lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: U.K , ik: XXX, elukoht: xxxx RESOLUTSIOON 1. Jätta U.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M. P. 25.11.2020 otsusele nr 2302,20,018254 U.K karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M. P. 25.11.2020 otsus nr 2302,20,018254 U.K karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata ja tühistamata. 3.
lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 2-kuulise tähtaja möödumisel. 1 4.
lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6-kuulise tähtaja möödumisel. 5.
lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5-kuulise tähtaja möödumisel. 6. Vastavalt
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.
lg 3, § 33 lg 2, § 169 lg 7, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 nõudeid ja kohustusi ning pani toime
lg 1,
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 28.08.2019.a. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. poolt oli koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,20,018254, millega määrati mulle lähtudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 3 karistuseks Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks; Liiklusseaduse § 226 lg 1 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ning Liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Antud otsust väärteoasjas mina ei vaidlusta väärteo toimepanemise asjaolude osas, kuna tunnistan oma süüd ja siiralt kahetsen toimepandut. Oma selgitused juhtunud kohta olen andnud politseis ning need on väärteoasjas olemas. Vaidlustan antud otsust üksnes määratud karistuse osas ja nimelt. 2 Antud juhul ma ei ole nõus, mulle määrati karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Liiklusseaduse § 223 lg 1, § 226 lg 1 ning § 236 lg 1 näevad karistusena ette rahatrahvi, aresti või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Mina oman juhtimisõigust alates 1974 aastast. Minu juhistaaži jooksul ma ei ole kunagi toime pannud mitte mingisuguseid õigusrikkumisi, seal hulgas liiklusalaseid. Samuti ei ole kunagi sattunud liiklusõnnetustesse. Mina ja minu abikaasa oleme pensionärid. Arvestades meie vanust on meil kaupluste ja arstide külastamine jalgsi või ühistranspordiga küllaltki raskendatud. Kui minult võetakse ära juhtimisõigus 6 kuuks, siis see eeldab seda, et ma pean uuesti sooritama eksamid, et juhtimisõigust taastada. Kuigi ma olen pensionär ning arvestades, et ma ei ole varem kunagi karistatud, siis palun austatud kohut kaaluda võimalust määrata mulle toimepandu eest karistuseks rahatrahvi miinimummäras ning ajatada selle tasumine maksimaalselt võimalikuks tähtajaks. Juhul kui kohus ei nõustu määrama mulle rahatrahvi, siis väga palun vähendada mulle määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Palun kohut: Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. poolt 25.11.2020.a tehtud otsus väärteoasjas nr. 2302,20,018254 mulle määratud karistuse osas ja teha asjas uus otsus, millega määrata mulle karistuseks rahatrahv, mille tasumine ajatada maksimaalselt võimalikuks tähtajaks või, kui kohus ei nõustu määrama mulle rahatrahvi, siis vähendada mulle määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et ainuke, mida tahab rõhutada, et abikaasa sõbranna murdis reieluu. Abikaasa on xxxx aastane ja nüüd kuuldes sellest, on tal tekkinud hirm, kardab väljas liikuda, ta kaal on xxxx kg. Seetõttu on tal tekkinud foobia, ta ei julge ilma temata väljas käia. Praegu kui on vaja arstide juurde näiteks minna, siis kasutavad taksot. Kogu oma elamise ajal Eestis alates 1959. aastast juhtus selline õnnetus. Võttis vastu ebamõistliku otsuse, sellepärast, et oli taoline juhtum 4 aastat tagasi, xxxx reguleeritud ristmikul sõideti sisse. Tütarlaps rääkis eesti keelt, mida ta ei valda, said teineteisest aru inglise keeles, sai aru, et see sõiduk kuulus tema vanematele. Tütarlaps nõustus, et ta on süüdi, vabandas ja vanemad ütlesid sellele tütarlapsele, et kui sa oled süüdi, siis ütle sellele kodanikule telefoni number ja kindlustusselts. Helistas politseisse kust vastati, et kui olete kokkuleppele jõudnud süü osas, siis helistage kindlustusse, kes lahendab ja kõik. See vahejuhtum lõppes sellega, et läksid lahku, pöördus kindlustusseltsi poole. Nüüd, alateadvuses, kui juhtus see liiklusõnnetus, tegemist oli kriimustusega, mõtles, et tekib ummik, sest paremat kätt on bensiinijaam, edasi elamukvartal ja siis vasakul kauplus. Mõtles, et nüüd sulgeb tee kinni, mõtles, et kuna elab läheduses, sõidab oma elukohta ja sealt juba helistab politseisse, 100 meetrit oli vaja sõita. Tegemist oli ebamõistliku otsusega, oli vaja kohale jääda. On ise joonistatud skeem, kust nähtub, et sulges tee. Tegemist oli xxxx tänavaga, kui paremale sõita, siis on bensiinijaam, kui edasi liikuda, siis elamukvartal ja siis vasakul on Maxima kauplus, sõidukid liiguvad mõlemas suunas. Tagasipöörde sooritamiseks mootor suri välja, tuli autost välja, helistas sõbrale, et see pukseeriks, kuid sõber oli suvilas, ütles, et ta ei saa tulla. Istus autosse ja mootor käivitus, tasakesi sõitis, teine mõte, mis peast läbi käis, oli, et äkki jälle mootor sureb välja, siis on vaja juba teisaldusauto tellida. Sellepärast võttis riski, siis vabandab. Jõudmata veel helistada, loomulikult oli veel väike stress, võttis ühe pitsi alkoholi. Kui otsis numbrit, kuhu helistada, kellega ühendust võtta, siis helistati uksekella, saabus politsei. Edasi, mis aset leidis on juba kirjas. Mõtles, et viiakse sündmuskohale, aga viidi hoopis kontrollile palju on väljahingatavas õhus. Politseiametnikele, kui korterisse sisenesid, ütles, et võite isegi kontrollida, et on äsja võtnud köögis alkoholi aga viidi ära, kontrolliti ja lasti minema. Jõi umbes pool klaasi, kas 1003 150g viina, mitte rohkem, et maha rahuneda. Seal on Xxxx restoran ja staadion, sillast üle sõites 50m ja paremat kätt on kohe tema maja. Maxima parklas või tanklas ei lubata ööpäevaringselt seal seista, see on keelatud. Peatuda kartis, et mootor sureb välja, siis tuleb teisaldusauto kohale tellida, auto on vana. Sõitis vastu vasakpoolse esirattaga ja siis pisut on muljutud vasakpoolne esitiib, teist autot vaatama ei läinud. Alkoholi tarvitas stressi tõttu, autoregistrikeskuse telefon oli suletud, mõtles, et on vaja jõuda selgusele, kas politseisse helistada või veel kuhugi. Liiklusseadus ütleb, et kui auto on tehniliselt rikkis, siis üldse ei tohi sõita, liiklusõnnetuse puhul seaduse järgi peab jääma sündmuskohale kuhugi liikumata. Tahtiski politseid teavitada. Tegi seda koduselt telefonilt, kindlusselts kutsus välja, esitasid samasuguseid küsimusi, olid vastaspoolega erinevad kindlustusseltsid ja nad tegid selgeks, et tegemist oli P.iga, tema sõiduk xxxx, kõik läheb hästi, maksavad niipalju, kui ta kahju sai. Üritas Rahumäe teel oleva uurija käest uurida P.i telefoni numbrit aga uurija ütles, et andmete edastamine ei ole lubatud. Alkoholi tarvitamine pärast liiklusõnnetust ei ole lubatud. Et kindlaks teha kas õnnetuse ajal on kaine või purjus, siis praegu on teadus nii arenenud, võib näiteks kindlaks teha, et eile jõi, et tegemist on jääknähtudega. Lisaks abikaasale olid tunnistajad, kes nägid, et sõitis autoga kaine peaga, käis kassile liiva ostmas, mis on raske, siis juhtus see liiklusõnnetus, kriimustas sõidukit. Oli autos üksinda, teises autos oli roolis noormees ja autos veel naisterahvas. Enda sõiduki vigastusi vaatas siis kui koju jõudis, teise sõiduki vigastusi näidati Rahumäel inspektori poolt fotodelt. Sai aru küll, et teisele autole otsa sõitis, ainuke, et tundus, et tegemist oli kerge puutega. Oli selline juhtum, et bensiinijaamas kriimustati peeglit, aga seekord see puude oli intensiivsem, vasaku rattaga kergelt puudutas. Otsustas enda sõiduki maha müüa, tegemist oli vana sõidukiga, müüs kas 200-300 euro eest, sest lõppesid kindlustus ja tehnoülevaatus. Hetkel veel uut ostnud ei ole, hakkab raha koguma, kui on vaja, sõbrad aitavad, kui vaja abikaasat sõidutada. Kui jumala abiga load jäävad alles, saab sõidukit rentida, kui on vaja abikaasat sõidutada kuhugi. Sissetulekuks on pension 515 eurot, elab koos pensionärist abikaasaga. Elavad koos abikaasaga tagasihoidlikult, saavad kahte pensioni, abikaasal on väiksem pension, abikaasa joonistab hästi, vahel on näitused, müüb pilte. Igakuiselt on väljaminekuks toidukulud põhiliselt, riideid on palju, kommunaalkulud on talvel suuremad, küte, toidukulu 300, 400 maksimum. Eneseõigustust pole. On süüdi, et lahkus. Paar asja sooviks lisada. Pöördus kohtusse, et karistust kergendatakse. On 50 aastat tõestanud oma sõidukogemust, esimest korda elus juhtus, kogu juhtimise aja jooksul ei olnud ühtegi kokkupõrget ja arvesse võttes pöördumist, et tunnistab süüd, siis kasvõi mingil määral võiks kergendada. Pool aastat on pikk aeg. Riigi jaoks oleks parem, isegi kui tegemist ei ole suure summaga, et tasuks rahatrahvi. Elus esimest korda selline asi juhtus. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et kaebaja ei ole mitte ainult süüdi lahkumises, vaid ta on rikkunud kolme liiklusseaduse punkti. Ta põhjustas liiklusõnnetuse, ta lahkus sündmuskohalt politseid õnnetusest teavitamata ja ta tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist. Need on tegelikult 3 äärmiselt ohtlikku rikkumist. Arvestades seda, et isik on oma süüd tunnistanud, on oma tegu kahetsenud, siis tuleb asuda arusaamisele, et isik on aru saanud oma tegude väärusest. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka seda, et milline on rikkumiste raskus, milline on isiku enda sissetulek. Pensionäril, kelle sissetulek on 500 eurot kuus, ei ole mitte mingisugust mõtet määrata rahatrahvi, mis iga nende toimepandud teo eest võiks maksimaalselt olla kuni 1200 eurot. Arvestades seda, et isik on olnud ohuks teistele liiklejatele, siis on seisukohal, et kõige mõistlikum ongi tema ajutine liiklusest kõrvaldamine. Seda enam, et tegelikult puudub isikul ka hetkel sõiduk, mida üldse juhtida ja kuna ta elab xxxx sellises kohas, kus on nii ühistransport kui ka taksod ja igasugused sõidujagamise platvormid väga hästi kättesaadavad, siis ei kahjusta juhtimisõiguse äravõtmine mitte mingil moel ka tema liikumisvõimet. Kõige mõistlikum karistus ongi sellises vanuses isiku karistamine juhtimisõiguse äravõtmisega ja, et ta peaks maanteeametis uuesti ka eksamid tegema, et näidata, et ta on ikkagi liiklusseaduse punktidega kursis. Kui enam ei ole, siis saab need selgeks teha. See on kasuks nii talle endale kui ka tagab teiste liiklejate turvalisuse. 4 Maakohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg-s 1, § 226 lg-s 1 ja
Puutuvalt menetlusalusele isikule
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.
lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
lg 3 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet ja
lg 2 sätestatud kohustust enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõiduki omanikule A. P.ile. Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi xxxx juurde suunduvat teed xxxx suunas. Sõidutee on kaetud asfaltkattega, mis on kuiv ja ilma kõrgemate lohkude ja aukudeta. Sõidutee on vaatlussuunas tasane. Ilm pilvine, sajab vihma. Suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Liiklus on kahesuunaline. Sõidutee laius 6,8 m. Pikendusmärgist, milline on tõmmatud xxxx külje pool oleva sõidutee seisvast ja milline risti vaadeldava teelõiguga, vaatlussuunas 2,7 m ja xxxx ette suunduva tee servast 2,3 m kaugusel asub liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto xxxx reg.märgiga xxxx tagumise parempoolse rattaga. Sama sõiduauto esimese parempoolse ratta kaugus eelnimetatud teeservast on 1,0 m. Eelnimetatud sõiduauto vasakpoole külje juures on teekattel plastdetail, mis võeti kaasa ning pakendati kile- ja paberkotti. 5 Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused sõidukil xxxx reg.märgiga xxxx. Fikseeritud vigastused eeldaks ilmselgelt sõiduki mõningast taastamisremonti. Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit xxxx reg. märgiga xxx. Menetlusaluse isiku U.K ütluste kohaselt toimus sõidukite vahel kerge puude. Liiklusõnnetuse toimumise üle vaidlust ei ole ning kaebuse esitaja on liiklusõnnetuse põhjustamist tunnistanud. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduk toimetati hiljem politsei poolt Rahumäe tee 6/1 Tallinn asuvasse politseiparklasse. Sõiduki xxxx reg.märgiga xxxx vaatlusega xxxx hoone juures tuvastati, et nimetatud sõidukil on kahjustatud esimene vasakpoolne nurk, esimene vasakpoolne poritiib, rattakoopa serv, küljepeegel, tühjenenud esimene vasakpoolne rehv, kahjustatud vasakpoolse esiratta velg. Kere igal küljel ja nurgal väiksemad kriimustused. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja U.K juhtis sõidukit xxxx reg. märgiga xxxx, millega sõitis otsa xxxx sõidukile reg.märgiga xxxx. Liiklusõnnetuse aktist (tl 1-3) nähtuvalt kuulus xxxx reg.märgiga xxxx A. P.ile. Väärteotoimikus leiduva liiklusõnnetuse akti (tl 1) ja fotode järgi on tuvastatav xxxx sõiduki kahjustada saanud vasakpoolne külg. Arvestades taolisi vigastusi saab asuda järeldusele, et vaidlusalune sõiduk sai kahjustusi. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud sõiduki xxx omanikule A. P.ile. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt U.K ei veendunud enne liikumise alustamist, et see on ohutu ega hoidnud ohutut külgvahet ning keeras otsa paremalt lähenenud ja vasakpööret sooritanud xxxx sõiduautole. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud
lg 2 ja § 33 lg 2 sätestatud kohustusi, s.t sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet ja enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
lg 2 ja § 33 lg 2 kohustusi, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h enne paigalt liikuma hakkamist ei veendu selle ohutuses ega selle järgselt hoia ohutut külgvahet, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Arvestades xxxx asuva kaupluse parkla suurust ja teeolusid ning piisavat valgustust leiab kohus, et kaebuse esitajal oli küllaldaselt ruumi parklas liikumiseks ja manöövri ohutuks sooritamiseks, mistõttu saab tulla järeldusele, et just kaebuse esitaja poolt liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Arvestades teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki asukohta liiklusõnnetuse toimumise järgselt saab asuda seisukohale, et teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht ei eiranud liiklusnõudeid ja liiklusnõuete eiramine on ette heidetav vaid kaebuse esitajale. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 6 Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 ja § 33 lg 2 kohustusi ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt ei teadnud menetlusalune isik, kes oli teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht ega ka seda, kellele ta kahju tekitas, kuigi sai aru, et ta liiklusõnnetuse põhjustas. Selle asemel, et sündmuskohale jääda, või parkida samasse parklasse, kus oli piisavalt ruumi, sõitis kaebuse esitaja sündmuskohalt minema, et kodust helistada autoregistrikeskusesse, kuigi liiklusseaduse nõuete kohaselt pidanuks jääma sündmuskohale ja teavitama politseid.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule A. P.ile.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Vastupidi, patrullpolitseinikud kontrollisid andmebaasi kaudu sõiduki omaniku võimalikku elukohta ning selgus, et auto omanik elab xxxx, kuhu politseinikud sõiduki omanikku otsima läksid. Maja juurest leiti ka pargitud xxxx, mille vasakpoolsel esitiival olid värsked kriimustused.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud, vaid kõige olulisem oli sündmuskohalt võimalikult kiiresti lahkumine, et teda kui liiklusõnnetuse põhjustajat ei tuvastataks. Ühe variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt. 7 Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist sõitis menetlusalune isik sõidukiga edasi ja lahkus sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik on väitnud enda õigustuseks, et kui ta oleks sinna seisma jäänud, siis oleks ta põhjustanud liiklustakistuse. Samas on sündmuskoha fotodelt näha, et vaidlusaluses kohas on suur kaupluse esine parkla, kust kaebuse esitaja just välja sõitis ja kus on piisavalt kohti, kuhu auto parkida ja kus ta äsja oli parkinud. Seega ei ole kaebuse esitaja põhjendus eluliselt usutav. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis kõrvaline isik. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 1 Lisaks eeltoodule on menetlusalust isikut süüdistatud ka
lg 7 nõude rikkumises ja
Menetlusalune isik on tunnistanud, et pärast õnnetust jõi ta kodus 100 kuni 150 ml viina närvide rahustamiseks ja asus siis helistama autoregistrikeskusesse.
sätestab juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral ning lõike 7 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Ülalpool on kohus asunud seisukohale, et väärteoasjas toimunud kohtuvälise ja kohtuliku menetlusega on üheselt tõendamist leidnud, et U.K oli
Väärteoasja materjalide kohaselt toimus liiklusõnnetus 27.10.2020 kell 18:25 ning pärast liiklusõnnetusest teate saamist asus politsei otsima liiklusõnnetuse põhjustanud isikut. Väärteotoimikus leiduva indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati U.K võimaliku alkoholitarvitamise tunnuste tuvastamiseks indikaatorvahendit xxxx korteris kell 18.46, s.o 20 minuti möödumisel liiklusõnnetuse toimumisest. Indikaatorvahendi näit oli 1,01 mg/ alkoholi väljahingatavas õhus. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati U.K seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARMD-0144 (taatlustunnistuse nr TTRC-20/00094), 27.10.2020 ajavahemikul 19:05 kuni 19:11, s.o ca poole tunni möödudes liiklusõnnetuse toimumisest. Tõendusliku alkomeetri lugemi kohaselt tuvastati U.K alkoholijoove 1,00 mg/l ja 0,99 mg/l ning laiendmääramatust arvestades loeti lõplikuks näiduks 0,90 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taoline näit viitab üheselt mitte ainult alkoholi tarvitamisele, vaid ka joobele. Arvestades seda, et U.K ütluste kohaselt alustas ta alkoholi tarvitamist pärast õnnetust ning seda, et pool tundi pärast liiklusõnnetust tuvastati tal alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,90 mg/l, siis leiab kohus, et tõendusliku alkomeetri näiduga on tuvastatud joove pärast liiklusõnnetuse toimumist ja U.K saab 8 süüdistada selles, et ta liiklusõnnetuses osalenud juhina tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust ja enne kui politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Seetõttu leiab kohus, et U.K käitumises on tuvastatud
lg 7 keelu rikkumine ja
Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et
Menetlusalune isik mootorsõiduki juhina teab, et kui ta liiklusõnnetuse põhjustab ja sellest politseile ei teata, vaid lahkub sündmuskohalt ja hakkab alkoholi tarvitama, rikub ta liiklusseaduses sätestatud kohustusi. Sellegipoolest lahkus ta sündmuskohalt ja hakkas alkoholi tarvitama. Seega ei takistanud liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusalust isikut tegelemast muude toimingutega, jättes juhil lasuvad kohustused teadlikult täitmata. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises esineb
lg 7 nõude rikkumine ja menetlusaluse isiku käitumine on kohtuvälisel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et U.K käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud
lg 1,
lg 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime
lg 3, § 33 lg 2, § 169 lg 7, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 sätestatud kohustus te rikkumised, siis on tegemist väärtegudega
lg 1,
lg 1 ja
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist M. P., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks . Seega menetlusalusele isikule karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud 9 teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks,
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates U.K süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
Seejuures ei olnud A. P.ile kuulunud sõidukile tekitatud kahjustused eriti suured. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja arvestanud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist. Kohus leiab, et KarS § 57 lg 1 sellist kergendavat asjaolu ette ei näe. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 sätetele ei ole süü tunnistamine kergendavaks asjaoluks, kuivõrd kergendava asjaoluna saab arvestada süü ülestunnistamisele ilmumist. See aga tähendaks, et menetlusalune isik oleks ise tulnud kohtuvälise menetleja juurde tunnistama süüd teo kohta, millest kohtuväline menetleja veel midagi ei teadnud või millise teo toimepanijat kohtuväline menetleja ei olnud veel tuvastanud. Käesoleval juhul peeti menetlusalune isik aga kinni politsei poolt pärast liiklusõnnetuse põhjustamist kui politsei teda kodusele aadressile otsima läks. Seega kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud.
lg 1 ja § 236 lg 1 mõttes on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena. Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurust on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud, mistõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmise süüga nii nagu on leidnud ka kohtuväline menetleja. Mis puudutab kaebuse esitaja süüd
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul, siis ei sõltu sellise teo puhul ei süü suurus ega ka süüteo kvalifikatsioon numbrilisest näidust, s.t sellest, kui suur oli alkoholisisaldus isiku organismis pärast liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumist, mistõttu võib asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga. 10 Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristused on proportsionaalsed menetlusaluse isiku süü suurusega ja kohus ei pea vajalikuks neid kergendamise suunas muuta. Siinkohal peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu ülalpool märgitud kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja vaatamata tuvastatud keskmisele süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele
lg 1 ettenähtud väärteo eest määranud karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra.
lg 1 ja § 226 lg 1 ettenähtud väärtegude eest on kohtuväline menetleja määranud karistused samuti alla keskmist määra, seejuures on
lg 1 ettenähtud väärteo eest määratud karistus vaid 1/3 ulatuses sanktsiooni ülemmäärast. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistused lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud karistused muutmata. Kuivõrd menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, leiab kohus, et ka kohtuvälise menetleja määratud karistuste määrad mõjutavad menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õiguskuulekalt. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgnev vastutus. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust kaupluses ja arsti juures käimiseks. Kohus leiab, et inimlikust aspektist on see arusaadav, kuid see põhjendus ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui kaebuse esitajale on seoses enda igapäeva tegevuste ja toimetuste jaoks juhtimisõigus vajalik, siis peab ta ka liikluses käituma viisil, mis tagab talle juhtimisõiguse ning ka selle säilimise. Lisaks sellele kaotaks põhikaristus oma eesmärgi, kui seda ei saaks kohaldata kõigi nende isikute suhtes, kes vajavad juhtimisõigust seoses poes ja arsti juures või muude tegevuste täitmisega. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Menetlusalune isik väitis vaid seda, et tema abikaasal on tekkinud väljas käimise hirm, kuivõrd tema sõbranna oli kukkudes murdnud reieluu. Kohus leiab, et taoline põhjendus ei saa olla karistuse liigi või määra muutmiseks. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt on ta oma avariilise auto võõrandanud ning tal puudub üldse sõiduk, mida juhtida. Menetlusalune isik oli enne liiklusõnnetuse põhjustamist teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus poodide külastamiseks ning arsti juures käimiseks vajalik. Menetlusaluse isiku jaoks ei saanud see tulla üllatusena ja ootamatult. Need asjaolud olid menetlusalusel isikul teada ka siis kui ta liiklusõnnetuse põhjustas, liiklusõnnetuse põhjustamisest politseile teatamata jättis kui ka siis kui ta sündmuskohalt lahkudes alkoholi tarvitama asus. Eelkirjeldatud käitumisaktide jada viitab sellele, et alkoholi tarvitamine oli menetlusalusele isikule olulisem kui liiklusõnnetusest ja kõrvalisele isikule tekitatud liikluskahjust politseile teatamine. Juhtimisõiguse saanud isikuna oli ta teadlik sellest, et sellistele süütegudele järgnevad nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast 11 sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on küllaldased juhtimisõiguse äravõtmise kui põhikaristuse kohaldamiseks iga menetlusalusele inkrimineeritud süüteo eest. Kaebuse esitaja on kaebuses ja ka kohtuistungil taotlenud tema karistamist rahatrahviga ja seda minimaalmääras. Kuulates aga kaebuse esitaja selgitusi tema sissetulekute suuruse ning väljaminekute suuruse kohta saab tulla järeldusele, et kogu menetlusaluse isiku saadav pension kulub tal äraelamiseks. Kuigi väidetavalt saab pensioni ka menetlusaluse isiku abikaasa, mis olevat menetlusaluse isiku pensionist väiksem, leiab kohus, et abikaasa pensioni ei saa kasutada menetlusaluse isiku rahatrahvide tasumiseks, kuivõrd karistust saaks kohaldada süüdioleva isiku sissetulekutele. Isegi juhul, kui kohaldataks menetlusalusele isikule rahatrahvi, siis ei oleks seda rahatrahvi võimalik erinevate väärtegude süü suurust arvestades kohaldada miinimummääras ning menetlusalust isikut tuleb karistada kolme erineva tahtlusega toime pandud väärteo eest. Määratav rahatrahv oleks kogumis niivõrd suur, et see ületaks nii menetlusaluse isiku kui ka tema abikaasa mitme kuu sissetuleku, mis välistaks menetlusaluse isiku ja tema abikaasa igapäevase toimetuleku. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahvi kohaldamine menetlusalusele isikule süüks arvatud süütegude toimepanemise eest on välistatud, kuivõrd see karistus ei oleks täidetav. Kohtu arvates ei kannaks selline karistusliik ka eripreventiivset eesmärki, kuivõrd menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegude iseloom, rohkus ja asjaolud viitavad üheselt sellele, et menetlusaluse isiku teadmistes on tõsised vajakajäämised liiklusseaduses sätestatud juhi kohustuste osas ning need teadmised vajavad värskendamist liiklusteooria eksami vormis, et tagada menetlusaluses isikus soov käituda liikluses juhina teiste liiklejate ohustamist vältival viisil. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.