõttele korrapärased liisingumaksed tasumata, mistõttu ütles Citadele Leasing & Factoring OÜ liisingulepingu erakorraliselt üles 21.03.

1. Liisinguobjekti tagastamisega, võlgnevustega, transpordiga ja parandustöödega seonduvad kulud summas 18045.80 eurot esitas Citadelele Leasing & Factoring OÜ väljamõistmiseks kohtumenetluses L.L.´elt tsiviilasjas nr 2-18-
2. 2) isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse teo, ajavahemikul 23.03.2016-28.04.2016, Pärnu maakonnas, eeluurimisega täpselt tuvastamata kohtades, sõlmis oma tuttavalt L.L.elt eelnevalt enda valdusesse saanud isikutunnistuse ja pinkoodide abil ning naise usaldust ära kasutades, naise teadmata ja loata ning naisele ebaõiget ettekujutust luues, et kasutab dokumenti eelnevalt kokkulepitud toimingute tegemiseks (ettevõttesse registreerimiseks ja sealt mahavõtmiseks) Citadele Leasing & Factoring OÜ-ga (28.04.2016 lepingu koostamine ja allkirjastamine) ettevõtte VMBS OÜ nimele (mille juhatuse liikmeks oli ta varasemalt L.L.e teadmisel naise registreerinud), kuid eraisiku L.L.e käendusega (sätestab käendajale solidaarvastutuse) sõiduauto Xxxxxxxxxxx (VIN: XXXXXXXXXXX) liisingulepingu nr xxxxxxxxxxx. T.M.L. (tollase nimega M.V.) kasutas sõidukit enda tarbeks, olles vaba liisinguandja ees kohustustest, mis on seotud liisinguobjektiga, kuid jättis liisinguettevõttele korrapärased liisingumaksed tasumata, mistõttu ütles Citadele Leasing & Factoring OÜ liisingulepingu erakorraliselt üles 21.03.
3. Liisinguobjekti tagastamisega, võlgnevustega, transpordiga ja parandustöödega seonduvad kulud summas 8499.94 esitas Citadelele Leasing & Factoring OÜ väljamõistmiseks kohtumenetluses L.L.´elt tsiviilasjas nr 218-
4. 20.2 TsÜS § 67 lg.2 3 lause järgi mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe v. enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Käenduslepingute digitaalselt sõlmimise ajal 19.03.2016 ja 28.04.2016 kehtinud Digitaalallkirja seadus (lühendatult DAS kehtis kuni 25.10.2016) § 3 lg 1 kohaselt on digitaalallkirjal samad õiguslikud tagajärjed Lk 14 / 17 2-18-12026 nagu omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud ning on tõendatud allkirja vastavus DAS § 2 lg 3 nõuetele. DAS § 3 lg.3 kohaselt digitaalallkirja andmine ei too kaasa käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tagajärgi, kui on tõendatud, et isiklikku võtit on kasutatud allkirja andmiseks ilma vastava sertifikaadi omaniku nõusolekuta. Käesoleval ajal kehtiv E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse (EUTS) sätestab digitaalallkirjale sisult samad põhimõtted, kuna EUTS § 24 lg 1 kohaselt digitaalallkirja loetakse e-allkirjaks, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punktis 12 sätestatud kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele. Eelpoolnimetatud kriminaalasja 1-21-1845/ 15.03.2021kohtuotsusega on tõendatud, et kostja L.L. ei allkirjastanud/ei sõlminud hagejaga vaidlusaluseid käenduslepinguid. Nimetatud käenduslepingud sõlmis T.M.L. (endise nimega M.V.) oma tuttavalt L.L.`elt eelnevalt enda valdusse saanud isikutunnistuse ja ID kaardi PIN-koodide abil ning naise usaldust ära kasutades, naise teadmata ja loata ning L.L.`ele ebaõiget ettekujutust luues, et kasutab dokumenti eelnevalt kokkulepitud toimingute tegemiseks s.o. ettevõttesse registreerimiseks ja sealt maha võtmiseks. Antud asjaoludel ei saa ka lugeda , et T.M.L. tegutses käenduslepingute sõlmimisel kostja volitusel. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et kostja L.L. ei ole käenduslepingute pooleks ja hageja esmane nõue tema vastu tulenevalt käenduslepingutest tuleb jätta rahuldamata.
5. Hageja alternatiivne lepinguvälise kahju hüvitamise nõue.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama , kui ta on kahju tekitamises süüdi v. vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg.1 p.7 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis , kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. 22. Käenduslepingute sõlmimise ajal kehtinud DAS § 3 lg 5 sätestas, et selle paragrahvi lg-s 3 sätestatud juhtudel peab sertifikaadi omanik hüvitama kahju, mis tekkis teisele isikule, kes ekslikult pidas allkirja antuks sertifikaadi omaniku poolt, kui isikliku võtme kasutamine ilma sertifikaadi omaniku nõusolekuta oli toimunud sertifikaadi omaniku tahtluse või raske ettevaatamatuse tõttu. DAS-is sätestatud digitaalallkirja andmise õiguslikest tagajärgedest ja ning DAS § 3 lg.-s 5 sätestatud vastutusest tulenevalt on digitaalallkirja andmist võimaldava andmekandja kasutajal kohustus hoida andmekandjat (ID kaart) ning selle kasutamist võimaldavat teavet ( PIN koode) viisil, mis välistaks , et digitaalallkirja saaks omavoliliselt kasutada kolmandad isikud. Antud juhul on kostja L.L. ise vastuses hagile märkinud, et M.V. pakkus võimalust võtta auto liisingusse läbi OÜ VMBS- i, juhul kui ta hakkab juhatuse liikmeks. Ta usaldas M.V.t, kuna too oli tema sõbranna elukaaslane ja laste isa ning ta andis talle oma ID kaardi ja paroolid. M.V. pidi äriregistris tegema vastavad toimingud. Hiljem veel küsis ID kaardi ja koode väidetavalt kasko maksmiseks. Hiljem sai ta teada, et teda on pandud käendajaks kahele liisingulepingule (tl. 129). Seega L.L. andis ise vabatahtlikult oma ID kaardi ja PIN koodi kolmanda isiku kätte kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludel ja kohus leiab, et L.L. on ka ise seadusest tulenevat kohustust rikkunud ja vastavalt käenduslepingute sõlmimise ajal kehtinud DAS § 3 lg.5 toimus isikliku võtme kasutamine ilma sertifikaadi omaniku nõusolekuta sertifikaadi omaniku enda tahtluse tõttu v. vähemalt raske hooletuse tõttu.

§ 104lg.2 kohaselt süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Vastavalt kohtupraktikale RKL 3-2-123-15 p.15 „Raske ettevaatamatuse nägi süü vormina ette tsiviilkoodeks. Raske ettevaatamatusena tuleb mõista käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist oma kohustuste täitmisel. Maakohus on õigesti märkinud, et

§ 104

lg.4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning seega on raske ettevaatamatus ja raske hooletus sisult kattuvad.“ Kohus leiab, et kostja L.L. vastutab hagejale tekitatud kahju eest ja on kahju tekitamises süüdi. ID kaardi ja PIN koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja , millel on samasugune õiguslik tähendus kui omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Selline on ka kohtupraktika – RKL 2-16Lk 15 / 17 2-18-12026 124450 p.23. Kostja L.L. kolmandale isikule ID kaarti ja PIN koode andes pidi möönma, et isik , kellele ID kaart ja PIN kood üle anti võib seda kasutada allkirja andmiseks tehingu puhul , milleks volitust ei olnud antud. 23

§ 127

lg.1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud , kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128lg.1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline ja mittevaraline.

Kohus leiab, et hagejale on tekkinud varaline kahju ja kahjuks on

§ 367

lg.3 nimetatud tasumata liisingumaksed ja kindlustusmaksed 2001.07 + 706.62 eurot ja liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulud , mis ei ole kaetud tasutud liisingumaksetega ega sõiduki müügihinna arvelt 8180.63 + 3240.70 = 14 129.02 eurot (kohtuotsuse p. 14-15). Samuti on kahjuks

§ 367

lg.4 nimetatud hageja poolt tasutud lisakulud 1228.62 + 1622.10 = 2850.72 eurot (kohtuotsuse p.17). Seega on tõendatud hagejale tekkinud kahju kokku summas 16 979.74 eurot. Liisinguvõtja OÜ VMBS ei ole liisingulepingutest tulenevaid kohustusi täitnud vaatamata sellele, et kohus on osaotsusega hageja nõude rahuldanud. 24. Kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks oma ID kaarti ja PIN koode kolmandale isikule üle andnud, ei oleks kolmas isik saanud kostja nimel hagejaga käenduslepinguid sõlmida ning hagejale ei oleks kahju tekkinud. Kostja ei ole vastavalt

§ 1050lg.1 tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.

Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga. Kriminaalasja 1-21-1845/15.03.2021 otsusega rahuldati kannatanu tsiviilhagi ja mõisteti

§ 1043alusel T.M.L.`ilt L.L.`e kasuks välja kahju 32 798.92 eurot.

Tegemist on sisuliselt sama kahjuga mida hageja kostjalt nõuab. Arvestades kõike eeltoodut kohus leiab, et hageja kahjunõue 16 979.74 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. 25.

§ 113

lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 25.1 Hageja nõuab kahjuhüvitiselt 11 421.33 eurot viivist alates alternatiivse nõude kohtule esitamisest s.o. 14.01.1019 (algselt nõue alates 11.08.2018) (tl. 193). Kohus leiab, et hagejal on kahjuhüvitiselt õigus viivist nõuda seadusjärgses määras alates vastava nõude kohtusse esitamisest. Viivist ei ole õigus nõuda lepingujärgses määras, kuna poolte vahel leping puudub. Hageja 14.01.2019 taotles alternatiivses nõudes viivist lepingujärgses määras, aga nõude täpsustuses 29.11.2021 esitas taotluse mõista viivis välja seadusjärgses määras , kuid osaliselt viivise nõudest ei loobunud (tl.137, 193). Seega kuulub viivisenõue rahuldamisele osaliselt. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt , et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud , väljamõistmist mitte kindla summana , vaid täielikult v. osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt , et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hageja viivisenõue tasumata kahjuhüvitiselt põhjendatud otsuse tegemise seisuga 04.03.2022 summas 2866.28 eurot ( periood 14.01.2019 – 31.12.2019 , 8 % aastas , 0,021918 % päevas, 2,503305 eurot päevas x 352 päeva; periood 01.01.2020- 31.12.2020, 8% aastas, 0,021858 % päevas, 2,496466 eurot päevas, 366 päeva; periood 01.01.2021- 04.032022 , 8% aastas, 0,021918% päevas, 2,503305 eurot päevas, 428 päeva). Samuti on vastavalt TsMS § 367 põhjendatud edasine viivise nõue kuni kahjuhüvitise tasumiseni

§ 113lg.1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lk 16 / 17 2-18-12026 26. Hagihind. Ts

MS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi v. muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 124 lg.1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg.1 järgi hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõude järgi. Lg.2 järgi käesoleva seadustiku §-is 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg.1 järgi hagihinda arvestades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. 10.08.2018 hagis hageja nõuab hagis varade soetamisega kahjuhüvitist summas 11 421.33 + liisingumaksete võlgnevust 2707.70 + leppetrahvid 1000 eurot+ viivis 8565.99 + vara tagastamise ja müügiga seotud kahjuhüvitis 2850.72 = 26 545.74 eurot. 14.01.2019 esitas hageja täiendava viivise nõude 0,15% päevas alates 11.08.2018 vara jääkmaksumuselt 11 421.33 eurot kuni tasumiseni ning alternatiivse nõude kahjuhüvitis 16 979.75 eurot + viivis 8565.99 eurot + edasine viivis 0,15% päevas alates 11.08.2011 vara jääkmaksumuselt 11 421.33 eurot kuni tasumiseni. Alternatiivne nõue on väiksem. Seega on hagihind 26 545.74 eurot + 1 aasta viivis 11 421.33 eurolt 0,15% päevas kokku summas 6253.18 = 32 798.92 eurot. 27. TsMS § 163 lg.1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades , kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Hageja esmane nõue tulenevalt käenduslepingutest jääb rahuldamata ja rahuldamisele kuulub alternatiivne kahjunõue 16 979.75 eurot , viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 2866.28 eurot ja edasine viivis. Seega tuleb menetluskulud 39.5% jätta hageja kanda ja 60,5 % kostja kanda (hagihind 32 798.92 eurot, rahuldamisele 19 846.02 eurot s.o. 60,5%). Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1000 eurot, mis on vajalik ja vältimatu kulu, millest 60,5 % s.o. 605 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg.4 peab hageja tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni viivist

§ 113lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots kohtunik Lk 17 / 17