← Eesti

2-22-85/36

Obsah (15)§ 313§ 407§ 162§ 218§ 175§ 174§ 177§ 190§ 178§ 444§ 415§ 416§ 150§ 169§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse aeg ja koht 17.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-85 Tsiviilasi N P hagi S K vastu võla nõudes T

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. N P esitas 05.01.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse S K vastu. Hageja eeltoodud nõuded tulenevad
  2. märtsil 2018 hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata. Hagiavalduse kohaselt hageja andis kostjale 10 000 eurot laenu. Laenuks antud rahasumma 10 000 eurot oli hageja poolt üle antud kostjale lepingu sõlmimise päeval sularahas, mida kostja lepingu teisel leheküljel oma allkirjaga kinnitas. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt
  3. märtsil
  4. Kostja ei ole tagastanud laenuks võetud summat.
  5. 17.03.2022 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ja vabastas N P hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 1400 euro tasumisest.
  6. Maakohus võttis hagi 25.03.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest. Kohus saatis hagi materjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale tähitud kirjaga kättetoimetamiseks Tallinna Vanglas, aadressile Linnaaru tee, 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 313 lg 1 kohaselt tõendab dokumendi kättetoimetamist dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata 2 kohtule tagastada. Väljastusteate kohaselt toimetati menetlusdokumendid kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 02.04.2022. Väljastusteade vastab ministri kehtestatud vormile ja kättetoimetamine on usaldusväärselt dokumenteeritud (

§ 313lg 3 ja 4).

Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (20 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 22.04.2022. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud. 5.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja avaldas soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. 6. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 972 eurot (käibemaksuga), st hageja õigusabikulu 810 eurot (6 tunni eest tunnihinnaga 135 eurot (lisandub käibemaks)). Hagejat esindas menetluses

§ 218lg 1 p 2 nõuetele vastav isik.

7.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. 8. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 600 eurot ulatuses. Hageja esindaja osutatud õigusabi tunnitasu määr oli 135 eurot tunnis, lisandub käibemaks. Hagejat esindas kohtumenetluses lepinguline esindaja. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks juristist esindaja tasu kuni 110 eurot. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 13.11.2013 määrus nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja õigusabi tunnitasu määr ei ole kooskõlas keskmise sarnase õigusteenuse eest makstava tasuga ning arvestades hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse sisu, peab kohus tunnitasumäära 100 eurot juristide tavapärase töötasu suurusega kooskõlas olevaks. Kohus peab põhjendatuks tunnitasumäära 100 eurot. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 600 eurot (6 tundi x 100 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, ta ei saa õigusabikuludelt tasutud käibemaksu maha arvestada ning taotleb õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuga. Seetõttu lisandub kostjale hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludele käibemaks (

§ 174lg 10).

Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 720 eurot (õigusabikulud käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

  1. Hageja on märkinud 25.03.2022 menetluskulude nimekirjas, et kohus andis hagejale
  2. märtsil 2022.a tehtud määrusega menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks summas 3 1400,00 eurot, millise summa hüvitamist hageja soovib kostjalt. Kohus selgitab, et nimetatud summa ei kuulu hüvitamisele hagejale.
  3. Harju Maakohus andis hagejale 17.03.2022 menetlusabi ja vabastas hageja hagi esitamisel riigilõivu 1400 eurot tasumisest.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Arvestades hagi rahuldamist, tuleb

§ 190lg 3 alusel kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 1400 eurot.

11. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

). Kohtu selgitused − Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

). − Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

4 (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.