Kriminaalasi nr 1-13-11229 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 15.06.2017) Kriminaalasja number 1-13-11229 T

§ 121

järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust;

§ 200lg 2 p 4 järgi ja 1

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg, alates D.I kinnipidamisest, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluva karistuse alguseks loeti 23.08.

1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 23.08.
2. 16.05.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid D.I ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ning 17.05.2017 materjalid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava D.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuid toetab D.I-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. D.I avaldas, et kaks kuud tagasi oli tal vabanemise korral elukoht vanemate juures Eestis, kuid praegu enam ei ole. Kinnipeetava sõnul on suhted vanematega väga halvad, sest vanemad ei toeta tema uut suhet. Pärast vabanemist peatub D.I tuttavate juures ja läheb seejärel Itaaliasse elukaaslase juurde. D.I selgitas, milliseid kuritegusid on toime pannud ning millised järeldused on praeguseks teinud. Selle karistuse ajal on ta teadvustanud ja aru saanud, et kuriteod olid nooruse ja rumaluse tõttu toime pandud. Kinnipeetav plaanib kõik võlgnevused tasuda aasta jooksul. Eestis tal töökohta ei oleks, kuid töökoht on autojuhina Itaalias. Prokurör leidis, et D.I osas on olemas formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Prokurör on arvamusel, et tegelikult on D.I elukoht ka Eestis, aga küsimus on selles, kas D.I tahab seda vastu võtta või ei. Prokurör toetas kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist eelkõige seetõttu, et viimased kuriteod, mis D.I toime pani on rasked, I astme kuriteod, D.I on kõrgohtlik ja ühiskond on tema käitumise tõttu ohustatud. D.I tuleks määrata kohustused: mitte omada ja tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida töökoht vähemalt kahe nädala jooksul või pöörduda tööbüroosse, kui töökohta ei leia. Kindast oleks oluline, et D.I ei suhtleks kriminaalkorras karistatud isikutega ja isikutega, kes tarvitavad narkootikume ja alkoholi. Prokuröri arvates tuleks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada üheks aastaks. KOHTU SEISUKOHT Tartu Vangla on kohtule edastanud materjalid D.I ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtu hinnangul tuleb need jätta läbi vaatamata.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on D.I temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud.

§ 76

lg 3 kohaselt ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. D.I saab talle mõistetud karistus, 4 aastat vangistust, kantud 23.08.2017. Kohtule materjalide esitamise ajal oli D.I karistust kanda rohkem kui kaks kuud, kuid käesoleva määruse võimaliku jõustumise tähtajaks jääks D.I-le mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud, mis tähendab, et tema vabastamine ei oleks võimalik. Tartu Vangla on kohtule edastanud materjalid ka D.I karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies 2

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. D.I on Harju Maakohtu 13.01.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-11229 süüdi tunnistatud

§ 121

järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust ning

§ 200lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust.

D.I kannab üle 2 aasta pikkust liitkaristust kuritegude eest, mille koosseisuliseks tunnuseks on vägivald. Sellega on kohtu hinnangul D.I suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. D.I on kriminaalkorras karistatud seitse korda (kolm karistust on kustunud). Varem on D.I karistatud väljapressimise, sh vägivallaga ähvardades, varguste, kuriteo tulemusel saadud vara hoidmise, kehaliste väärkohtlemiste, ähvardamise, raske tervisekahjustuse tekitamise ja röövimise eest. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise ja röövimise eest. Vabaduses oli D.I probleeme nii alkoholi kui narkootikumidega. Vanglakaristust kannab D.I neljandat korda, mis näitab, et D.I valikuid ja käitumist ei ole olnud varasemalt võimalik mõjutada mõistetud karistustega, milleks on olnud korduvalt ka reaalne vangistus. Karistuse kandmise ajal on D.I osalenud taasühiskonnastavates tegevustes: õppinud riigikeelt A2, B1 ja B2 tasemel, läbinud programmid „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“ ning töötanud vangla majandustöödel. Distsiplinaarkaristusi D.I ei ole, kuid varasema agressiivse käitumise tõttu kaaskinnipeetavate suhtes, on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Väidetavalt on D.I käesoleva karistuse kandmise ajal hinnanud oma senist elukäiku ning soovib oma edaspidist elukorraldust muuta. Arvestades kinnipeetava selgitusi kohtuistungil ning suhtumist toimepandusse, on kohtul põhjust selles kahelda. Kohus ei ole veendunud, et D.I on soov ja oskused oma käitumist muuta. Kohus leiab, et kuigi D.I puhul esinevad asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei ole see põhjendatud, tuginedes eelkõige süüdimõistetu vabanemisjärgsetele elutingimustele ja tagajärgedele, mida võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine D.I-le kaasa tuua. D.I ei ole enda sõnul Eestis elukohta ning ta soovib minna Itaaliasse elukaaslase juurde. Varasemalt olid vanemad nõus kinnipeetavale elukohta pakkuma, kuid praeguseks on suhted halvenenud ning kinnipeetav ei pea vanemate juurde elama asumist võimalikuks. Ka kriminaalasja materjalidest nähtub, et D.I suhted vanematega on probleemsed, muuhulgas on isik isa vastu kuriteo toime pannud. Seega uute kuritegude toimepanemise vältimiseks ei ole mõistlik kohustada isikut vanemate juures elama. Muud elukohta D.I Eestis ei ole. Kohtu hinnangul võib välisriiki elama ja tööle asumine D.I käitumist positiivselt mõjutada, samuti aitab see hoiduda varasematest negatiivset mõju avaldanud tuttavatest ning tagab sissetuleku, mille arvelt rahalisi nõudeid tasuda. Kohtuistungil avaldas D.I , et tasub võlgnevused. Eelnevast tulenevalt ei oleks samuti otstarbekas kohustada D.I pärast karistuse ärakandmist jääma Eestisse, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine eeldaks. 3