) § 108 lg 1 koosmõjus
Kostjate vastus Kostja A I vastas kohtule, et ei vaidlusta laenu võtmist. Menetluskulud tuleks kostja hinnangu jagada poolte vahel, sest kohustust ei saanud täita seoses pandeemiaga. Täiendavas vastuses on kostja A I nõus kompromissiga, kuid palub viiviseid vähendada
Kostja H I kohtule eraldi ei vastanud, teda aga esindab kaaskostja (t lk 97). Kohtu põhjendused 2 Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule. Kohus arutas 08.06.2022 eelistungil pooltega kompromissi sõlmimise võimalikkust. Pooled pidasid kompromissi võimalikuks. Kohus andis pooltele kompromissi sõlmimiseks tähtaja 20.06.
) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kuna laenusaaja ei ole kohustust täitnud, laenu tagatiseks olnud kinnisvara ei ole õnnestunud laenu katteks realiseerida, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist solidaarselt kostjatelt. Kohus leiab, hageja nõue on tõendatud. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlg 13 977,83 eurot.
lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p-s 5.4 on pooled kokku leppinud viivise määras 0,07% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. Kostjad paluvad viivist vähendada
Kohus leiab, et kostjate taotlus ei ole põhjendatud. Poolte lepinguline kokkulepe on lepingupooltele siduv. Seda ei saa muuta pelgalt kostjate sooviavalduse korral. Kohus saaks viivist vähendada juhul, kui see oleks vastuolus seadusega, näiteks ülemääraselt suur. Nii see antud juhul ei ole. Seetõttu kehtib poolte lepingus kokkulepitud viivisemäär. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja viivised perioodil 21.09.2019-11.10.2021 summas 5 727,87 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist ja viivised vastavalt Võlaõgusseaduse § 113 lg 1 alusel arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni summas 2 783,85 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja saab TsMS § 367 kohast viivist nõuda mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest. Kohus sõnastab selle nõude ümber ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest 12.10.2021
Seega rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 13 977,83 eurot, intressi 159,31 eurot, leppetrahvi 2397,78 eurot ja viivised 5727,87 eurot, kokku 22 262,79 eurot. Alates 12.10.2021 mõistab kohus välja viivise põhivõlalt
Käenduslepingutes oli käendajate vastutuse maksimaalseks summaks märgitud 19 500 eurot. Kohus selgitab, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-12 ja 3-2-1-8-13). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab põhihagi menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 4 TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub rahaliselt kindlaks määrata õigusabikulud summas 1237,50 eurot (lisandub käibemaks). Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihinnaks on 180 eurot. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja esindajal on aega kulunud 8,15 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus hageja esindaja poolt teostatud töötunde põhjendatuks. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise kulud on TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-187550, p 15). Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 1237,50 eurot (lisandub käibemaks). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja menetluskulude viivise. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Hageja taotleb jõustunud kohtuotsuses tema nimi initsiaalide või tähemärgiga asendamist ning tema isikukoodi, sünniaja, registrikoodi ja aadressi mitte avalikustamist. Hageja ei ole ei faktiliselt ega õiguslikult oma taotlust põhistanud. Seetõttu jääb see taotlus hageja andmete mitteavaldamiseks rahuldamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.