KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-8206 Tsiviil

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 16. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on pärast vaidlustatava määruse tegemist maakohtule esitanud mitmeid kaebusi, kuid selgesisulise määruskaebuse on esitanud avaldaja riigi õigusabi korras määratud esindaja. Nimetatud määruskaebuses vaidlustatakse üksnes eestkostja ülesannete ringi muutmist. Avaldaja ise pole rahul määratud eestkostjaga, sest ta ei taha saada abi sotsiaalteenuste näol. Seega ei ole vaidlustatud eestkostetava eestkoste vajadust ega selle pikkust. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles maakohus määras eestkostjaks linnavalitsuse ning muutis rahakasutuse osas eestkostja ülesannete ringi. 17. Kolleegium märgib, et PKS § 203 lg 2 esimese ja teise lause järgi võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve.

§ 526

lg 2 p-de 3 ja 4 kohaselt märgitakse määruses eestkostja ülesanded ning kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta.

1. Kuigi avaldaja ise märgib omakäelises määruskaebuses, et talle määratud eestkostja ei sobi, siis sisuliselt vaidlustab avaldaja eestkostja ülesannete ringi muutmist. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et esinesid alused eestkostja vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks, sest avaldaja isa C ei olnud võimeline eestkostja ülesannete täitmisega jätkama. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud teisi isikuid, keda oleks saanud eestkostjaks määrata. Seega oli täidetud PKS § 205 lg-s 3 sätestatud alus linnavalitsuse eestkostjaks määramiseks.
2. Vaidlustatud määruses on maakohus määranud, et eestkostja ülesandeks on avaldaja esindamine kõigi varaliste tehingute sooritamisel ning avaldaja võib iseseisvalt kasutada oma töötasu. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning

§ 654lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

Kolleegiumi hinnangul nähtuvad maakohtu määrusest piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks on vajalik eestkostja ülesannete ringi rahakasutuse osas laiendada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on varasemalt määratud rahakasutuse küsimuses eestkostja ülesandeks eestkostetava esindamine kinnisasjadega seotud tehingutes. Vaidlustatud määruses on maakohus tuginenud eksperdiarvamusele, mille kohaselt peaks eestkostja ülesannete ring mh hõlmama kõiki juriidilisi ja suuremaid rahalisi tehinguid. Samuti on maakohus tuginenud Tallinna linna (Kesklinna Valitsuse kaudu) selgitusele, mille kohaselt teeb avaldaja impulssoste, mistõttu puuduvad tal rahalised vahendid eluasemekulude eest tasumiseks ning ta ei saa tasuda vajalike (hamba)raviteenuste eest. Määruskaebemenetluses esitatud Tallinna linna (Kesklinna Valitsuse kaudu) seisukohast nähtub, et avaldaja on võtnud erinevatel aegadel erinevates summades oma pangakontolt raha välja, kuid selle kasutamise otstarve pole teada. Kuigi avaldaja on saanud kasutada rahalisi vahendeid oma töötasu ulatuses, siis pole seda kasutatud toidu ega ravimite ostmiseks. Samuti on eestkosteasutus avaldaja määruskaebuses esitatud etteheiteid kontrollinud ning need ümber lükanud. Avaldaja ei soovi leida lahendusi, vaid tema peamiseks sooviks on ise oma rahalisi vahendeid kasutada. Samas on asjas tõendamist leidnud, et avaldaja ei ole võimeline eesmärgipäraselt ja iseseisvalt tulema toime pisitehingute sooritamisega kogu oma sissetuleku piires. Seega on maakohus lähtunud avaldaja huvidest, kui määras, et avaldaja saab kasutada iseseisvalt vaid oma igakuist töötasu. Eestkostja ülesannete ringi muutmine rahakasutuse osas on vajalik, et tagada avaldaja toimetulek ning ennetada tema varaliste huvide kahjustamist. 20.

§ 532

lg 1 ning

§ 696lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. 5

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus

§ 172

lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kolleegium leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud avaldaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 6