← Eesti

4-19-4802/26

Obsah (5)§ 2071§ 2101§ 90§ 146§ 147

4-19-4802 KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2019. a, Tallinn Väärteoasja number 4-19-4802 Kohtukoosseis eesistuja Andres Parmas, l

§ 2071

lg 1 kohaselt saata jõustunud kohtuotsus täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. 4.

§ 2101

lg 1 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. 5. Apellatsioon rahuldada. 1

(5)4-19-4802 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse
  2. augusti
  3. a väärteoprotokolli nr 2317,19,008451 kohaselt juhtis G.I
  4. augustil 2019 kell 18.33 Tallinnas A. H. Tammsaare tee 86 juures mootorsõidukit Saab 9-3 (reg nr XXXXXX), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Protokolli kohaselt rikkus G.I sellega LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  6. septembril 2019 edastas kohtuväline menetleja väärteoasja nr 2317,19,008451 arutamiseks Harju Maakohtule. Kohtuväline menetleja põhjendas kohtuliku arutamise vajalikkust sellega, et G.I-le varasemalt määratud karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ja ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, mistõttu tuleb G.I suhtes kohaldada karistusena aresti.
  8. oktoobril 2019 toimunud kohtuistungile ilmus üksnes kohtuvälise menetleja esindaja. Menetlusalune isik ei kinnitanud kohtukutse kättesaamist, ei teatanud, et asja võiks arutada tema osavõtuta ega ilmunud kohtuistungile. Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks
  9. oktoobri 2019 kell 10.
  12. oktoobri
  13. a kohtuistungile ilmus kohtuvälise menetleja esindaja. Kuigi menetlusalune isik oli kinnitanud kohtukutse kättesaamist, ta kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuväline menetleja pidas võimalikuks väärteoasja arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus proovis G.I telefoni teel kätte saada, kuid see ei õnnestunud. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, ta ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei teinud menetlusaluse isiku osavõttu kohtuistungist kohustuslikuks, arutas kohus väärteoasja

§ 90lg 1 korras menetlusaluse isikuta.

Kohtuväline menetleja taotles G.I-le aresti määramist LS § 201 lg 2 alusel kümme ööpäeva. Rahatrahvi ei pidanud kohtuväline menetleja karistusliigina põhjendatuks, kuna G.I pani samasuguse väärteo toime

  1. mail 2019, mille eest karistati teda rahatrahviga 500 eurot. Rahatrahv oli kohtuistungi toimumise ajaks tasumata ega suutnud mõjutada isikut edaspidi seadusekuulekalt käituma, sest G.I pani taas toime samasuguse õigusrikkumise.
  2. Harju Maakohus tegi
  3. oktoobril
  4. a resolutiivotsuse, millega tunnistas G.I LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõistis talle karistuseks seitse päeva aresti. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrati aresti kandmine ositi, s.o 2

(5)4-19-4802 vähemalt kahe päeva kaupa. Kohus märkis, et arest tuleb kanda Põhja Prefektuuri Kinnipidamiskeskuses hiljemalt kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
  1. Harju Maakohus registreeris
  2. oktoobril 2019 G.I kaebuse, mille kohaselt ei ole menetlusalune isik maakohtu ülalmärgitud otsusega nõus.
  3. Harju Maakohus koostas
  4. oktoobril 2019 motiveeritud kohtuotsuse. 7.
  5. Kohus leidis, et juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, väärteoprotokollis tooduga ja menetlusaluse isiku ülekuulamisel antud ütlustega on leidnud tõendamist, et G.I rikkus LS § 90 lg 1 p 3 sätestatud keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leidis, et subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Maakohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusidd. 7.
  6. Karistusregistri andmete kohaselt karistati G.I
  7. a maikuus LS § 201 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 500 eurot, mis on tasumata. Arutluse all oleva väärteo pani G.I toime
  8. augustil 2019 ehk mõned kuud pärast eelmist rikkumist. Kohtu hinnangul ei ole varasem karistus rahatrahvi näol soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik on jätkanud liiklusealaste süütegude toimepanemist. Kuna kergem karistusliik ei ole isikut õiguskuulekusele suunanud ja trahv on tasumata, siis leidis kohus, et G.I suhtes tuleb kohaldada raskemaliigilist karistust ehk aresti. 7.
  9. Kohus pidas menetlusaluse isiku süüd väärteo toimepanemisel keskmisest pisut väiksemasks, sest ta juhtis sõidukit töönädala lõpus pärast tipptunni möödumist. G.I ei avaldanud ülekuulamise protokollis teo toimepanemise osas kahetsust, vaid oli nördinud, et talle kui LS §-s 201 sätestatud väärteo eest karistatust omavale isikule ei anta teatud aja jooksul auto ja mootorratta juhtimisõigust. 7.
  10. Üldpreventsiooni arvestades leidis kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, suurendab teatud määral ka teiste liiklejate turvatunnet. Karistuse määra valikul lähtus kohus menetlusaluse isiku süü suurusest, LS §-s 201 sätestatud süüteo teistkordsusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Kohus leidis, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmisest määrast pisut väiksemas määras. Samuti arvestas kohus eripreventsiooni tõttu ka asjaoluga, et G.I ei ole varem reaalselt aresti kandnud, mistõttu võib temale mõista karistuseks aresti samuti väiksemas määras ja võimaldada tal kanda seda ositi. Kuivõrd menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, puudus kohtul tema nõusolek aresti asendamiseks üldkasuliku tööga ja seega ka võimalus määrata G.I-le muu karistus kui reaalne aresti kandmine. 7.
  11. Kohus pidas kahte kuud mõistlikuks perioodiks, mille kestel on G.I võimalik oma elu korraldada viisil, mis võimaldab tal karistuseks mõistetud seitse päeva aresti ära kanda. Kuna G.I võib KarS § 66 lg 1 alusel kanda aresti ositi kahe päeva kaupa, ei tohiks määratud 3
(5)4-19-4802 aresti ärakandmine olla probleemiks olukorras, kus menetlusalune isik käib karistuse kandmise kõrvalt tööl. Kohus selgitas, et kui isik ei ilmu hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest aresti kandmisele, siis kohaldatakse tema suhtes sundtoomist arestimajja karistuste kandmisele. 8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. novembri 2019. a määrusega esitatud kaebuse käiguta, kuivõrd kaebus ei vastanud

-s sätestatud nõuetele. Kaebuses ei olnud märgitud apellandi kontaktandmeid, vaidlustatava maakohtu otsuse kuupäeva, seda, millises osas otsust vaidlustatakse, taotluse sisu ja põhjendust, isikuid, kelle istungile kutsumist taotletakse ja tõendeid, mida kaebaja peab vajalikuks kontrollida. Samuti ei olnud apellatsioonis märgitud seda, kas apellant soovib kohtuistungist osa võtta või peab ta võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses ning kas ta soovib menetluses kaitsja osalemist, kui tal seda ei ole.

  1. Kaebaja kõrvaldas puudused tähtaegselt, esitades oma kontaktandmed ja märkides, et ta ei ole nõus Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega asjas nr 4-19-
  4. Ta on eelmise trahvi ära tasunud ega soovi seitset päeva aresti ära kanda. Menetlusalune isik soovis osaleda kohtuistungil ja märkis, et tal ei ole kaitsjat, kuid ei avaldanud seejuures soovi menetluses kaitsja osalemiseks.
  5. Ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a kohtuistungil palus G.I asendada arest üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik lubas, et uusi õigusrikkumisi ta enam toime ei pane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, menetlusaluse isiku apellatsiooni motiividega ning kuulanud menetlusaluse isiku kohtuistungil ära, leiab, et apellatsioonis märgitu väärib tähelepanu.
  9. Esmalt selgitab kohtukolleegium, et

§ 146lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires.

G.I vaidlustab ringkonnakohtule esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses ühes apellatsiooni täiendustega maakohtu otsust vaid mõistetud karistuse osas, märkides, et ta ei soovi aresti. Ringkonnakohtu kohtuistungil täpsustas G.I apellatsioonis märgitut ning taotles asendada talle karistuseks mõistetud arest üldkasuliku tööga. Ühtlasi andis G.I kohtule ka sellekohase nõusoleku.

  1. Kohus, kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (
  2. aprilli
  3. a RKKKo 3-1-1-87-08, p. 13). Üldkasulik töö lähtub põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab edaspidi hoiduda uute süütegude toimepanemisest. 4

(5)4-19-4802
  1. Karistusregistri
  2. detsembri
  3. a väljatrükist nähtub, et G.I on
  4. mail 2019 karistatud LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 500 eurot, mille isik on
  5. oktoobril 2019 ära tasunud. Rohkem kehtivaid karistusi menetlusalusel isikul ei ole ehk et teda ei ole varem arestiga karistatud. Arvestades, et tegemist on isikuga, keda ei ole varasemalt arestiga karistatud, ta lubas ringkonnakohtu kohtuistungil enam uusi õigusrikkumisi mitte toime panna ning aresti asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, peab kolleegium põhjendatuks kohaldada G.I suhtes KarS § 69 sätteid ning asendada talle karistusena mõistetud arest üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus leiab, et G.I arusaama enda tegude tähendusest ja tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) arutataval juhul tagada ka karistuse, s.o aresti asendamine üldkasuliku tööga ning G.I suudab vabaduses viibides hoiduda edaspidi uute samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Kohtukolleegium on seisukohal, et karistuse eripreventiivseid ning üldpreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada ka üldkasuliku tööga. Kuivõrd arutatavas asjas esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed ja materiaalsed eeldused, siis peab kohtukolleegium põhjendatuks rahuldada G.I taotlus asendada talle mõistetud arest KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga.
  6. Vastavalt KarS § 69 lg-le 1 vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd. Seega vastab maakohtu mõistetud seitsmele päevale arestile seitse tundi üldkasulikku tööd. Arvestades üldkasuliku töö tundide tegemise väikest mahtu, on G.I kohtukolleegiumi hinnangul võimeline sooritama seitse üldkasuliku töö tundi ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 2071

lg 1 kohaselt saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Ringkonnakohus selgitab, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele (

§ 2101lg 1).

16. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes

§ 147lg 1 p 4, § 148 p 4, § 151 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 15.

oktoobri 2019. a otsuse osaliselt – osas, millega maakohus määras, et mõistetud arest tuleb ära kanda ositi, s.o vähemalt kahe päeva kaupa hiljemalt kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning märkis, et tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldatakse G.I suhtes sundtoomist. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega asendab KarS § 69 sätteid kohaldades G.I-le mõistetud seitse päeva aresti seitsme tunni üldkasuliku tööga ning määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus rahuldab apellatsiooni. 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.